OÜ. Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON 1 1. J.T süüdi tunnistada
lg 1 ja § 25 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva. 2.
lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
lg 1 ning § 251 ettenähtud väärteo, mis vastab
Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end väärteo toimepanemises süüdi. On raske põhjendada süüteo toimepanemist. On varem karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, mõistab nüüd. Edasi hakkab tööle, rohkem toime ei pane. Töötab õhtuti kella 18.00st kuni 23.00ni. Lubati veel võimalusi leida päeval töötamiseks. Vaba päev on vaid pühapäev. Kui aresti kanda, siis kaotab töö. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et esitatud süüdistus on tõendatud, palub menetlusalune isik süüdi tunnistada, mõista arest keskmises määras. Registrist nähtub, et isik on varem korduvalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud. Pärast seda sündmust on uuesti toime pannud samalaadse teo. Kohus, kontrollinud väärteoprotokolli, samuti väärteotoimikus olevaid kirjalikke materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud
lg 1 ning § 251 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega
Menetlusalune isik pani kaupluses Selver kotti kauba (kalamari, rullsink, filtersigaretid) summas 26,84 eurot ning seejärel möödus kassarivist jättes tahtlikult kauba eest tasumata.
218 lg 1 kohaselt karistatakse väärteokorras varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus.
lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu.
lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asi või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega üle 200 eurose varavastase süüteo puhul on tegemist juba kuriteoga
Antud juhul prooviti varastada kaupa summas 26,84 eurot, mis jääb väheväärtusliku asja piiridesse. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, millise varavastase kuriteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt
lg 4 sätestatud piirist kvalifitseerima selle süüteo
Kohus leiab, et 26.12.2017 kell 12:55 Vesivärava tn 37, Tallinnas asuvas kaupluses Selver kauba (kalamari, rullsink, filtersigaretid) kogusummas 26,84 eurot varguse katse toime panemine J.T poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, videosalvestusega ja muude alltoodud tõenditega. Varguse katse toimepanemist ja süüdistatava ütlusi tõendab ka videosalvestus, millelt nähtub, et 26.12.2017 kell 12:55 Torupilli Selveris musta nahkjopega ja musta seljakotiga meesterahvas paneb endale kotti erinevaid toiduaineid. Osade toodete eest tasus meesterahvas kassas, aga seljakotis olevate toodete eest ei tasunud. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu Selver AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 26.12.2017 kell 12:55 Torupilli Selveris 2 pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Selver AS kuuluvat kaupa maksumusega 26,84 eurot. Rikutud kaup sellest oli 3,55 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatav ei oleks turvatöötajale vahele jäänud, siis ei oleks ta kaupa poodi tagasi viinud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Karistusregistri andmete kohaselt on J.T kehtiv kriminaalkaristus
Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Samas olukorras, kus tegemist on varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu, siis ei ole varasemal karistatusel tähtsust, kuivõrd
Seega juhul, kui isik on varem karistamata või karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, oleks
lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise puhul, kui isik paneb toime varguse, nii või teisiti vajalik viidata
lg-le 1, s.t menetlusaluse isiku käitumine on suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
lg 1 järgi kvalifitseeritavat süütegu süüks arvates ei saa viidata
lg 2 p 4 tunnustele, s.o sellele, et tegemist on isikuga, kes on varem varguse toime pannud, sest
Nagu kohus juba eelpool mainis on tegemist väheväärtusliku asjaga ja seega tuleb süütegu kvalifitseerida
Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et
kohaselt on väärteokatse karistatav käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud juhtudel.
Kuivõrd
lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav ja samas inkrimineeritakse katse nii või teisiti
sätte alusel, puudub süüteo kvalifitseerimisel vajadus viidata
lg 3 sätetele, kuivõrd süüks arvatava süüteo tunnuseid sisustab viide
Tõendamist on leidnud, et J.T pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel, s.t jäi katse staadiumisse. Arvestades süüteo asjaolusid, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik pani toime
lg 1 ja § 251 ettenähtud väärteo katse, s.o varavastase süüteo katse väheväärtusliku asja vastu. Karistuse mõistmine
Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii aresti kui rahatrahviga. Sellele vaatamata on menetlusalune isik toime pannud uue samalaadse väärteo. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et isikul on hulgaliselt ka teiseliigilisi väärteokaristusi, mille eest 3 määratud rahatrahvid on jäetud kõik tasumata. Arvestades väärteo varavastast iseloomu saab üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, mis tähendab, et rahatrahv kui karistusliik ei oleks täidetav. Kuigi menetlusalusel isikul on väidetavalt töine sissetuek alates jaanuarist, ei ole ta senini asunud varasemaid rahalisi kohustusi täitma. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki rahalise karistuse näol, kuivõrd selline karistus ei ole täidetav ja tuleb kohaldada aresti. Hinnates isiku süüd süüteo toimepanemisel arvestab kohus varastada püütud esemete väärtust, mis ei ulatunud
lg 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäi alla eemärgitud piirmäära keskmise väärtuse. Samuti jäi tegu katse staadiumisse, seega leiab kohus, et menetlusaluse süü on hinnatav alla keskmise. Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole kohus ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu tuvastanud. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning lisaks on isikul ka kolm kehtivat kriminaalkaristust
Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes selle mõningal määral alla keskmise määra, kuid suuremas määras kui seda oli eelmine arest. Kuivõrd menetlusalune isik on asunud tööle, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib kandmisele määrata ositi, et vältida menetlusalusel isikul töö kaotamist. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.