1-15-9348/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-9348 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu N.U, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 20.12.2017 ja lõpp 20.06.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.12.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta N.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.U on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 20.11.2015 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3, § 136 lg 1 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle 2 aastat vangistust, millest kohesele ärakandmisele kuulus 6 kuud vangistust. Vangistus 1 aasta ja 6 kuud jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui N.U ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab 1 kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lgtes 2 p 2, 2¹ sätestatud lisakohustusi. Pärnu Maakohtu 20.10.2017 määrusega pöörati täitmisele N.U-le Pärnu Maakohtu 20.11.2015 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 20.12.
4. Isikut on karistatud kriminaalkorras 9 korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ja vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta. Varasemalt on N.U karistatud varguste, omastamise, tapmise ja omavolilise tungimise eest võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile. Viimaste kuritegude puhul ei ole teod olnud ette planeeritud. Käesoleva kuriteo raskusaste on väiksem võrrelduna varasemalt toime pandud tapmisega ja sooritatud on see üksinda. Varasemalt on kuritegusid sooritanud ka grupis. Eesmärgiks on olnud materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks vähene oskus lahendada probleeme ning alkoholi kuritarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla N.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung N.U taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi, töötab ja ka vabaduses on töökoht garanteeritud. Soovib elama asuda pere juurde, naine ja tema kolm last, keda ta peab oma lasteks, ootavad teda. Tunnistas katseaja tingimuste rikkumisi, kuid ta ei arvanud, et klaasike alkoholi saunas ehk selline väike möödalaskmine toob kaasa sedavõrd tõsised tagajärjed. Avaldas arvamust, et suudab kodus sama hästi käituda kui vanglas. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta N.U ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega kinnipeetava kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga, ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. N.U käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. 2 Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, seega ei ole uute süütegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava eelnevat käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama elukaaslase juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on 3-toalise üürikorteriga, kehtiv üürileping on kinnipeetava elukaaslase nimel. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et N.U on vabanemise korral võimalik tööle asuda OÜ’s Xxxx. Isikul on omandatud müürsepp-betoneerija ja tisleri eriala. Varem on kinnipeetav töötanud ka saeoperaatorina. Kohtu hinnangul aitaks tööle asumine vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Positiivseks saab kohtu hinnangul lugeda veel seda, et vabanedes ootab kinnipeetavat toetav sotsiaalvõrgustik õdede, venna ja elukaaslase näol. Ka osaleb N.U elukaaslase kolme alaealise lapse kasvatamisel. Suhted lähedastega on head ning toetavad. Eelmise elukaaslasega, kelle vastu suunatud kuriteo eest ta karistust kannab, ei suhtle enam. Arvestades aga isiku korduvkaristatust, on tema tutvusringkonnas ilmselgelt ka kriminaalse taustaga isikuid. N.U peab ise ennast mingil määral mõjutatavaks ja kuna varasemalt on isik kuritegusid toime pannud ka grupis, siis negatiivse mõjuga tutvusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. N.U on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ järeltegevused, mille tulemusena soovib kinnipeetav hoiduda tulevikus alkoholi kuritarvitamisest ning muuta oma käitumist selliselt, et ei peaks enam vanglasse sattuma. Kohus hindab kinnipeetava eesmärke positiivselt. Ka osaleb N.U vanglas tööhõives. Negatiivne on asjaolu, et N.U on probleeme alkoholi tarvitamisega. Ka kriminaalhoolduse nõuete rikkumine on seisnenud alkoholi tarvitamise keelu rikkumises. Isik ise arvab, et suudab kontrollida alkoholi tarbimist ning suudaks ka edaspidiselt alkoholi tarbimisega tagasi ennast hoida, kuid sellist arvamust ei kinnita isiku käitumine kriminaalhooldusel olles. Ka on kinnipeetav kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Suhtumist alkoholi tarvitamise probleemi näitab kohtu hinnangul ka see, et kinnipeetav nimetab keelu rikkumist väikeseks üleastumiseks, millega jäi lihtsalt vahele. Kohus ei sea kahtluse alla süüdimõistetu motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid peab eeltoodut siiski oluliseks riskifaktoriks, kuna alkoholi tarbimise ja kuritegude vahel on otsene seos. Seega tuleb kohtu hinnangul nimetatus näha ohtu vaatamata süüdimõistetu arvamusele, et ta suudab alkoholi tarvitamist/mitte tarvitamist kontrolli all hoida. Vangla iseloomustuse kohaselt näitavad isiku korduvad kuriteod tema impulsiivsust, probleemide lahendamise oskuse puudulikkust ning nõrka oskust mõista teiste inimeste seisukohti. Ka ei mõtle kinnipeetav oma tegude tagajärgedele või mõtleb neile alles hiljem. Kinnipeetava poolne korduvkaristatus ja kriminaalhoolduse nõuete mittetäitmine viitab ükskõiksele suhtumisele ühiskonnas kehtivate reeglite osas. 3 Kuritegelikke hoiakuid isik suuliselt ei väljenda, kuid samas on ta üheksal korral kriminaalkorras karistatud, mis viitab siiski mõningate kuritegelike hoiakute olemasolule. N.U on korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid pannud toime nii uue kuriteo, kui ka rikkunud katseaja tingimusi, seega ei ole varasemad (sh tingimuslikud) karistused N.U-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Ka käesoleva karistuse puhul ei õigustanud N.U kohtu usaldust kanda talle mõistetud karistust osaliselt vabaduses. Kohtul puudub ka seekord veendumus, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus on seisukohal, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine olnud küll positiivne, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Kokkuvõtteks leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedase toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine, vanglas töötamine jne) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4