) § 422 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses. Alan Rüütel Abiprokurör Süüdistatav P.N isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; elukoht: Xxxx; haridus: algharidus (7 klassi); töökoht: Xxxx; kriminaalkorras karistamata. Üks kehtiv väärteokaristus (liikluses). Tõkend: puudub. Kaitsja Talvi Vaske RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 239250, § 175 lg 1 p 2, 3, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas:
2)
lg 1, 3 järgi jätta P.N-ile mõistetud ja ärakandmisele kuuluv 9 (üheksa) kuu pikkune vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul kui P.N ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku, kuritegu. 3)
p 1 järgi hakkab P.N-i katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so 07.11.2017.a 4) Kannatanu Xxxx tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Xxxx-ilt kannatanu Xxxx kasuks 5000,00 eurot, mis kuulub tasumisele alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis kanda Xxxx arveldusarvele nr XXXX Swedbank pangas. 5) Välja mõista P.N-ilt sundraha 705,00 eurot, tunnistaja töölt eemal viibimise kulu 11.26 eurot, ekspertiisitasu 84,00 eurot ning kannatanu esindaja tasu 72,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 872,26 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Jätta kannatanu õigusabikulud 264,00 eurot riigi kanda. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „P.N , 1-17-8972, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 6) Asitõend: - CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud: P.N süüdistatakse selles, et tema 28.01.2017 kell 11.39 juhtis, täites bussijuhina Xxxx tööülesandeid, mootorsõidukit (liinibussi nr 35) Volvo Säffle B10M-55 registreerimismärgiga xxxx, alustades Tallinnas Hobujaama tänaval „Hobujaama“ bussipeatusest väljasõitu selliselt, et bussis viibinud reisija Xxxx jäi bussi tagumisest uksest väljudes bussiuste vahele ning kukkus bussist välja asfaldile, saades raskeid tervisekahjustusi. P.N, olles Xxxx-is töötav bussijuht, pidi liikluses osalemisel olema hoolikas ja ettevaatlik ning vältima ohtu ja kahju tekitamist; ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalakäijat ning pidi enne paigalt liikuma hakkamist veenduma selle ohutuses. P.N jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused täitmata. P.N , täites bussijuhina Xxxx tööülesandeid, juhtis 28.01.2017 mootorsõidukit (liinibussi nr 35) Volvo Säffle B10M-55 registreerimismärgiga xxxx. Ta liikus liinibussiga Tallinnas mööda Narva mnt-d, tegi parempöörde Narva mnt-lt Hobujaama tänavale ning peatus bussipeatuses „Hobujaama“, et reisijad bussist välja lasta. Selleks avas ta bussiuksed. Ta hoidis bussiuksed avatud väga lühikest aega. Enne peatusest väljasõitu pidi P.N veenduma, et see on kõikide reisijate/jalakäijate suhtes ohutu, kuid 28.01.2017 kell 11.39 jättis P.N selles veendumata. Nimelt alustas bussi tagumisest uksest väljumist eakas reisija/jalakäija Xxxx, kuid kes ei olnud veel jõudnud bussist täielikult väljuda, kui Aleksander 2 P.N sulges bussiuksed ning asus peatusest välja sõitma. Sulgevad bussiuksed lükkasid Xxxx bussiuste vahelt välja ning bussi liikuma hakkamisel Xxxx kukkus bussiuste vahelt asfaldile pikali, saades rasked tervisekahjustused s.o tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Kuigi P.N oli enne sõidu alustamist võimalus reisijat/jalakäijat Xxxx’t märgata tagumise ukse juurde paigutatud kaamerast ning paremast küljepeeglist, siis P.N seda ei teinud, vaid peale uste sulgemist jälgis vaid bussi vasakut küljepeeglit, mistõttu alustas ohutuses veendumata bussiga liikumist ning põhjustas sellega Xxxx’le rasked tervisekahjustused. P.N rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 14 lg 2 /iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist/; § 33 lg 2 p 8 /juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid/; § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda isiku suhtes/. P.N pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 9/üheksa/ kuud, mis jätta
lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1/ühe/aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör ning kaitsja jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et P.N-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb P.N-ile mõista kokkuleppe kohane karistus. Kriminaalasjas on kannatanu Xxxx esitanud esmalt tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 15000 eurot. Tsiviilkostja Xxxx nõustus kokkuleppemenetlusega ning tsiviilhagi tasumisega summas 5000 eurot, samuti nõustus kannatanu Xxxx vähendama tsiviilhagi nõuet 5000 euroni. 3 VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Kokkuleppe sõlmimisega on süüdistatav nõustunud tekitatud kahju liigi – ja määraga, kohtuistungil hagile vastuväiteid ei esitatud. Seega kohustub tsiviilkostja Xxxx tasuma kannatanu Xxxx arveldusarvele (Swedbank xxxx) kahju summas 5000 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu: KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskulu KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskulu kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale makstavad summad. Käesolevas asjas on tunnistaja töölt eemal viibimise kulu 11.26 eurot ning kannatanu esindaja tasu 72,00 eurot, samuti KrMS § 179 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 84,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud on seega kogusummas 872,26 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; pooled on kokkuleppes märkinud, et tasub menetluskulu 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kajastatud käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Kannatanu esindaja esitas istungil taotluse 264 euro esindajatasu kindlaksmääramiseks, taotlus on rahuldatud. Kõik menetlusosalised taotlesid osundatud summa riigi kanda jätmist, kohtu hinnangul tuleb seega kannatanu esindaja tasu jätta riigi kanda. Asitõend: - CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.