4-18-4598 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-4598 (2315,18,004281) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Li

§ 81

ettenähtud väärtegu M.L, ik: XXX, elukoht: xxx, töökoht: xxx Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Merit Saarm, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON 1. M.L süüdi tunnistada LS § 201 lg 2, §

§ 81ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista Kar

S § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva.

1. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab oleva vähemalt kaks päeva.
2. Mõistetud ja ositi ära kandmisele kuuluv arest 8 päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.10.
3. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud ja ositi kandmisele määratud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ära kandmata kogu osa kandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse kandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 18.09.
4. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 18.08.2018 koostatud väärteoprotokollist nr 2315,18,004281 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 18.08.201 kell 09:57 peeti Maardu linnas, Kirsipuu pst 13 juures kinni sõiduk, mida juhtis M.L, kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud; juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud; juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3, § 76 lg 1, § 77 lg 1 ja LKindlS § 3 lg 2 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime LS § 201 lg 2, §

§ 81ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on talle arusaadav. Tunnistab end süüdi väärtegude toimepanemises. Sõiduki müüs hea sõber, ei teadnud, et ei ole registris või et ei ole kindlustust. Proovis mitu korda kindlustust teha, kuid ei saanud, siis sai teada, et registrist maas. Pidi tulema suur auto, et romulasse viia. Viiski romulasse. Tööl siseterritooriumil võib sõita, suurel teel mitte. Eelmine trahv on tasumata, kiri selle kohta tuli eile. Maksab ära. Kunagi oli juhtimisõigus, 10-15 aastat tagasi. Võeti karistusena ära, vist oli joobes. Plaanis vaid mõnisada meetrit sõita. Surnuaia territooriumil ülemus lubab sõita. Enam ei puutu autosid. Ei oska öelda, kuidas peaks karistama. Aresti ei sooviks, on xxx, ta ei saaks kodus üksi hakkama. Kui võimalik, siis taotleks aresti kandmist ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on lühikese aja jooksul toime pannud kaks samaliigilist rikkumist, käesolevas asjas mitu väärtegu, mida tuleb vaadata ühe teona. Varasem karistus on täitmata, see ei ole sundinud teda õiguskuulekalt käituma. Ei ole teinud piisavaid järeldusi, on jätkanud õigusrikkumiste toimepanekut. Uue rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas, kohtuväline menetleja taotleb 8 päeva aresti KarS 63 lg 1 ja LS 201 lg 2 alusel. Kohtuväline menetleja on nõus kui aresti kandmine määratakse ositi. Kohtu seisukoht väärteokoosseisu osas: Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 203 LS § 76 lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. MKM 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 6 lg 4 kohaselt liikluses kasutatav sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on sõiduki Renault Clio reg nr xxx registrist ajutisel kustutatud kuni 12.07.

1. Kui menetlusalune isik ostis endale selle sõiduki, pidi ta ka andmeid registris muutma, s.t pöörduma Maanteeametisse liiklusregistris registriandmete muutmiseks ja sõiduki uuesti registreerima. M.L aga juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 203 sätestatud nõudeid. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 76 lg 1 sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 203 sätestatud väärteo, s.o kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimise. LKindlS § 81 Vastavalt LKindlS § 3 lg 2 sätetele ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Maanteeameti e-teeninduse kui ka kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli andmetest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil Renault Clio reg nr xxx puudus kohustuslik liikluskindlustus. Vastavalt LKindlS § 4 p 1 sätetele tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse sõiduki puhul oleks tegemist vanasõiduki või võistlusautoga, mida ei kasutata liikluses. Vastupidi, menetlusalune isik peeti selle sõiduki juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta püüdis liikluskindlustuslepingut sõlmida, kuid see ei õnnestu nud ja sai teada, et sõiduk on registrist kustutatud. Seega oli ta teadlik sellest, et ta ei saa lepingut sõlmida seni, kuni sõiduk on uuesti registrisse kantud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit, millel puudus kohustuslik liikluskindlustus, s.t rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustust. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kindlustus, kuid asus sellegi poolest mootorsõidukit juhtima, seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustust, millega pani toime LKindlS § 81 ettenähtud väärteo, s.o liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise. LS § 201 lg 2 LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
2. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt M.L kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on M.L 26.05.2018 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 18.18.2018 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
3. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja teda on ka samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 203 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LKindlS § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kolm erinevat väärtegu. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda LS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja 1 kehtiv väärteokaristus LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Väärteokaristusena määratud rahatrahvi menetlusalune isik tasunud ei ole. Kohtu arvates annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasem kinnipidamine samalaadse väärteo toimepanemiselt ja karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Arvestades isiku süü suurust, samuti eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, sh asjaolu, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, mis on LS § 201 lg 2 koosseisu tunnuseks ja seda, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, siis leiab kohus, et aresti võib mõista mõnevõrra alla sanktsioonimäära keskmist määra. Kuivõrd menetlusalune isik käib tööl ja oma sõnade kohaselt peab hoolitsema ka haige lähedase eest, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb anda võimalus mõistetav arest ära kanda ositi, et karistuse kandmine võimalikult vähe takistaks menetlusalusel isikul tööl käimist ja hoolitsuskohustuse täitmist. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/