1-18-2780/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. oktoober 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-18-2780 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Kaitsja Ahto Sirendi Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Z.O , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 11.05.2018 ja lõpp 11.05.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.10.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Z.O vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Z.O-lt menetluskuluna riigituludesse 180,12 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99918700024874, selgitusse märkida: „1-18-2780, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ahto Sirendi Advokaadibüroo kasuks 180,12 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt süüdimõistetu Z.O kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.
5. a otsusega KarS § 424 (alates
6. novembrist 2017 KarS § 424 lg 1) järgi ja teda karistati 1-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra mõistes lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Viru Maakohtu 04.07.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus e – 8 kuud vangistust mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Liitkaristusest arvas kohus maha ära kantud karistuse, so 4 kuud vangistust ning ärakandmisele kuulus karistus 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 11.05.
7. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 24 korral, vangistuses viibib üheksandat korda. Valdavalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude eest, aga ka väljapressimise, kelmuse, mootorsõiduki joobes juhtimise ja arvutikelmuse eest. Käesolev kuritegu on mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mis on liidetud varasema vargusega. Kuriteod on valdavalt toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks on narkosõltuvus. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung Z.O taotles enda tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla ja selgitas, et tal on vaja ennast ravida ning ka eakas ema vajab abi. Avaldas, et narkootikume ei ole tarvitanud juba 2-3 aastat, tal oli meningiit ja kopsupõletik ja seetõttu on ainult osaline töövõime. Kinnitas, et teda ei ole varem enne tähtaega vangistusest vabastatud, kriminaalhooldusele on varem allutatud, kuid karistusi pole täitmisele pööratud. Prokurör Elle Karm asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kaitsja Ahto Sirendi oli seisukohal, et kuna isikul on 1-aastane karistus, siis temaga vanglas ei tegeleta, temaga ei tehta seal tööd, mis aitaks isiku uuesti raja peale ja aitaks tal ennast parandada. Seega kannab karistus üksnes isoleerimise eesmärki, samas on aga isiku viimased kuriteod olnud väheohtlikumad. Kaitsja arvas, et kuna isikut ei ole kunagi varem ennetähtaega vangistusest vabastatud, siis tuleks seda meedet Z.O puhul kasutada ja talle võiks 2 anda võimaluse näidata end seadusekuulekast küljest. Kaitsja toetas Z.O taotlust ennetähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamiseks. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 24-l korral ning vanglas viibib isik üheksandat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Z.O käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemise korral elama ema juurde. Tegemist on 1-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul vabanemise korral olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaega vabastamise peamiseks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustik on ebaselge – isik, keda kinnipeetav nimetab oma emaks, ei ole rahvastikuregistrisse kantud tema emana Kinnipeetava sõnul on suhted väidetava ema ja õega head, samas ei ole keegi käinud vanglas temaga kokkusaamistel. Z.O sõnul on tal 2 täisealist last, kellega ta suhtleb, kuid isik ei ole vanglas registreerinud laste telefoninumbreid, millest lähtuvalt isik võib olla andnud vanglale valeinformatsiooni. Varasemalt on kinnipeetav väitnud, et tal on varasemast kooselust teise naisega hoopis 3 alaealist last, kuid nüüd ütleb, et need ei ole tema lapsed vaid elukaaslase omad. Rahvastikuregistri andmeil ei ole Z.O ametlikult ühegi lapse isa. Seega vabanemise korral positiivselt toetava perekonna ring on ebaselge, arvestades aga isiku korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Vabanemisel puudub Z.O töökoht. Isikul puudub eriala, aga samuti puudub tal töötamise kogemus ja –harjumus, enne käesolevat vangistust isik ei töötanud, eriala õppida ei soovi, riigikeelt ei valda, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema toimetulekut ning suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ja seda olukorras, kus isik on varem toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ning isiku enda sõnul varastas ta selleks, et saada raha elamiseks. Oluline on ka asjaolu, et kinnipeetaval on võlgasid umbes 3773 eurot, mis oluliselt mõjutavad isiku majanduslikku toimetulekut. 3 Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mida saab samuti pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav ise eitab sõltuvust ning ka kohtuistungil väitis, et pole narkootikume tarvitanud juba 2-3 aastat, ometi on käesoleva karistuse aluseks olevaks kuriteoks just sõiduki narkojoobes juhtimine. Seega üritab kinnipeetav varjata fakte ja oma sõltuvust. Vangla hinnangul esineb palju ebakõlasid isiku jutu ja dokumentaalselt tõestatud faktide vahel. Probleemide lahendamisel otsib isik pigem kiireid tulemusi ja kasu, kui pikaajalist tulemust, teiste inimeste seisukohti ja oma tegevuse tagajärgi mõistab lähtuvalt isiklikust kogemusest. Isiku mõtlemine on enesekeskne ja ennast õigustav, ta arvestab peamiselt ainult enda heaoluga ega hooli üldtunnustatud väärtushinnangutest. Tulevikueesmärgid on kinnipeetaval ebamäärased, räägib, et läheb tööle, muud midagi ei tee, samas väidab, et on olemas motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Kinnipeetav on ametnike suhtes salliv, kuid mitte koostöövalmis. Kriminaalhooldusel on Z.O olnud kokku kuuel korral, neist ühel korral sooritas katseajal uue kuriteo ja ühel korral on kriminaalhooldus lõpetatud erakorralise ettekandega. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub alus arvata, et ainuüksi isiku arvamusest, et ta on edaspidi motiveeritud käituma seadusekuulekalt, piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Eesmärk on küll reaalne, kuid selle saavutamine, arvestades isiku varasemat käitumismustrit ja suhtumist ning sellealaseid katseid, on kohtu hinnangul vähe tõenäoline. Kohtu hinnangul on Z.O näol tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, kes on ohtlik avalikkusele. Oht on vangla hinnangul kõige suurem siis, kui kinnipeetav jätkab sõltuvusainete tarvitamist ning tal puudub sissetulek. Kohus märgib, et ohu realiseerumine on reaalne, kuna isik ei tunnista oma sõltuvust ning töökoha puudumise tõttu puudub tal ka sissetulek, samas on tasumata rahalisi nõudeid. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja võimalike lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja teiste isikute elu ning vara kaitseks tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 4