← Eesti

4-18-5891/16

Väärteoasi nr 4-18-5891 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 31.01.2019) Väärteoasja number 4-18-5891 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Taotlus taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane R.A isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON KarS § 72 lg 1, 2 alusel asendada R.A-le 18.07.
  2. a otsusega väärteoasjas nr 249016001592 määratud rahatrahv summas 200 eurot, mis on 50 trahviühikut, 5 (viis) päeva arestiga. KarS § 66 lg 1 alusel määrata R.A-le asenduskaristuseks määratud arest kandmisele ositi 1 (üks) kuu jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Asenduskaristuse kandmiseks tuleb R.A ilmuda Kuressaare arestimajja (Transvaali 58 Kuressaare linn). Kui süüdlane ei kanna karistust ära kohtu määratud tähtajaks, on tulenevalt VTMS § 205 lg 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohtumäärus tuleb edastada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna ja Lääne prefektuurile, kohtutäitur Jaanika Pajustele ja R.A-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. 1

(3)TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur määras 18.07.2016 väärteoasjas nr 249016001592 KarS § 218 lg 1 alusel R.A-le rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 03.08.2016. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 02.11.2018 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 14.11.2018 saatis kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada rahatrahvi summas 200 eurot asendamine arestiga. Kohus pidas kohtuistungi 03.12.2018, kuid süüdlane kohtuistungile ei ilmunud, kuna kohtukutset ei õnnestunud kätte toimetada. Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 21.01.2019 ja palus R.A-le kohtukutse kättetoimetamisel politsei kaasabi. Kohtuistungi aeg tehti süüdlasele teatavaks telefoni teel ja süüdlane lubas kindlasti kohtusse tulla, kuid ei teinud seda. Mitteilmumise põhjus oli kohtule teadmata. Kohtule oli teadmata ka R.A tegelik elukoht. Teisest kohtu menetluses olevast R.A puudutavast väärteoasjast nr 4-19-138 selgus, et süüdlase elukoht võib olla Saare maakonnas. Tartu Maakohtu 28.01.2019 määrusega kuulutati R.A tagaotsitavaks. Kohus 1 alusel Tartu Maakohtu määras, et tabamisel tuleb R.A toimetada KrMS § 140 lg 2 Jõgeva kohtumajja, järgides sundtoomise kohta sätestatut. 31.01.2019 kohtuistungil selgitas R.A , kus ta elab ning miks ta ei ilmunud viimasele kohtuistungile. Tal on suur mure oma tervise (jalgade) pärast. Ta peab koguaeg arsti juures käima. Selgus, et R.A on mitmeid tasumata rahalisi nõudeid. Juba aastaid tasub ta pensionist kohtutäituri vahendusel erinevaid nõudeid. Tal puudub ülevaade, mida tasub ja palju on veel tasuda. Süüdlase sõnul ei ole talle rohkem kui aasta jooksul uusi rahatrahve määratud. R.A on valmis rahatrahvi asendamisel tegema üldkasulikku tööd. Ta palus kohtul anda talle enne aega jalgade ravimiseks. Ta arvab, et ta saaks tööd teha, kui vaja on, aga enne peab jalgu ravima, võib-olla läheb kuu aega, et korda saada. KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. R.A ei ole rohkem kui kahe aasta jooksul suutnud tasuda talle karistuseks määratud rahatrahvi ning ei ole selleks võimeline ka praegu. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on R.A mitmeid teisigi tasumata rahalisi nõudeid. Täpne ülevaade oma kohustustest süüdlasel puudub. R.A terviseseisund (probleemid jalgadega) ei võimalda tal töötada, tema sissetulekuks on pension. Kohtu arvates ei ole lähiajal väljavaateid süüdlase majandusliku olukorra paranemiseks. Kuivõrd R.A ei ole võimeline ka edaspidi talle karistuseks määratud rahatrahvi nõuetekohaselt tasuma, tuleb see asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. Süüdlane oli valmis rahatrahvi asendamisel ka üldkasulikku tööd tegema, kuid kohtu arvates ei ole see võimalik. Süüdlase kirjeldatud terviseseisund seda kindlasti ei võimalda ning olukorra paranemiseks kuluv aeg ei ole samuti teada. R.A-le määrati karistuseks rahatrahv 200 eurot, s.o 50 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab 50 trahviühikule 5 päeva aresti. Kuna R.A peab käima tihedalt arsti juures ning tema jalad vajavad suurt hoolt, ei ole kogu aresti ühes osas kandmine tema tervist ohtu seadmata võimalik. Kohus määrab asenduskaristuse KarS § 66 lg 1 alusel kandmisele ositi ühe kuu jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks 2
(3)päeva ja arestipäevade kandmiseks tuleb R.A eelnevalt kooskõlastada arestimaja ametnikega karistusele kandmise aeg. Karistuse kandmiseks tuleb R.A igakordselt ilmuda Kuressaare arestimajja (Transvaali 58 Kuressaare linn). Kui süüdlane ei kanna karistust ära kohtu määratud tähtajaks, on tulenevalt VTMS § 205 lg 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.