Obsah (5)

§ 198§ 30§ 118§ 114§ 38

4-18-363 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2018.a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-363 (2302,17,011970) Kohtun

§ 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskus koostas

1. detsembril
2. a väärteoprotokolli AB1563817 menetlusaluse isiku B.R kohta, mille kohaselt rikkus B.R LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 52 lg 1 p 3, § 169 lg 5, § 169 lg 4 p 5 nõudeid, pannes toime LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
4. detsembril
5. a koostas PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus otsuse väärteoasjas 2302,17,011970, millega määrati B.R-ile KarS § 63 lg 3 järgi LS § 236 lg 1 alusel rahatrahv 115 trahviühiku ulatuses summas 460 eurot. Sama otsusega lõpetati väärteomenetlus

§ 30

lg 1 p 1 alusel LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos otstarbekuse kaalutlusel.

2. jaanuaril 2018 esitas menetlusalune isik Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti
3. detsembri 2017 otsusele. B.R selgitab kaebuses, et saatis korduvalt päringuid, et kuhu ja kuidas teha vastulause, ootas otsust pdf. formaadis. MAAKOHTU MÄÄRUS
4. Harju Maakohus jättis
5. veebruari 2018 määrusega menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata

§ 118lg 2 p 1 alusel.

Maakohtu määruse põhjendused olid järgmised. 1

§ 114

lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

1. detsembri 2017 väärteoprotokollist nähtuvalt oli lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
2. jaanuarist
3. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud
4. detsembril 2017 ning kinnituseks selle kohta on ta andnud allkirja. See tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Protokolli üks koopia edastati B.R-ile. Kohtuväline menetleja tegi otsuse
5. detsembril 2017, mistõttu oli otsus
6. jaanuaril 2018 reaalselt olemas, kättesaadav. Kohtuväline menetleja saatis väärteootsuse B.R-ile ka e-posti teel ning B.R kinnitas
7. jaanuaril 2018 otsuse kättesaamist.
8. jaanuaril 2018 esitatud vastuses on kohtuväline menetleja veelkord kinnitanud B.R-ile, et otsuse saab vaidlustada kohtus ja kaebus peab olema esitatud hiljemalt
9. jaanuaril
10. 15-päevane kaebetähtaeg hakkas kulgema
11. jaanuarist 2018 ning viimane kaebuse esitamise päev oli
12. jaanuar
13. See on märgitud ka väärteootsuses. Asjaolu, et B.R on pöördunud korduvalt küsimustega politsei poole ei mõjuta

§ 114lg-s 4 sätestatud edasikaebamise tähtaega.

B.R esitas kaebuse

1. jaanuaril 2018 ning see ei ole ka allkirjastatud. Seega on kaebus esitatud pärast tähtaja möödumist. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. MÄÄRUSKAEBUS
3. veebruaril 2018 esitas B.R maakohtu määrusele kaebuse, milles taotleb selle tühistamist ja väärteootsusele esitatud kaebuse läbi vaatamist. B.R märgib, et kaebuse esitamine üks päev pärast tähtaega on küsitav. Nimelt jõudis ta koju hilja, internetti sai kell 1 öösel. Tegelikult oli see
4. jaanuari hilja õhtul. Varem ei saatnud kaebust seetõttu, et ootas politseist selgitusi, kas nad saavad muuta enda otsust ilma kohtusse pöördumata. B.R sai alles samal päeval teada, et see võimalik ei ole. Otsus saadeti talle mitu korda, ühel korral ka pdf formaadis. B.R on otsust lugenud, sai teada suurest trahvist, arvas, et teised saadetud otsused olid uued otsused, mis olid muudetud tema vastulausele vastavalt. Lisaks ei ole B.R nõus väärteootsusega, trahvisummaga. Kaebuse esitamine viivitusega tulenes arusaamatusest.
5. Tallinna Ringkonnakohtu
6. veebruari 2018 määrusega jäeti määruskaebus käiguta, kuna see oli allkirjastamata. B.R-ile anti puuduste kõrvaldamiseks aega
7. veebruarini
8. B.R esitas omakäeliselt allkirjastatud määruskaebuse
9. veebruaril 2018 Harju Maakohtule, mis registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus järgmisel päeval. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohtunik selgitab esmalt, et määruskaebuse väited, milles B.R eitab väärteo toimepanemist ning peab määratud rahatrahvi põhjendamatuks, jäävad tähelepanuta. Maakohus ei ole väärteootsust sisuliselt hinnanud, vaid jättis B.R kaebuse sellele läbi vaatamata. Apellatsioonikohtul on võimalik tuvastada, kas kaebuse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane või mitte.
11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tuginenud õigetele õigusnormidele B.R kaebuse läbi vaatamata jätmisel. Lisaks on maakohtu seisukohad kooskõlas toimiku materjalidega. Kuna maakohtu seisukohad on asjakohased ja ammendavad, siis 2 ringkonnakohtunik nende ülekordamist vajalikuks ei pea. Vastuseks määruskaebusele märgib apellatsioonikohus üksnes järgnevat.
12. B.R on kaebuses selgitanud, et jõudis koju
13. jaanuari 2018 hilja õhtul, internetti sai
14. jaanuari 2018 öösel kell 1, mil esitas kaebuse. Seetõttu tuleneb määruskaebusest endast, et B.R esitas kaebuse väärteootsuse peale maakohtule
15. jaanuaril
16. Sama tuvastas maakohus väärteotoimiku materjalide hulgas sisalduva B.R e-kirja alusel (tl 1). B.R kaebuse selgitused, et ta ootas politseist väärteootsust temale sobivas vormingus (pdf) ja vastuseid küsimustele vaidlustamise vajalikkuse, võimalikkuse osas kohtus, jäävad asjakohatuteks. Maakohus on õigesti märkinud, et need asjaolud kaebetähtaega ei mõjuta.

§ 114

lg 4 seob 15-päevase kaebetähtaja alguse mitte ajaga, mil otsus tehti või isik selle kätte sai ja sellega tutvus, vaid ajaga, mil väärteootsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokolli kantud B.R soov saada väärteootsus enda e-postile ei mõjuta samuti kaebetähtaja algust.

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt nt Riigikohtu 25. oktoobri 2013 otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p 8.1). Vaidlust ei ole, et selleks kuupäevaks oli 8. jaanuar 2018 ja B.R oli sellest teadlik.

§ 38lgst 1 ja Kr

MS § 171 lg-test 1 ja 3 tulenevalt hakkas

§ 114lg-st 4 tulenev 15-päevane kaebetähtaeg kulgema 9.

jaanuaril 2018 ja kaebus tuli tal esitada hiljemalt

1. jaanuaril 2018 kl 23.
2. B.R pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks tema kohta tehtud otsuse kätte, tutvuks sellega ja esitaks kaebuse õigeaegselt. Määruskaebusest tuleneb, et B.R tutvus otsuse sisuga. Väärteotoimikus sisalduv B.R
3. jaanuari 2018 e-kiri kinnitab, et väärteootsusega oli ta tutvunud elektrooniliselt juba enne
4. jaanuarit
5. Kõnealuses otsuses on ära toodud kaebekord, sh see, et kaebus otsusele tuleb esitada Harju Maakohtule ja viimane kaebuse esitamise kuupäev on
6. jaanuar
8. Maakohus on õigesti tuvastanud, et B.R ei esitanud kaebust tähtaegselt. Tähtaja ennistamise taotlust ei ole B.R esitanud. B.R väide, et ta ei teadnud, kuidas otsust vaidlustada, ei ole piisav, arvestades, et otsuses on selgitatud edasikaebe korda ja toodud selgelt ära viimane kaebuse esitamise kuupäev. Eelmärgitut arvestades jättis maakohus põhjendatult kaebuse

§ 118lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

11. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§-st 194 ja § 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastavalt

§-le 198 ei ole käesolev määrus vaidlustatav. 3