Obsah (11)

§ 121§ 199§ 63§ 65§ 200§ 68§ 73§ 209§ 215§ 76§ 274

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6931 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau V

§ 121(alates 1.

jaanuarist 2015

§ 121

lg 2 p 3) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust, ja

§ 199lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi (varguse episood 24.

mail 2014), mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud karistus 10 kuud vangistust kaetuks Pärnu Maakohtu 11. novembri 2015. a otsusega asjas nr 1-15-8923

§ 200

lg 1 alusel mõistetud karistusega 2 aastat vangistust (

§ 68

lg 1 alusel 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva), mis

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel oli jäetud täielikult tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Lisaks mõisteti I. Kulik süüdi

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi (varguse episoodid 22.

detsembril 2015 ja 12. jaanuaril 2016), mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust,

§ 209

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja

§ 215

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 1 aasta vangistust Pärnu Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu ja 29 päeva vangistuse võrra ja loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti I.

Kulikul veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

1. Tartu Maakohtu
2. septembri
3. a määrusega jäeti I. Kulik vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 Kohus märkis positiivsete asjaoludena, et I. Kulikul esineb teatav motivatsioon end edaspidi õiguskuulekalt üleval pidada, samuti tugivõrgustik lähedaste näol, kes abistaksid isikut taasühiskonnastumisel ning tagaksid eluaseme olemasolu (vanematele kuuluv talu). Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid I. Kuliku tulevaste elamistingimuste kohta, kuna kohtuistungi alguses avaldati, et Kalmetu talu puhul on tegemist osaliselt elamiskõlbmatu hoonega. Positiivseks tuleb hinnata ka seda, et I. Kulik on vangistuses viibides alustanud õppimist lihtsustatud õppekavaga üheksandas klassis, on käinud vestlemas psühholoogiga, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning on töötanud alates maist kasvuhoones, kus on ennast näidanud tööka ja abivalmina. 2.2 Vangla iseloomustusest nähtub, et I. Kuliku suuremale retsidiivsusohule viitab isiku varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine, kuivõrd ta ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest ja on katseajal toime pannud uusi kuritegusid. I. Kulik selgitas kohtule ka videoistungil, et tal on varasemalt olnud probleeme kontrollnõuete täitmisega ning põhjuseks olid halvad sõbrad ja alkohol. Lisaks on I. Kulikule vangistuses viibimise ajal määratud 31 distsiplinaarkaristust. Viimati karistati teda
4. aprillil 2018 distsiplinaarkorras ametniku korralduse eiramise ja vanglateenistuja ründamise eest. Distsiplinaarkaristuste väga suur hulk annab kohtule aluse kahelda, et I. Kulik suudaks vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel käituda õiguskuulekalt. 2.3 Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt varasemalt kontrollnõuete rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele ning täitma kontrollnõudeid. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see põhjendatud aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Arvukad konfliktid vanglaametnikega ei tekita veendumust, et I. Kulik alluks vabaduses probleemideta käitumiskontrollile, mille käigus kehtiksid I. Kulikule samuti ranged piirangud ning kohustused. 2.4 Kuigi vanglasoleku jooksul on I. Kulik läbinud programmi „Eluviisitreening“, nähtub kohtule esitatud vangla iseloomustusest programmi läbimise kohta, et isik ei ole tegelikult motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma ning ka kuritegelikule käitumisele leiab ta õigustusi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et I. Kulik oleks juba pikemat aega vangistuses viibides ise üles näidanud initsiatiivi oma sõltuvusprobleemiga sihikindlalt tegeleda. Samuti leiab kohus, et I. Kuliku huvides oleks siiski jätkuv hariduse omandamine ning tal tuleks enda tuleviku huvides jätkata õppimist lihtsustatud õppekavaga üheksandas klassis.
5. I. Kuliku kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja I. Kuliku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. 2 3.1 Maakohtule on esitatud kinnitus selle kohta, et I. Kulikul on võimalik elama asuda Kalmetu tallu, mis kuulub I. Kuliku emale ja tema abikaasale. Sellega langeb I. Kulikul ära vajadus elada koos vanematega nende üürikorteris. Kalmetu talus on võimalik elada vaatamata sellele, et kogu maja ei ole elamiskõlblik. I. Kulik on kinnitanud, et kahes toas on võimalik elada ja lisaks on I. Kulikul plaan hakata jõudumööda remonti tegema. 3.2 Positiivseks tuleb hinnata I. Kuliku poolt lihtsustatud õppekava järgi õppimise alustamist, psühholoogiga vestlemas käimist ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist ning tööd kasvuhoones. Viimast rõhutab kaitsja eriti, sest I. Kulik on saanud sellele vangla poolt väga positiivset vastukaja. I. Kulikul on motivatsioon end edaspidi õiguskuulekalt ülal pidada ja tal on olemas tugivõrgustik. I. Kulik selgitas kohtuistungil, et varasemate kontrollnõuete mittetäitmise põhjuseks olid halvad sõbrad, kellega ta enam ei suhtle. Samuti on ta kinnitanud, et ei soovi enam alkoholi tarvitada. Suitsetamise on ta vanglas maha jätnud. 3.3 Seoses I. Kulikule vangistuses määratud distsiplinaarkaristustega selgitab kaitsja, et nende aluseks olevad teod ei pruugi olla I. Kulikule täiel määral arusaadavad. I. Kulikule on Sotsiaalkindlustusameti
6. oktoobri
7. a otsusega määratud sügav puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud. Samuti on Eesti Töötukassa
8. oktoobri
9. a otsusega kindlaks tehtud puuduv töövõime. Vangla iseloomustusest selgub, et psühhiaatri arvates on I. Kuliku võime elus ette tulevaid situatsioone analüüsida piiratud. I. Kulik vajab stabiilsuse säilitamiseks pidevat psühhiaatrilist ravi ja rahulikku ja toetavat keskkonda. Tema kinnipidamisega seotud vanglatöötajaid tajub I. Kulik oma psüühilisest seisundist lähtuvalt vaenulikena, mis omakorda tingib uute distsiplinaarkaristuste kohaldamise. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED 4.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad I.

Kuliku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. 5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et I. Kuliku poolt uute kuritegude toimepanemise oht on liialt suur, et teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures väärib erilist tähelepanu I. Kuliku käitumine karistuse kandmisel. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tal on 31 kehtivat distsiplinaarkaristust. Valdavalt on I. Kulikut karistatud vanglateenistuja ründamise, solvamise, laimamise, ahistamise ja ähvardamise eest, samuti ametniku korralduse eiramise ja vangla vara kahjustamise eest. Vaid ühel korral on karistus piirdunud noomitusega. Ülejäänud kordadel on I. Kulik paigutatud kartserisse, mis ilmestab tema rikkumiste raskust. Määruskaebuses on distsiplinaarrikkumisi selgitatud sellega, et tema kinnipidamisega seotud vanglatöötajaid tajub I. Kulik oma psüühilisest seisundist lähtuvalt vaenulikena, mis omakorda tingib uute distsiplinaarkaristuste kohaldamise. Ehkki see asjaolu võib selgitada distsiplinaarkaristuste 3 rohkust, ei õigusta see ringkonnakohtu hinnangul rikkumiste toimepanemist. I. Kuliku psüühiline seisund ei ole selline, mis takistaks tal oma tegude keelatusest aru saamast. Sellele vaatamata on ta järjepidevalt jätkanud vangla sisekorraeeskirjade rikkumist ja ametnikele vastuhakkamist. Siinkohal väärib märkimist ka see, et Tartu Maakohtu
2. septembri
3. a määrusega on I. Kulik antud kohtu alla süüdistatuna

§ 274lg 2 p 3 järgi.

Seetõttu puudub kohtul igasugune alus arvata, et praegusel ajal vangistusest vabanedes ei paneks I. Kulik enam uusi kuritegusid toime.

1. Määruskaebuses on püütud esile tuua ka I. Kulikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, ent kinnipeetava iseloomustusse süüvides saab selgeks, et sisulisi muutusi tema mõtlemises ega käitumises toimunud ei ole. Nii on kaitsja esile toonud, et I. Kulik on alustanud lihtsustatud õppekavaga õppimist, ent jätnud märkimata, et kooliskäimine kestis vaid kolm kuud, kuni ta sattus kaaskinnipeetavaga füüsilisse konflikti. Samuti on I. Kulik küll vestelnud psühholoogiga, ent selle kokkuvõttest ilmneb, et I. Kuliku hinnangul on kõige õigem viis tülide lahendamiseks füüsiline kontakt. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise kirjeldusest jääb kõlama, et I. Kulik ei ole tegelikult motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma ning leiab oma kuritegelikule käitumisele õigustusi, pidades osasid kuritegusid „lubatuteks“. Eelnevast nähtub kohtu hinnangul selgelt, et I. Kulikul puudub motivatsioon end muuta ning vangistusest vabanedes jätkab ta suure tõenäosusega oma varasemat eluviisi.
2. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
3. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 1,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi I. Kuliku kanda. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau