4-17-3445 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-17-3445 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Koik Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi K.N väärteoasi KVS § 17 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22. mai 2018. a otsus Kohtuistungi toimumise aeg 24. september 2018 Apellant Menetlusalune isiku K.N (ik XXX, elukoht XXX) kaitsja Silver Reinsaar Kohtistungile ilmunud isikud Kohtuvälise menetleja esindajad Enely Kirss ja Urmas Solovjov RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 22. mai 2018 otsus muutmata ja menetlusaluse isiku K.N kaitsja Silver Reinsaare apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveamet koostas 31. mail 2017 K.N-ile väärteoprotokolli korruptsioonivastase seaduse (KVS) §-s 17 sätestatud väärteo toimepanemise kohta. Väärteoprotokollis heidetakse K.N-ile ette mõju korruptiivset kasutamist. Nimelt andis K.N protokolli kohaselt 10. märtsil 2017 Tallinna Linnahalli AS-i juhatuse ja nõukogu assistendile XX-le ülesande ette valmistada tööleping, mille kohaselt pidi K.N alates 13. märtsist 2017 asuma tööle aktsiaseltsi kunstilise juhi ametikohale. 14. märtsil 2017 andis K.N Tallinna 1 4-17-3445 Linnahalli AS-i juhatuse liikmele YY-le korralduse eelnimetatud leping allkirjastada. Selle korralduse andmisel kasutas K.N enda kui Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehe positsioonist tulenevalt mõju juhatuse liikme YY suhtes. Korralduste andmise ajal oli K.N Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimees. Nõukogu liikmeks nimetas K.N Tallinna Linnavalitsus tulenevalt Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise korra § 8 lg-st 1. Nõukogu liikmeks määramise hetkel oli K.N Tallinna Linnavolikogu liige. Kõik Tallinna Linnahalli AS-i aktsiad kuuluvad Tallinna Linnakantseleile. Tallinna Linnakantselei on Tallinna linna ametiasutus ning vastavalt linnavara valitsemise korra § 2 lg-le 2 linnavara valitseja. Tallinna linna äriühingu nõukogu esimehena oli K.N linnaga avalik-õiguslik suhe, millest tulenevalt oli ta kohustatud kasutama talle äriseadustiku ja Tallinna Linnahalli AS-i põhikirjaga antud pädevust selleks, et tagada Tallinna linna kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) §-st 316 oli K.N kohustuseks jälgida, et ka äriühingu juhatus tegutseb Tallinna linna huve järgides ning käsutab Tallinna Linnahalli AS-i vara eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Kuna K.N määrati Tallinna Linnavalitsuse poolt Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu liikmeks ning tal oli linna huvide järgimise kohustus, täitis ta avalikke ülesandeid KVS § 2 lg 1 mõttes. ÄS § 317 kohaselt annab nõukogu juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel ning nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Samuti otsustab nii ÄS §-i 317 kui Tallinna Linnahalli AS-i põhikirja p-i 5.3.4. kohaselt nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise, määrab tehingute tingimused ning otsustab õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Kuna Tallinna Linnavalitsus määras K.N Tallinna linnale kuuluva äriühingu nõukogu liikmeks, siis kogu ametitegevus, mis vastab KVS § 2 lg-s 2 nimetatud otsuse või toimingu tunnustele, sh juhatuse liikmele korralduste andmine, on käsitatav avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg 1 mõttes. Seega andis ÄS-st ja Tallinna Linnahalli AS-i põhikirjast tulenev õigus anda juhatusele korraldusi K.N-ile KVS § 2 lg-s 2 nimetatud ametiseisundi avaliku ülesande täitmisel. Seega on K.N ametiisik KVS § 2 lg 1 mõttes. ÄS § 298 lg 1 p-i 9 ka Tallinna Linnahalli AS-i põhikirja p-i 5.2.4.8. kohaselt on üldkoosoleku pädevuses nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine. Selleks, et enda kui Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehe positsioonist tulenevat mõju juhatuse liikmele korralduse andmisel suurendada, kinnitas K.N YY-le, et tal on linnapea (abilinnapea linnapea ülesannetes) CC-ga kõik tingimused kokku lepitud. Kuna äriühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on üldkoosolek, siis ei saanud CC ainuisikuliselt sellist otsust vastu võtta ja vastavat kokkulepet K.N-iga sõlmida. Samuti ei tuvastatud menetluse käigus sellise kokkuleppe olemasolu, mistõttu oli K.N tegevus suunatud YY eksimusse viimisele, rikkudes sellega oma ametikohustust tegutseda heaperemehelikult äriühingu huvides. 2 4-17-3445 Eeltoodust tulenevalt asus kohtuväline menetleja seisukohale, et K.N , kasutades oma tegelikku ja eeldatavat mõju ning andes Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehena aktisaseltsi juhatuse liikmele YY-le korralduse eelpool nimetatud lepingu sõlmimiseks, rikkus ametiisikuna oma ametikohustusi Tallinna Linnahalli AS-s, kuna vastavalt äriseadustikule ja Tallinna Linnahalli AS-i põhikirjale otsustab nõukogu liikmega tehingute tegemise ja selle tingimused äriühingu üldkoosolek ehk antud juhul Tallinna Linnavalitsus. Nimetatud korralduse andmine ning töölepingu sõlmimine toimus omakasu saamise eesmärgil ja K.N huvides, kuna nimetatud töölepingu alusel sai ta õiguse teostada Tallinna Linnahalli AS-is töölepingus märgitud ülesandeid ning vastu võtta töölepingus märgitud töötasu, hüved ja hüvitised kokku vähemalt 3800 eurot kuus (brutopalk 3500 eurot + mobiiltelefoni kulud 300 eurot). Seejuures määras K.N ise talle nimetatud töölepinguga pandavad kohustused, saadavad tasud ja hüved Tallinna Linnahalli AS-i kunstilise juhi ametikohal töötamisel. Seega ei kasutanud K.N läbipaistvalt ja heaperemehelikult oma pädevust linna osaluse valitsemisel ning samuti tõi eelnevalt kirjeldatud tegevus K.N-ile avaliku huvi seisukohast ebavõrdse ja põhjendamatu eelise. 2. Politsei- ja Piirivalveameti 31. mai 2017 väärteoprotokollile esitas K.N kaitsja Silver Reinsaar vastulause, milles taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p-i 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Selles esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt alljärgnevad. 2.1. Kunstilise juhi töölepingu palgatingimused tulenesid Tallinna Linnahalli AS-i äriplaanist, mille sisu oli abilinnapea CC-le teada. Väärteoasjas tunnistaja QQ ütluste kohaselt nõustus CC põhimõtteliselt K.N Tallinna Linnahalli kunstilise juhi ametikohale asumise ja sellistel tingimustel töölepingu sõlmimisega nimetatud isikute ühisel nõupidamisel, kus Tallinna Linnahalli AS-i äriplaani arutati. Seejuures jättis CC sellist nõusolekut andes mulje, et tal on selleks pädevus. Töölepingutingimused tulenesid Tallinna Linnahalli edasistest arenguplaanidest (rahvusvaheline konverentsikeskus), mis nõuabki kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ja seetõttu on sellised palgatingimused rahvusvahelist tööjõuturgu arvestades tavapärased. Telefonikompensatsiooni puhul pole aga tegemist tuluga, kuivõrd ka kõnealuse töölepingu kohaselt oli mobiiltelefon mõeldud töölepingus kokku lepitud töö käigus teostatavate kõnede tegemiseks. 2.2. Kui eeldada väärteoprotokollis kirjeldatud faktiväidete õigsust, ei olnud K.N talle etteheidetavate sündmuste raames ametiisik KVS § 2 lg 1 tähenduses, kuivõrd tal puudus kirjeldatud tegevusega seoses ametiseisund. Nõukogu liikmel ei ole õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevalt õigust teha üksinda otsuseid KVS § 2 lg 2 tähenduses. Otsuseid saab vastu võtta nõukogu kollegiaalse organina hääletamise teel, mistõttu ei ole nõukogu liikmel üksinda mõju juhatuse liikmete üle. Kuivõrd töölepingu sõlmimist ei otsustanud aktsiaseltsi nõukogu ning sellise nõukogu otsuse olemasolu K.N ei väitnud ka YY-le, ei saanud K.N kasutada talle nõukogu esimehe staatusest tulenevalt mõju, st tal ei olnud etteheidetava korralduse andmisel YY suhtes juhipositsiooni. 3 4-17-3445 Ka ei olnud K.N ametiseisundit, kuivõrd kohtuväline menetleja pole viidanud õigusaktidele, milles annaksid nõukogu liikmele õiguse võtta vastu otsus, mis tooks kaasa õigusliku tagajärje, s.o kohustuse allkirjastada tööleping. Riigikohtu praktika kohaselt nõukogu liikmel õigussuhteid teiste isikutega peale ühingu, sh ka aktsionäridega, ei ole ning ka kohustuste rikkumise korral vastutab ta vaid aktsiaseltsi, mitte aktsionäride ees. Linna äriühingu nõukogu liikme kohustused ei erine tavalise äriühingu nõukogu liikme kohustustest. Isegi, kui K.N oleks juhatuse liikmele öelnud, et ta on kohustatud töölepingule alla kirjutama, poleks see käsitletav KVS § 2 lg 2 p-de 1 ega 2 järgi otsuse või toimingu tegemisena, kuna selline avaldus ei saanud kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Õiguslike tagajärgede kaasatoomine on aga KVS § 2 lg 2 p-i 1 kohaselt ametiseisundi olemasolu jaatamise vältimatu eeldus. Sellest johtuvalt puudus K.N ametiseisund ja tema tegevust ei saa käsitleda ametikohustuste rikkumisena KVS § 5 lg 3 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt ei olnud K.N KVS §-s 17 märgitud erisubjekt ja tema vastutus viidatud sätte järgi on välistatud. 2.3. Juhul, kui leitakse, et kõnealuse töölepingu sõlmimisel realiseeris K.N KVS §-s 17 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, on tema vastutus välistatud, kuivõrd ta oli väärteoprotokollis kirjeldatud sündmuste ajal ka vältimatus keelueksimuses KarS § 39 tähenduses. Nimelt pöördus K.N enne lepingu sõlmimist maineka advokaadi poole, kes teatas menetlusalusele isikule, et lepingu allkirjastamiseks õiguslikke takistusi ei esine. Õiguskirjanduses on leitud, et kui isik on pöördunud suhteliselt kõrgel ametikohal oleva ja maineka juristi poole ning saanud kinnituse oma teo lubatavusele, saab määravaks asjatundja poole pöördumise fakt, mis muudab eksimuse vältimatuks. 2.4 Samadele seisukohtadele jäi kaitsja väärteoasja arutamisel maakohtus. 3. Harju Maakohus tunnistas 22. mai 2018 otsusega K.N KVS § 17 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 200 trahviühiku (s.o 800 eurot) suuruse rahatrahvi. 3.1. Kohus märkis, et töölepingu sõlmimise ajal oli K.N Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimees. Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehena oli ta ametiisik ja talle kohaldusid KVS § 3 lg-tes 1 ja 2 sätestatud keelud ja piirangud, sh KVS § 3 lg 1 p-s 4 sätestatud keeld kasutada mõju korruptiivselt. K.N oli ametiisik tulenevalt KVS § 2 lg-test 1 ja 2 ning Riigikohtu praktikas sätestatud nõuetest, kuna ta täitis avalikku ülesannet. Nimelt leidis kohus, et Tallinna Linnahalli AS on avalik ettevõtja KonkS § 31 lg 31 tähenduses, kuna Tallinna linn oli aktsiaseltsi omanik. Sellest tulenevalt pidi K.N aktsiaseltsi nõukogu esimehena järgima linnavara valitsemise nõudeid. Linnavara valitsemise korra § 10 järgi võib linnavara kasutada: 1) avalikuks otstarbeks, 2) linna ülesannete täitmiseks või 3) tulu saamiseks. Korra § 4 lg 2 järgi on linnavara valitsemine muuhulgas linna osalemine aktsionärina aktsiaseltsis. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb kohustus linnavara valitseda eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. 4 4-17-3445 3.2. Kohus leidis, et K.N kasutas oma mõju andes sisuliselt Tallinna Linnahalli AS-i juhatuse liikmele YY-le korralduse sõlmida temaga tööleping. YY andis ütlusi, mille kohaselt allus ta vahetult aktsiaseltsi nõukogu esimehele, kes andis talle tööülesandeid. Alluvussuhe tulenes nii asjaolust, et K.N oli nõukogu esimees, st see oli nii Tallinna Linnahalli AS-i ametiredelil, kui ka YY töölepingust. K.N-iga töölepingu sõlmimine 14. märtsil 2017 nägi välja nii, et K.N tuli ette valmistatud lepinguga YY kabinetti ning ütles, et põhimõtteliselt oleks vaja see leping sõlmida. Palga tingimused, tööle asumise aeg ja muu oli K.N enda sõnul linnapeaga kokku lepitud. Kuivõrd YY arvas, et nõukogu liikmega tehingu tegemine kuulub linna pädevusse ning K.N kinnitas talle, et tal on lepingu sõlmimine selles sätestatud tingimustel kokku lepitud CC-ga ja tal puudus põhjus K.N sõnades kahelda, luges YY lepingu lihtsalt läbi ja kirjutas alla. Maakohtu hinnangul kinnitab XX 13. märtsi 2017 e-kirjast OO-le ja YY-le, et töölepingu projekti pidi tooma K.N ja et seda ei olnud varem YY-le saadetud. E-kirja toonist nähtub, et YY-lt eeldati selle allkirjastamist ilma arutamisena. Kohus leidis, et kuigi põhimõtteliselt oli YY-l võimalik allakirjutamisest loobuda või lepingusse muudatusi teha, kirjutas ta lepingule alla, sest pidas K.N oma otseseks ülemuseks, kes annab talle korraldusi. Samuti mõjutas YY lepingut allkirjastama K.N kinnitus, et lepingutingimused on Tallinna linnapea CC-ga kooskõlastatud ning see, et K.N ei lahkunud enne dokumendi allkirjastamist. Maakohus asus seisukohale, et K.N rikkus oma ametikohustusi ainuüksi mõju korruptiivse kasutamisega. Samuti rikkus ta ametikohustusi sellega, et ÄS § 306 lg-st 2 tulenevalt ei ole nõukogu liikmel tegelikult õigust juhatusele või selle liikmele korraldusi anda. Lisaks oli K.N antud korraldus töölepingu sõlmimiseks ka sisuliselt vastuolus ÄS 298 lg 1 p-ga 9, Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise korra § 6 lg 1 punktiga 7 ning Tallinna Linnahalli AS -i põhikirja punktiga 5.2.4.8. Neist tulenevalt on nõukogu liikmega tehingu tegemine üldkoosoleku otsustada. Üldkoosoleku otsus tuleb vormistada alati kirjalikult, seda ka üheisikuaktsiaseltsi puhul. Niisugust kirjalikult vormistatud otsust K.N ei olnud. Erinevalt K.N enda väidetust ei olnud CC ütluste kohaselt niisugust otsust ka suuliselt tehtud. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et K.N vastutus KVS § 17 järgi on välistatud, kuna äriseadustikust tulenevalt ei ole üksikul nõukogu liikmel mingit mõjuvõimu juhatuse liikmete üle. Kohus leidis, KVS § 5 lg 3 järgi on korruptiivne nii tegeliku kui eeldatava mõju kasutamine, mistõttu pole oluline, kas mõju tuleneb formaalsetest suhetest või on mitteformaalne, st mõjutaval isikul on võimalik teist ametnikku mõjutada muul volitustevälisel viisil. 3.3. Maakohus leidis ka, et töölepingu sõlmimine oli K.N huvides ja sõlmitud omakasu eesmärgil. Nimelt tekkis K.N töölepingu alusel saada töötasu 3 500 eurot kuus, millele pidi igal aastal lisanduma 5%. Lisaks nägi tööleping ette õiguse boonusele, ametiautole ja mobiiltelefoni kasutamisele kõnepaketiga limiidiga kuni 300 eurot kuus. 5 4-17-3445 Seejuures märkis kohus, et tegelik kasu saamine ei ole KVS § 17 koosseisuliseks tunnuseks, st praegusel juhul ei ole oluline, kas K.N-ile tegelikult lepingu alusel ka midagi välja maksti või kas ta jõudis lepingu alusel mingeid hüvesid kasutada. 3.4. Kohus leidis, et töölepingu sõlmimine tõi K.N-ile kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise. Maakohtu hinnangul olid lepingus märgitud tingimused ebatavalised. Lepingus ette nähtud palk ületas lepingu sõlmimise aegset keskmist töötasu üle kolme korra. Vastavalt YY ütlustele sai tema juhatuse esimehena palka 1 800 eurot kuus. K.N-ile töölepingus määratud töötasu oli samas suurusjärgus ühtede kõrgemalt tasustatud avalike teenistujate – esimese astme kohtunike või riigikogu liikmete – töötasuga. Ebatavaliseks pidas kohus ka garanteeritud iga-aastast 5-protsendilist palgatõusu. Kohtu hinnangul andis avaliku huvi seisukohalt K.N-ile põhjendamatu eelise ainuüksi asjaolu, et sellisel viisil lepingu sõlmimine ei andnud teistele võimalikele kandidaatidele isegi võimalust ametikohale kandideerida ega äriühingule võimalust osaleda valiku tegemisel. 3.5. Maakohus asus seisukohale, et K.N pani KVS § 17 rikkumise toime kavatsetult. Kohus leidis, et nõukogu liikme nõusoleku allkirjastamisega, mille kohaselt oli K.N tutvunud äriseadustiku, äriühingu põhikirja, Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise korra, Tallinna linna äriühingu ja sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikme tasu suuruse määramise aluste ning Tallinna linna äriühingute ja sihtasutuste oluliste tehingute heakskiitmise korraga, oli K.N teadlik tema kui ametiisiku suhtes kehtivatest piirangutest. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et K.N tegutses keelueksimuses. Kaitsja tugines väitele, et K.N konsulteeris enne lepingu allkirjastamist kogenud vandeadvokaadiga, kes pidas lepingu sõlmimist korrektseks. Maakohus märkis, et kohtus uuritud advokaadi PP vastusest ei nähtu, et K.N oleks lisaks töölepingu tekstile soovinud hinnangut ka lepingu sõlmimise lubatavusele. Ühtlasi nentis kohus, et K.N on nõukogu liikmeks olemise nõusolekut andes kinnitanud, et ta on tutvunud asjakohaste õigusaktidega. Samas leidis kohus, et toimepandud teo õigusvastsusest arusaamiseks pole vaja eriteadmisi, kusjuures arvestades K.N haridustaset polnud tal raskusi õigusakti tekstist arusaamisega. 4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K.N kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja K.N suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p-i 1 alusel. 4.1. Kaitsja leiab, et K.N ei olnud ametiisik. Tulenevalt kriminaalasjas nr 3-1-1-98-15 tehtud Riigikohtu lahendist ei tähenda ainuüksi see, et Tallinna Linnahalli AS on KonkS § 31 lg 31 mõttes avalik ettevõtja, et selle nõukogu liikme kogu tegevus on käsitatav avaliku ülesande täitmisena. Väärteoprotokollis kirjeldatud töölepingu sõlmimine K.N-iga ei ole seotud Tallinna Linnahalli AS-i kui avaliku ettevõtja 6 4-17-3445 eristaatuse kasutamisega, ühestki õigusaktist tulenevalt ei ole Tallinna Linnahalli AS-il kohustust sellist töölepingut sõlmida. Tegemist on tehinguga, mida võib põhimõtteliselt teha ka iga teine eraõiguslik isik. Lisaks on leiab kaitsja, et kohus on väljunud väärteoprotokolli piirest, kuna selles ei ole välja toodud, et Tallinna Linnahalli AS on avalik ettevõtja KonkS § 31 lg 31 tähenduses. Väärteoprotokolli kohaselt tulenes K.N ametiisiku staatus sellest, et ta oli Tallinna Linnahalli AS nõukogu liige. Kaitsja leiab, et lepingu sõlmimisel ei tegutsenud K.N nõukogu liikmena. Nõukogu töövormiks on koosolek ning nõukogu liige saab ühingus tegutseda vaid nõukogu koosolekul hääletamisega. K.N töölepingut puudutavat hääletust nõukogu koosolekul läbi ei viidud, mistõttu K.N ja YY vaheline vestlus 14. märtsil 2017 ei saanud endaga kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Tegemist polnud otsuse ega toiminguga KVS § 2 lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses. 4.2. Kuivõrd ametiseisund K.N 14. märtsi 2017 tegevuse raames puudus, ei saanud tema tegevus vastata ka KVS § 5 lg 3 tunnustele. Kaitsja leiab, et mõju korruptiivse kasutamisega KVS § 3 lg 1 p-i 4 tähenduses oleks tegemist siis, kui K.N oleks korruptiivsel viisil nõukogu tööd korraldanud. Kaitsja leiab, et nõukogu liikme staatus ei andnud K.N-ile mõju YY üle, sest väljaspool nõukogu töövormi (koosolekut) ei ole nõukogu liikmel äriühingus mingit sõnaõigust. Tunnistaja CC ütluste kohaselt tegeles K.N Tallinna Linnahalli AS-is ka tegevustega, mis ei tulenenud nõukogu liikme staatusest. Maakohtu otsuses puudub selgitus, millele tuginedes loeti välistatuks võimalus, et YY pidas K.N enda „ülemuseks“ tulenevalt muudest asjaoludest ja muust K.N tegevusest, mitte K.N tegevusest nõukogu liikmena. Kaitsja hinnangul peab ka eeldatav mõju tulema isiku ametipositsioonist, st, et isik peab jätma enda ametipositsioonist mulje, et sellega kaasneb võimalus sundida teist isikut tegema KVS § 2 lõikes 2 nimetatud tegevusi. Kaitsja märgib, et YY ütluste kohaselt ei andnud K.N talle nõukogu liikmena tööalast korraldust leping allkirjastada. Kuivõrd YY ei pidanud enda sõnul K.N töölepingu allkirjastamise palvet tööülesandeks, ei saanud K.N olla ka sellist mõju, mille tulemusena YY lepingu allkirjastas. Seega puudub ka K.N eeldatav mõju YY suhtes. Kaitsja leiab ka, et üldkoosoleku nõusoleku puudumist töölepingu sõlmimiseks ei saa ette heita K.N-ile. Nõusoleku töölepingu sõlmimiseks andis linnapea ülesannetes tegutsenud CC, kellel on üldine linna esindamise õigus. Asjaolu, et Tallinna linna siseaktide kohaselt peab selleks andma nõusoleku linnavalitsus kollegiaalse organina, on K.N vastutuse seisukohalt tähtsusetu. Seejuures pole maakohus vastanud kaitsja väitele, et nõusoleku andmise pädevuse puudumine on CC ja Tallinna linna sisesuhte küsimus. Lisaks oli YY töölepingu sõlmimise küsimusega oluliselt varem pöördunud linnavalitsuse ettevõtlusameti linna äriühingute järelevalve osakonna juhi ZZ poole. Nii on ka põhjendamatu kohtu etteheide, et kirjalikult vormistatud otsust K.N ei olnud, kuna see pidi olema Tallinna Linnahalli AS-i juhatuse liikmel, kes esindas äriühingu tehingu sõlmimisel ja kes pidi veenduma üldkoosoleku otsuse olemasolus. 7 4-17-3445 4.3. Kaitsja on seisukohal, et K.N töölepingu tingimustes ei olnud midagi ebamõistlikku. Võrdlus YY töötasu suurusega pole kaitsja hinnangul asjakohane, kuivõrd K.N tööülesanded ja vastutus kunstilise juhina polnud võrreldav YY omadega. Ühtlasi oli töölepingusse märgitud töötasu ette nähtud ka Tallinna Linnahalli AS-i äriplaanis. Samuti pole kõrgelt kvalifitseeritud eksperdi ettevalmistust ja oskuseid arvestades 3 500-eurone töötasu midagi eriskummalist. Veel peab kaitsja oluliseks, et kuigi reaalsed tegevused pidid Tallinna Linnahallis algama 2019. aastal, siis etendustegevuse planeerimisega oli vajalik alustada paar aastat enne seda. 4.4. Kaitsja leiab, et K.N vastutuse välistab vältimatu keelueksimus. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pelgalt õigusaktidega tutvumise kinnitamisest võib järeldada, et isik teab ja mäletab nende sisu ka poolteist aastat hiljem. Samuti on põhjendamatu maakohtu väide, et selleks, et aru saada üldkoosoleku nõusolekuta nõukogu liikmega töölepingu sõlmimiseks juhatuse liikmele korralduse andmise keelatusest ei ole vaja eriteadmisi. Arusaamatu on ka kohtu viide K.N bakalaureuse kraadi olemasolule, kuivõrd K.N pole õigusalast kõrgharidust. Seda, et K.N endal ei olnud piisavaid õigusalaseid teadmisi, näitavad kaitsja hinnangul ka väärteoasja materjalid. K.N on lepingu lubatavuse küsimusega pöördunud e-kirja teel vandeadvokaadi poole. Seejuures nähtub e-kirja vastusest, et advokaat oli K.N ametikohast Tallinna Linnahalli AS-is teadlik. Lisaks osales kogu lepingu koostamise protsessis õigusalase kõrgharidusega XX. Kaitsja leiab, et Riigikohtu praktikast tulenevalt välistab K.N vastutuse KarS § 39 lg 1 alusel advokaadi poole pöördumise fakt iseenesest. 5. Ringkonnakohus arutas K.N väärteoasja avalikul kohtuistungil 24. septembril 2018. 5.1. K.N kaitsja S. Reinsaar oli 23. septembri 2018 õhtul esitanud kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks. Selles selgitas kaitsja, et on nädalavahetusel haigestunud ega ole suuteline kohtuistungist osa võtma. Kaitsja sõnul oli K.N soov, et S. Reinsaar kohtuistungil kindlasti osaleks. Kohtuvälise menetleja esindajad kaitsja taotlust ei toetanud ning leidsid, et kohtuistungi edasilükkamiseks ei ole põhjust. Ka kohus asus seisukohale, et istungi edasilükkamiseks alust ei ole. Vastavalt VTMS-ile lükatakse kohtuistung edasi mõjuva põhjuse esinemisel. Haigestumine on mõjuv põhjus, kui see takistab isiku ilmumist. Seda tuleb aga tõendada või vähemalt ära näidata, miks ei ole võimalik tõendit esitada. K.N kaitsja S. Reinsaare taotlus oli aga pealiskaudne ja sellest eeltoodud asjaolusid ei nähtunud. Kohtul ei olnud S. Reinsaare haigestumise kohta võimalik selgitust küsida ka K.N-ilt, kes oli samuti jätnud istungile ilmumata. 5.2. Kohtuväline menetleja palus jätta Harju Maakohtu 22. mai 2018 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindajad olid seisukohal, et maakohtu otsus motiveeritud ja kohtuotsuse kujunemine on lugejale jälgitav. 8 4-17-3445 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määruse tühistamiseks ja VTMS § 29 lg 1 p-i 1 alusel väärteomenetluse lõpetamiseks ei ole alust. 7. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ei olnud K.N ametiisik KVS § 2 lg 1 mõttes. Kaitsja põhjendab apellatsioonis oma seisukohta kahe argumendiga:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.