4-18-3457/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-3457 (2780,15,000457) Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi V.H KarS § 218 lg 1 (KarS § 201 lg 1) järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2018 määrus mõistetud aresti täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlane V.H määruskaebus (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 15.08.2018 määrusega nr 4-18-3457 asendati V.H-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 26.10.2015 otsusega väärteoasjas nr 2780,15,000457 määratud rahatrahv 65 trahviühikut, so 260 eurot, arestiga 6 ööpäeva ning arest asendati 6 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli teostada 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 31.08.
6. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 17.10.2018 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande süüdlasele V.H-le mõistetud aresti täitmisele pööramiseks.
7. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et V.H ei ole sooritanud üldkasuliku töö tunde. 03.09.2018 sai Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond V.H määruse, milles asendati 6 päeva aresti 6 tunni üldkasuliku tööga. 04.09.2018 saadeti hooldusalusele kutse kriminaalhooldusesse ilmumiseks 10.09.2018 kell 09.
8. Isik kohtumisele ei ilmunud, ametnikku sellest ei teavitanud ning telefon oli välja lülitatud. 12.09.2018 saatis ametnik uue kutse registreerimiseks 17.09.2018 kell 8.
9. Hooldusalune ei ilmunud taaskord kohtumisele ja ei teavitanud sellest ametnikku. Ametnik helistas – küsimusele, miks ta ei ole kohtumistele ilmunud, vastas isik "ah, mis seal ikka, meelest on läinud". Ametnik uuris, kuna hooldusalusele sobiks kohtumisele tulla ja sai vastuseks "no ma ei tea, eks vaatab". Ametnik selgitas, et nii need asjad ei käi ja lepiti kokku uus aeg kohtumiseks 19.09.2019 kell 13:
10. V.H ilmus kohtumisele 13:
11. Ametnik kontrollis isikutunnistust ja tegi koopia, tutvustas õigusi ja kohustusi, võttis kirjaliku seletuse ning vormistas hoiatuse. Ametnik tutvustas ÜKT sooritamise võimalusi, koostas ajakava ja suunas isiku tööle Tartu Linna asutus Kalmistu Rahumäele 24.09.
12. Koht valiti seetõttu, et on isiku kodule lähedal ning kuupäev on sobilik. 24.09.2018 teavitas ÜKT juhendaja, et hooldusalune ei ole läinud tunde sooritama ega sellest teada andnud. Ametnik helistas, V.H oli telefoni välja lülitanud. 17.10.2018 seisuga ei ole V.H kriminaalhooldusosakonnaga ühendust võtnud.
13. Tuginedes eeltoodule hindab ametnik V.H üldkasuliku töö sooritamist ebaefektiivseks ning teeb kohtule ettepaneku mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna isik ei ole teavitanud enda registreerimisele mitte ilmumisest ega näidanud välja huvi üldkasuliku töö sooritamiseks.
14. Maakohtu istungil V.H kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et tunnid jäid tegemata, kuna tal oli vaja teha tööd. Hetkel paigaldab ta tänavakive, aga kui ilmad külmemaks lähevad, saab ta sisetöödele. Tööandjale peab ta nädala ette teatama, kui ei saa tööle minna. Ülalpeetavaid tal ei ole. Soovib, et kohus pikendaks ÜKT tundide tegemise tähtaega, teeks nüüd kindlasti ÜKT tunnid ära.
15. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus V.H-le mõistetud aresti täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
16. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2101 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele.
17. VTMS § 2103 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut.
18. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla 10 päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.
19. Tartu Maakohtu 15.08.2018 määrusega nr 4-18-3457 asendati V.H-le 26.10.2015 otsusega määratud rahatrahv arestiga 6 ööpäeva ning arest asendati 6 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli teostada 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
20. Erakorralise ettekande esitamise seisuga ei ole V.H ühtegi üldkasuliku töö tundi ära teinud, kuigi tal võimaldati neid teha talle sobival kuupäeval kodu lähedal, so Tartus Rahumäe kalmistul.
21. Kohtu arvates näitab V.H poolt 1 kuu jooksul 6 üldkasuliku töö tunni tegemiseks aja mitteleidmine seda, et ta suhtub asenduskaristuse kandmisesse ükskõikselt ning on vältinud teadlikult ja tahtlikult üldkasuliku töö tegemist, st hoidnud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Kohtu järeldust kinnitab ka erakorralisest ettekandest nähtuv V.H käitumine, kust selgub üheselt, et ta on küll teadlik temal lasuvast kohustusest, kuid ei suhtu sellesse vajaliku kohusetundlikkusega. Samuti ei nähtu erakorralisest ettekandest ühtegi mõjuvat ega aktsepteeritavat põhjust, miks V.H ei ole tähtaegselt üldkasuliku töö tunde ära teinud. 2 Selliseid põhjuseid ei avaldanud ta kohtule ka erakorralise ettekande menetlemise kohtuistungil.
22. Eeltoodu alusel, arvestades, et V.H on jätnud talle pandud kohustuse mõjuva põhjuseta tähtaegselt täitmata ning kuivõrd kohtul puudub veendumus, et üldkasuliku töö tundide tegemiseks täiendava tähtaja andmine päädiks nende tähtaegselt sooritamisega, pööras kohus KarS § 69 lg 6 ja VTMS § 210¹, § 210³ alusel V.H-le mõistetud ning ärakandmata aresti pärast käesoleva määruse jõustumist reaalselt täitmisele. V.H tuleb asuda 6 ööpäeva aresti kandma alates 13.12.
24. Maakohus rahuldas kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ja tühistas Tartu Maakohtu 15.08.2018 määrusega nr 4-18-3457 V.H-le asenduskaristusena mõistetud 6 päeva aresti asendamise 6 tunni üldkasuliku tööga ja pööras ärakandmata 6 päeva aresti V.H suhtes täitmisele.
25. VTMS § 205 lg 2 alusel kohustati V.H ilmuma 6 ööpäeva aresti ärakandmiseks Tartu Arestikambrisse (Tartu linn, Riia 179a)
26. detsembril 2018 kella 10.00-ks.
27. Juhul, kui V.H ei ilmu määratud ajaks arestikambrisse, teavitab Lõuna prefektuur sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning VTMS § 205 lg 4 alusel teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. Määruskaebus
28. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse V.H, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist talle määratud karistuse kandmise aja alguse osas, sest tal pole võimalik töö tõttu minna 13.12.2018 aresti kandma. Ringkonnakohtu järeldused
29. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega, peab kohus vajalikuks vastata määruskaebusele vaid järgmist.
30. Kaebuses on vaidlustatud karistuse kandmise aja algus põhjusel, et töö takistab.
31. Ringkonnakohus ei loe seda väidet selliseks põhjuseks, mis tingiks uue karistuse kandmise aja alguse määramise. Maakohtu istungil on V.H märkinud, et ta ametlikult ei tööta, kuid teeb juhutöid. Tööandjale peab ta ühe nädala ette ütlema, kui ei saa tööle tulla. V.H on maakohtule kinnitanud, et novembri lõpp – detsembri algus sobib talle aresti kandmiseks. Sellest lähtudes maakohus määraski V.H-le ühe kuu pikkuse aja oma asjade korraldamiseks ja aresti peab ta minema kandma 13.12.
33. Ringkonnakohus leiab, et maakohus igati tuli V.H soovidele vastu ning pole tekkinud uusi maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid, mis tingiks maakohtu määruse muutmist.
34. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 13.11.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
35. Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. Mati Kartau Kohtunik 3 4