Obsah (5)

§ 224§ 249§ 69§ 130§ 248

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2018, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-18-690 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Väärt

§-de 224 lg 2, 248 lg 1, 249 lg 1 ja 2 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametniku E. B 22.01.2018 otsus väärteoasjas nr: 2440,17,008475 Kaebuse esitaja menetlusalune isik M.G Asja läbivaatamise kuupäev ja 18.04.2018, Rakvere kohtumaja koht Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja/menetlusalune isik M.G (isikukood XXX; elukoht xxxx, xxxx; töökoht xxxx OÜ autojuht-remondilukksepp; e-post: xxxx @mail.ee ) ja tema kaitsja M. K ning kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond, esindaja E. B RESOLUTSIOON

1. M.G kaebus rahuldada osaliselt.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametniku E. B 22.01.2018 otsus väärteoasjas nr: 2440,17,xxxx osaliselt M.G-le määratud põhikaristuse, s.o rahatrahvi kokku summas 964 eurot tasumise viisi osas.
3. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata 964 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul 84 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 80 eurot. Rahatrahvi osamaksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas, EE932200221023778606 Swedbankis, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või EE701700017001577198 Luminor Bankis. Kohustuslik on märkida viitenumber
4. Kui rahatrahvi osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik K. T koostas menetlusalusele isikule M.G-le 25.12.2017 väärteoasjas nr: 2440,17,008475 väärteoprotokolli nr 20171225112301 selle kohta, et M.G 25.12.2017 kell 20.56 Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas Sompa tn 13, liikudes Sompa tn 33 suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg, kuna tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,54 +/- 0,05 mg/l. Lisaks juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning juhi regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvused olid nõutavast lühemad kuni 2 tundi järgmistel perioodidel: 29.11.2017 kella 06.33 kuni 30.11.2017 kella 06.33 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 28 minutit; 05.12.2017 kella 15.00 kuni 06.12.2017 kella 09.04 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi; 18.12.2017 kella 16.13 kuni 19.12.2017 kella 07.41 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 30 minutit. Lisaks oli juhi regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus nõutavast lühem üle 2 tunni järgmisel perioodil: 13.12.2017 kella 06.54 kuni 14.12.2017 kella 06.54 oli juhi regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 5 tundi ja 40 minutit, kuigi kõigil nendel perioodidel oli lubatud regulaarset ööpäevast puhkeaega lühendada minimaalselt 9 tunnini. Kaasa arvatult rikkus juht vaheajale kehtestatud nõudeid, kuna pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15 minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30 minutilise vaheajaga järgmistel perioodidel: 15.12.2017 oli juhi kasutatud sõiduaja kestvus 5 tundi ja 6 minutit ning 19.12.2017 oli juhi kasutatud sõiduaja kestvus 4 tundi ja 43 minutit. Sellega rikkus menetlusalune isik M.G

§-de 69 lg 3, 130 lg 1; EÜ Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 art 8 lõige 2 ja artikkel 7 nõudeid. Väärteod kvalifitseeriti

§-de 224 lg 2, 249 lg 1, 249 lg 2 ja 248 lg 1 järgi. Menetlusalune isik M.G on 03.01.2018 koostanud vastulause väärteoprotokollile. Vastulause kohaselt 25.12.2017 õhtul kell 20.56 peeti ta kinni Jõhvi linnas Sompa tänaval, kus ta juhtis sõidukit xxxx registrimärgiga xxxx. Ta oli eelmisel päeval jõule tähistanud ja 2 hommikul õlut peale võtnud. Sel hetkel ta veel ei teadnud, et peab õhtul sõitma minema. Õhtupoole andis tööandja korralduse sõitma minna, ta oli täiesti kindel, et tal mingeid joobetunnuseid ei esine ja peale kella nelja õhtupoolikul istus ta rooli. Sellegipoolest näitas alkomeeter, et alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mitte väiksem kui 0,49 mg, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,54 +/- 0,05 mg/l ning talle koostati väärteoprotokoll. Ta tunnistab end toimepandud teos täielikult süüdi ja kahetseb tehtut. Ta tõesti ei istunud teadlikult alkoholijoobes rooli, oli täiesti kindel, et tal enam mingeid joobenähte ei esine. Ta palub arvestada tema puhtsüdamlikku kahetsust karistuse määramisel ja jätta talle juhtimisõigus alles. Vastasel juhul kaotab ta töö ja ei suuda maksta oma kahele alaealisele lapsele elatist, mis on kohtuotsusega välja mõistetud ning tema rumala käitumise tõttu kannatavad lapsed. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametniku E.B 22.01.2018 otsusega väärteoasjas nr: 2440,17,008475 määrati M.G-le

§ 224

lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 175 trahviühiku ulatuses, s.o 700 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks,

§ 249

lg 1 alusel rahatrahv 16 trahviühiku ulatuses, s.o 64 eurot ning

§ 249lg 2 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatus es, s.o 200 eurot.

Karistused määrati selle eest, et ta juhtis 25.12.2017 kell 20.56 Sompa tn 13, Jõhvi linnas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg/l, kuna tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,54 +/- 0,05 mg/l. Lisaks juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning juhi regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvused olid nõutavast lühemad kuni 2 tundi järgmistel perioodidel: 29.11.2017 kella 06.33 kuni 30.11.2017 kella 06.33 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 28 minutit; 05.12.2017 kella 15.00 kuni 06.12.2017 kella 09.04 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi; 18.12.2017 kella 16.13 kuni 19.12.2017 kella 07.41 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 30 minutit. Lisaks oli regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus nõutavast lühem üle 2 tunni järgmis el perioodil: 13.12.2017 kella 06.54 kuni 14.12.2017 kella 06.54 oli juhi regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 5 tundi ja 40 minutit, kuigi kõigil nendel perioodidel oli lubatud regulaarset ööpäevast puhkeaega lühendada minimaalselt 9 tundi. Kaasa arvatult rikkus juht vaheajale kehtestatud nõudeid, kuna pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud vähemalt 45minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15 minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30 minutilise vaheajaga järgmistel perioodidel: 15.12.2017 oli juhi kasutatud sõiduaja kestvus 5 tundi ja 6 minutit ning 19.12.2017 oli kasutatud sõiduaja kestvus 4 tundi ja 43 minutit. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik

§-de 69 lg 3, 130 lg 1 ja Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 8 lg 2 ja artikkel 7 nõudeid. Kuna

§-de 249 lg 1 ja 248 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 249lg 1 järgi.

Väärteo toimepanemine on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, väljatrükkidega sõidumeeriku autojuhi kaardilt, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tunnistaja protokollitud ütlustega, menetlusaluse isiku protokollitud ütlustega ja vastulausega. Menetlusalune isik pani nimetatud teod toime tahtlikult. Kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud, et KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt isik tunnistab süüd ja kahetseb tehtut, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on 03.01.2018 esitanud vastulause, mille kohaselt isik selgitab juhtunu täpsemaid asjaolusid ning palub kergemat karistust ning säilitada juhtimisõigus. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki 3 juhtimine on alati ohtlik. Alkoholi tarvitanud juht ei taju liikluspilti adekvaatselt ning väheneb reaktsioonikiirus. Liiklusõnnetuste risk kasvab üha kiirenevas tempos vere alkoholisisaldusega. Alkoholi tarvitanud juhi jaoks kasvab risk liiklusõnnetusse sattuda kaine juhiga võrreldes kahekordseks, surmaga lõppevasse õnnetusse sattumise risk kaine juhiga võrreldes kordades suurem. Menetlusalune isik seadis oma tegevusega ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine on raske õigusrikkumine ning antud teguviis on ühiskonnas taunitav. Menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholi piirmäära ületamise tulemus on selline, mille puhul pidi juht tajuma, et alkohol ei ole organismist lahkunud. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et hommikul tarvitas alkoholi, kuid sellele vaatamata asus hiljem sõidukit juhtima. Menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu, et ta oleks teinud enne sõiduki juhtimist kõik endast oleneva, et veenduda alkoholi lahkumisest organismist. Menetlusalune isik vastulauses palub säilitada juhtimisõigus, kuna see on vajalik tööülesannete täitmiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja möönab, et menetlusalusel isikul võib töö olla seotud juhtimisõigusega, kuid tuginedes siiski asjaolule, et varasemad karistused ei ole andnud mõju, siis on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ja seda minimaalses ulatuses. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena võetakse ära juhtimisõigus. Lisaks eelnevale nähtub juhikaardi väljatrükkidest, et menetlusalune isik süstemaatiliselt eirab töö- ja puhkeaja nõudeid. Sellise käitumisega näitab menetlusalune isik välja ükskõikset suhtumist kehtivatesse õigusnormidesse.

1. 08.02.2018 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku M.G kaebus kohtuvälise menetleja 22.01.2018 otsuse peale väärteoasjas nr: 2440,17,
2. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavate asjaoludena on välja toodud KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt süü tunnistamine ja kahetsus. Ometigi ei nähtu, et karistuse määramisel oleks kergendavaid asjaolusid arvesse võetud ning kaebuse esitajale määratud karistus on liiga karm. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, käesoleval juhul on kaebuse esitajale määratud rahatrahv 175 trahviühikut, mis on üle poole sanktsioonis ette nähtust. Sellegipoolest on kohaldatud ka lisakaristust, mille vajalikkust rõhutab kohtuväline menetleja asjaoluga, et varasemad karistused ei ole andnud mõju. Missuguseid varasemaid karistusi silmas peetakse, see otsusest ei nähtu. Ka liiklusseaduse § 249 lg 2 alusel määratud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot, on tegemist ülemäära raske karistusega. Otsuse kohaselt peab kaebuse esitaja tasuma ainuüksi rahatrahvi kokku summas 964 eurot, kuid ilma juhtimisõiguseta kaotab ta töö ja ei suuda ka trahvi maksta. Kõigele lisaks kannatavad kaebuse esitaja eksimuse tõttu tema alaealised lapsed, kellele on kohtuotsusega elatis välja mõistetud. Kaebuse esitaja kahetseb siiralt toimepandud tegu ja palub seda ning samuti oma süü tunnistamist arvestada karistust kergendava asjaoluna. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-33-07 märkinud, et 4 VTMS § 12 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses menetletakse väärteoasja teo toimepanemise koha järgi. Lõige 2 punkt 1 sätestab, et menetlusaluse isiku taotlusel võib väärteoasja menetleda tema elu- või asukoha järgi. VTMS § 14 lg 1 näeb ette, et väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutab see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Käesoleva seadustiku § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud elu- või asukoht või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koht. Kuna kaebuse esitaja elukoht on Rakveres, taotleb kaebuse esitaja, et kaebust arutaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja. Kaebuse esitaja soovib kohtuistungist osa võtta koos kaitsjaga. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-dest 14 lg 1 ja 132 p 2 palub menetlusalune isik: 1) arutada M.G väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas; 2) tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametniku E. B 22.01.2018 otsus väärteoasjas nr: 2440,17,008475 osaliselt ning teha uus otsus, millega vähendada talle määratud rahatrahvi ja jätta lisakaristus kohaldamata; 3) võimaldada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi tasumist osade kaupa ühe aasta jooksul.
3. 16.03.2018 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond Viru Maakohtule seisukoha väärteoasjas nr: 2440,17,008475, millega palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Liikluspolitseinik K. T poolt koostatud väärteoprotokollist nr 20171225112301 nähtub, et 25.12.2017 kell 20.56 M.G juhtis Ida-Virumaal Jõhvi linnas Sompa tänaval maja nr 13 juures mootorsõidukit xxxx r/n xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,54+/0,05 mg/l, seega alkoholi piirmäära ületamine mitte vähem kui 0,49 mg/l. Lisaks juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning juhi regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvused olid nõutavast lühemad kuni 2 tundi järgimistel perioodidel: 29.11.2017 kella 06.33 kuni 30.11.2017 kella 06.33 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 28 minutit. 05.12.2017 kella 15.00 kuni 06.12.2017 kella
4. 04 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi. 18.12.2017 kella 16.13 kuni 19.12.2017 kella 07.41 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 30 minutit. Lisaks oli regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus nõutavast lühem üle 2 tunni järgmisel perioodil: 13.12.2017 kella 06.54 kuni 14.12.2017 kella 06.54 oli juhi regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus 5 tundi ja 40 minutit, kuigi kõigil nendel perioodidel oli lubatud regulaarset ööpäevast puhkeaega lühendada minimaalselt 9 tundi, kaasa arvatult rikkus juht vaheajale kehtestatud nõudeid, kuna pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15 minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30 minutilise vaheajaga järgmistel perioodidel: 15.12.2017 oli juhi kasutatud sõiduaja kestvus 5 tundi ja 6 minutit ning 19.12.2017 oli kasutatud sõiduaja kestvus 4 tundi ja 43 minutit, rikkudes seejuures liiklusseaduse § 69 lg 3, § 130 lg 1 ja EÜ Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikli 8 lg 2 ja artikli 7 nõudeid. Antud teod on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2, § 249 lg 1, § 249 lg 2, § 248 lg 1 järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistuse suurus nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse osas. Tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on tegude toimepanemises süüdi. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas 22.01.2018 koostatud otsust põhjalikult ja detailselt põhistanud ning jääb otsuses kirjeldatud seisukohtade ja põhistuse juurde. Kaebuses on viidatud asjaolule, et menetlusalune isik töötab kutselise autojuhina ja töö kaotus paneks tema pere raskesse majanduslikku olukorda, kuna sellisel juhul ei saaks isik ülalpidamiskohustust täita ning väidetud, et kohtuvälise menetleja ametnik on jätnud tähelepanuta kergendavad asjaolud. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu sellele, 5 et kohtueelses menetluses, menetlusalune isik esitas vastulause, kuid ei ole lisanud tõendeid oma töö iseloomu, perekonna seisu ega majandusliku olukorra kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja on juba karistusotsuse koostamisel viidanud asjaoludele, millest lähtuvalt isikule määrati põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmine ning kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalselt suur. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lisaks otsuses kirjeldatule rõhutab kohtuväline menetleja, et kutselise autojuhina töötamine ei saa olla isiku suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. Tulenevalt karistusseadustiku § 50 lg 2 sätestatust ei või võtta mootorsõiduki juhtimise õigust ära vaid isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas väärteoasjas sellist asjaolu tuvastatud ei ole. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-26-10 p 7.3 on selgelt märkinud järgnevat: “ “. Pigem on kohtuväline menetleja seisukohal, et isik, kes on kutseline juht ja läbinud ametikoolituse ning tegeleb N3 kategooria raskeveoki juhtimisega peab olema teadlikum liiklusohutusest ja alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest. Just nimelt see asjaolu suurendabki M.G süüd antud teo toimepanemisel, lisaks ka kehtivad karistused samalaadsete õigusrikkumis te toimepanemise eest. Alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimisega seonduvat temaatikat on käsitletud kõikvõimalikes meedia kanalites. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesoleva juhtumi puhul oli menetlusalusel isikul teadmine, et ta eelneval õhtul tarbis alkoholi, kuid ta siiski ei teinud kõike endast olenevat, et oma seisundit enne väljasõitu kontrollida. Menetlusalune isik asus juhtima N3 kategooria veoautot, mis juba oma olemuselt on suurem oht liikluses, lisaks aga oli tuvastatud alkoholi piirmäära ületamine ja palju muid töö- ja puhkeaja rikkumisi, mis näitavad menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist kehtivatesse õigusnormidesse. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Samuti on menetlusaluse isiku ütlused, mis anti kohapeal ja hiljem esitati vastulausega üheselt mõistetavad. Karistusotsuse koostamisel arvestas kohtuväline menetleja kõikide kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõenditega, isiku süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega ning esitatud vastulausega. Juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 3 sätestatust määrati karistuseks liiklusseadus e § 224 lg 2 alusel rahatrahv 175 trahviühiku ulatuses, s.o 700 eurot; § 249 lg 1 alusel määrati karistuseks 16 trahviühikut, s.o 64 eurot ja § 249 lg 2 alusel määrati karistuseks 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ning liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuväline menetleja märgib, et liiklusseaduse § 224 lg 2 sanktsioon näeb ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, aresti või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks.

§ 224

lg 3 p 1 järgi võib alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis ja hinnanud isiku süü suurust, määras rahatrahviks 964 eurot ja lisakaristusena rakendas juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Arvestades asjaolu, et varasemad karistused ei ole mõjutanud M.G õiguskuulekalt käituma ning ta jätkab mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis, on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on isikule igati õigustatult karistuseks 6 määratud rahatrahv ja eriõiguse (juhtimisõiguse) äravõtmine, et mõjutada teda edaspidi käituma seaduskuulekalt. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Kaebaja palub võimaldada menetleja poolt määratud rahatrahvi tasumist osade kaupa ühe aasta jooksul. Selles osas ei ole kohtuvälise menetleja esindajal vastuväiteid. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et põhjendatud on nii menetlusalusele isikule määratud põhikaristus kui ka lisakaristus ning nende suurused. MENETLUS KOHTUS 5. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 18.04.2018 toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik M.G kohtule esitatud kaebuse juurde. Menetlusalune isik M.G märkis kohtuistungil, et kahetseb siiralt tehtut. Tööl on tal vaja juhtimisõigust, sest lastele on vaja elatist maksta. Ta soovib, et juhtimisõigus jääks alles. Tal on kehtiv karistus

§ 224lg 2 järgi, rahatrahv on tasutud.

Alkoholi pole ta tarvitanud jaanuari algusest. Peale seda sündmust, mida arutatakse, on teda veel sama §-i järgi karistatud. See oli jaanuaris

1. Teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega. Selle otsuse on ta samuti vaidlustanud. Selle kaebuse läbivaatamine toimub mai alguses. Teda on karistatud ka kriminaalkorras KarS § 424 järgi reaalse vangistusega. S ee on ka kehtiv karistus. Ta võtab omaks, et need teod toime pani. Ta vaidlustab ainult talle määratud põhi- ja lisakaristust. Ta esitas kohtuvälisele menetlejale ka vastulause. Ta oli jõule tähistanud ja hommikul veel õlut joonud, sest ta ei teadnud, et peab tööle minema. Tal ei olnud võimalust kontrollida, kas on kaine. Ta tundis ennast kainena. Eelmisel päeval ta ei teadnud, et peab järgmisel päeval tööle minema. Tal endal ei ole võimalust joovet kontrollida. Eelmisel õhtul oli ta viina võtnud. Hommikune õlle kogus võis olla paar 0,5-st purki. Ta oleks võinud küll öelda, et on hommikul õlut joonud ja tal pole võimalik joovet kontrollida. Töö- ja puhkeaja nõudeid on ta rikkunud, sest tuleb käsku sõita. Kui käsku ei täida, siis ei tule ka palka. Uues töökohas on vaja ka mootorsõidukit juhtida. Peale teist korda otsustas ta loobuda alkoholist ja on seni vastu pidanud. Lapsed elavad ema juures ja ta maksab elatist kummalegi lapsele, kokku 500 eurot kuus. Sellest rahatrahvist ei ole ta midagi ära maksnud. Praegu on ta alkoholist loobunud täiesti ainult oma tahtejõuga. Ta leiab, et arsti poole pöörduda ei ole vaja. M.G märkis arutatava väärteoasjaga seoses, et viinavõtmis e lõpetas ta öösel. Hommikul ärkas 7 paiku ja kuna ta ei pidanud tööle minema, siis sai õlut võtta. Helistati kuskil kella 2 paiku, et tuleb minna Jõhvi. Kinni peeti ta õhtul kella 9 paiku. Ta ei hakanud kell 1 sõitma. Kaart oli sees, aga sõitma ta sel ajal ei hakanud. Kaart on kogu aeg autos, ilmselt siis töökojast keegi sõitis. Kindlasti on tal ka eelnevalt olnud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumisi. Ta teab, et autojuhi kohustus on jälgida kaarti, et keegi seda ei kuritarvitaks. Sõiduk seisis Näpil. Sõiduki võttis ta kella 2-3 paiku, sõitis Jõhvi, vahetas haagise ära ja pani kauba peale. Sõidu aeg Jõhvi oleneb teeoludest, liiklusest. Sõit kestis umbes tund. Hetkel on ta lukksepp ja autojuht. Hetkel lukksepa tööd pole nii palju. Autojuhi tööd on vaja teha, et rohkem teenida. Tunnistaja A. K kinnitas kohtuistungil, et nad olid patrullis koos K. T ja see oli peale jõule. Õhtul pidasid nad Jõhvis kinni 2 veokit. Ühe veoki juht oli menetlusalune isik. Nad kontrollisid töö- ja puhkeaja dokumentatsiooni. Tunda oli alkoholi lõhna ja nad tegid juhile kontrolli. Tal olid töö- ja puhkeajaga probleemid ja alkomeetri näit oli kuskil 0,5 ehk siis keskmine joove. Auto toimetasid nad parkimiskohta ja juht jäi autosse magama. Juht tunnistas oma rikkumisi, et oli eelmisel õhtul sõpradega alkoholi tarvitanud. Juhi sõnul ta hommikul alkoholi tarvitanud ei olnud. Juht kahetses oma tegu. See sündmus võis aset leida 25.12.2017 kell 20.56 Jõhvi linnas Sompa 13, kus on laiem parkla. Juht oli autos üksinda. Töö- ja 7 puhkeaja nõuete täitmise osas mäletas tunnistaja, et tööpäeva oli juht alustanud enne lõunat, et juht oli juba tööd teinud enne, kui nad ta kinni pidasid. Seda näitas juhikaart.
2. Kaitsja märkis kohtuvaidluses, et kaebuse esitaja on nii oma kaebuses kui ka juba enne seda vastulauses ja ülekuulamisel algusest peale oma rikkumist tunnistanud ja ka kohtuistungil öelnud, et ta on väärteootsuses märgitud väärteo toime pannud ega vaidlusta seda. Ainuke asi, mida kaebuse esitaja vaidlustab, on selle väärteo eest määratud karistus. Rõhutada tahaks seda, et kuigi toimepandud väärtegu ei ole kergete killast, alkoholijoobes juhtimise puhul on tegemist võrdlemisi raske rikkumisega, siis ometi tuleb arvestada karistuse määramisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kergendavate asjaoludena on märgitud, et isik tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Seda kahetsust ja süü tunnistamist on kaebuse esitaja esitanud korduvalt, vahetult peale kinnipidamist, vastulauses, kaebuses ja kohtusaalis. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et võib asuda seisukohale, et see kahetsus tema poolt on siiras. Kaitsja leiab, et kuigi kohtuväline menetleja on otsuses märkinud need kergendavad asjaolud, kuid reaalselt seda karistuse määramisel arvesse võetud ei ole. Tegemist on liiga raskete karistustega. Kuigi kohtuväline menetleja oma seisukohas on välja toonud, et kutselise autojuhina töötamine ei saa olla juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, tahab kaitsja antud juhul rõhutada seda, et juhtimisõiguse äravõtmisega on tegemist lisakaristusega. Lisakaristust võib kohaldada, aga ei pea ilmtingimata kohaldama. Sellest tulenevalt on kaebuse esitaja palunud jätta lisakaristus kohaldamata. Kaebuse esitaja selgitas asjaolusid, miks ta niimoodi rooli istus ja sai ka ise aru, et oleks pidanud kontrollima enne oma joovet ja selle võimatuse korral oleks pidanud tööandjale ütlema, et ei saa rooli istuda. Praegu sai ta sellest aru, aga see on tagantjärele tarkus. Kaebuse esitaja märkis ka seda, et alates teisest rikkumisest, mida praegu ei arutata, mis on toime pandud 02.01.2018, analoogne rikkumine, et peale seda ei ole ta rohkem alkoholi tarvitanud ja rõhutas ka seda, et 3 nädalat tagasi oma sünnipäevalauas, kui sõbrad tarvitasid alkoholi, piirdus tema laste šampusega, ütles, et kui ta on 3,5 kuud hakkama saanud, siis on kindel, et saab ka edapidi ilma alkoholita hakkama ja leidis, et on nii tugev, et saab oma tahtejõuga hakkama ja ei vaja selleks mingeid meditsiinilisi vahendeid. Juba ainuüksi see näitab, et inimene on teinud tõsised järeldused. Seda võib olla raske uskuda, aga elu on näidanud, et kõigil ühest korrast ei piisa, et läheb rohkem aega ja karistusi, et arusaamisele jõuda. Praegu tuleks inimesele ikkagi see võimalus anda. Kaebuse esitaja rääkis ka sellest ja on esitanud tõendid kohtule, et peab kahele alaealisele lapsele elatist maksma, mis teeb 500 eurot kuus. Selleks, et maksta 500 eurot, et maksta rahatrahvi, ütles kaebuse esitaja ka seda, et ainuüksi sellest palgast, mis ta saaks remondilukksepana, ei piisa. Kui juhtub selline asi, et kaebuse esitaja juhtimisõigusest ilma jääb, kaotab ta ka selle töökoha ja lõpptulemus on see, et jääb trahv tasumata, tekib elatise võlgnevus. Kaebuse esitaja rumaluse tõttu kannatavad tema lapsed ja lisaks kaebuse esitaja ise sellega, et tal ei ole endal võimalik ära elada. Kokkuvõtvalt palub kaitsja tühistada 22.01.2018 otsus väärteoasjas osaliselt ja teha uus otsus, millega vähendada kaebuse esitajale määratud rahatrahvi ja jätta lisakaristus kohaldamata ja võimaldada rahatrahvi tasumist osade kaupa ühe aasta jooksul. Kohtuvälise menetleja esindaja oli kohtuvaidluses seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud ja määratud karistus on põhjendatud. Menetlusaluse isiku poolt on toime pandud üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Eelnevad karistused, mis on olnud rahatrahvid kõvasti üle keskmise määra, ei ole pannud isikut hoiduma selliste rikkumiste toimepanemisest. Antud juhul menetlusalune isik ikkagi ka sel aastal juba juhtis sõidukit alkoholijoobes ja ei ole usutav, et ta on oma tegudest õppust võtnud. Käesoleval juhul on menetlusalune isik hommikul tarvitanud alkoholi ning on teadlikult ja tahtlikult asunud sõidukit juhtima. Lisakaristus peaks isikut mõjutama seaduskuulekalt käituma. Kohtuvälise menetleja esindaja 8 on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Rahatrahvi ajatamise osas vastuväiteid ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 69

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

§ 130

lg 1 kohaselt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 artikkel 7 sätestab, et pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid. EÜ nr 561/2006 artikkel 8 lg 2 sätestab, et 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht olema võtnud uue ööpäevase puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks.

§ 248

lg 1 näeb ette vastutuse kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt.

§ 249

lg 1 näeb ette vastutuse kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt.

§ 249

lg 2 näeb ette vastutuse kehtestatust üle kahe tunni lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt. 9 KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ühe või teise tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. 8.

§ 224

lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Käesolevas väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kogumi pinnalt loeb kohus tuvastatuks selle, et menetlusalune isik M.G 25.12.2017 kell 20.56 Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas Sompa tn 13 juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 milligrammi, kuna tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,54 +/- 0,05 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 21) nähtub, et 25.12.2017 kell 20.56 Ida-Viru maakonnas Jõhvis Sompa tn 13 allutati kontrollile M.G ning kasutades indikaatorvahendit Envitec Alcoquant 6020 nr A111229, mille järgmise kontrollimise kuupäev on 13.03.2018, tuvastati M.G väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,500 mg/l. M.G on avaldanud, et on indikaatori andmetega tutvunud ning allkirjastanud indikaatorvahendi kasutamise protokolli. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja selle juurde kuuluvast väljatrükist (tl 23) nähtub, et 25.12.2017 kell 21.01-21.06, kasutades tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0006, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRC-17-00186, allutati kontrollile M.G ning saadi tõendusliku alkomeetri lõplikuks lugemiks 0,54 mg/l laiendmääramatusega +/- 0,05 mg/l, seega lõplik mõõtetulemus 0,49 mg/l. M.G on protokolliga tutvunud ja allkirjastas tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli. Menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlused ning vastulause ja kohtuistungil antud ütlused ei ole järjepidevad, sest menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (tl 25) kohaselt M.G 25.12.2017 alkoholi ei tarvitanud, aga tarvitas eelmisel päeval jõululauas viina, vastulauses (tl 36-37) aga väidab menetlusalune isik, et oli eelmisel päeval jõule tähistanud ja hommikul õlut peale võtnud. Ka kohtuistungil antud ütlustes kinnitas M.G , et oli eelmisel õhtul ja öösel viina võtnud ning hommikul veel õlut joonud, hommikune õlle kogus võis olla paar 0,5-st purki. Siiski, nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil antud ütlustes tunnistab menetlusalune isik oma süüd

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemises.

10 Kohus loeb menetlusaluse isiku M.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, vastulausega ning kohtuistungil antud ütlustega. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on tõendatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli 25.12.2017 kell 21.01-21.06 alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg/l, seega rikkus M.G

§ 69

lg 3 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. M.G , juhtides mootorsõidukit olukorras, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,49 mg, realiseeris

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et väärtegu on toime pandud kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul peab isik, kes asub mootorsõidukit juhtima, teades, et ta on eelmisel õhtul ja öösel tarvitanud kanget alkoholi ning ka sama päeva hommikul tarvitanud paar 0,5-st purki õlut, pidama võimalikuks seda, et alkohol ei ole tema organismist lahkunud ning seda möönma, kui ta enne rooli istumist ei kontrolli alkoholisisaldust oma väljahingatavas õhus. Seega on

§ 224

lg-s 2 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused täidetud kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid M.G teos ei esine, mistõttu on M.G pannud toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

9.

§ 249

lg 1 kohaselt on karistatav kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamine mootorsõidukijuhi poolt ning

§ 249

lg 2 kohaselt on karistatav kehtestatust üle kahe tunni lühema ööpäevase puhkeaja kasutamine mootorsõidukijuhi poolt.

§ 248

lg 1 kohaselt on karistatav kehtestatud vaheaja mittekasutamine pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt.

§ 130

lg 1 sätestab, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikkel 8 lg 2 kohaselt peab juht 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi olema võtnud uue ööpäevase puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikkel 7 kohaselt pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid. 11 Väärteotoimikus olevate juhi rikkumiste väljatrüki (tl 28) ning nädalagraafikutega (tl 31-33) on tõendatud, et M.G regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvused olid kehtestatust kuni kaks tundi lühemad järgmistel perioodidel: 29.11.2017 kell 06.33 kuni 30.11.2017 kell 06.33 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 28 minutit (tl 28, 33); 05.12.2017 kell 15.00 kuni 06.12.2017 kell 09.04 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi (tl 28, 33); 18.12.2017 kell 16.13 kuni 19.12.2017 kell 07.41 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 8 tundi ja 30 minutit (tl 28, 32). Nimetatud tõendid kinnitavad ka seda, et M.G regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus oli kehtestatust üle kahe tunni lühem perioodil 13.12.2017 kell 06.54 kuni 14.12.2017 kell 06.54, kui juhi regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus oli 5 tundi ja 40 minutit (tl 28, 32). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et M.G on täitnud

§ 249

lg-s 1 ja

§ 249lg-s 2 sätestatud väärtegude objektiivsed koosseisud.

Samuti on juhi rikkumiste väljatrüki (tl 28) ning nädalagraafikuga (tl 32) tõendatud, et M.G kasutatud sõiduaja kesvus oli 15.12.2017 5 tundi ja 6 minutit ning 19.12.2017 oli kasutatud sõiduaja kestvus 4 tundi ja 43 minutit. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et M.G on täitnud

§ 248lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

Menetlusalune isik on samuti kohtuistungil antud ütlustes tunnistanud oma viga ning selgitanud, et ta on töö- ja puhkeajanõudeid rikkunud, sest tuleb täita käsku. KarS § 15 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuivõrd menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tööandja käsku täites rikub ta töö- ja puhkeajanõudeid, siis leiab kohus, et

§ 249

lõigetes 1 ja 2 ning

§ 248lg-s 1 sätestatud väärteod on ta pannud toime otsese tahtlusega.

Seega on täidetud ka nimetatud väärtegude subjektiivsed koosseisud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid M.G teos ei esine, mistõttu on M.G pannud toime

§ 249

lõigete 1 ja 2 järgi ning

§ 248lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. 10. Kar

S § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et

§-des 224 lg 2, 248 lg 1 ja 249 lg 1,2 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik M.G. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud, et KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt isik tunnistab süüd ja kahetseb tehtut, raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 224

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 12 Kohtuväline menetleja määras

§ 224

lg 2 alusel M.G-le karistuseks rahatrahvi 175 trahviühiku ulatuses, s.o 700 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast veidi suurem ning

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, mis on lisakaristuse kohaldamise minimaalmäär. Kohus leiab, et M.G-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süüga ning jätab selles osas kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus ei nõustu väitega, et

§ 224

lg 2 alusel määratud karistus on liiga karm põhjusel, et isikule on määratud sanktsiooni keskmisest määrast suurem rahatrahv ning lisaks sellele kohaldatud ka lisakaristust. Karistusregistri õiendist (tl 34-35) nähtuvalt on M.G 2 kehtivat väärteokaristust, millest üks on määratud samuti mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 11.04.2016 otsusega väärteoasjas nr: 2315,16,002568 karistati M.G

§ 224lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot.

Nimetatud karistus on täidetud 18.08.2017. Lisaks on isikul ka kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 alusel, kuriteo toimepanemise eest on teda karistatud vangistusega 1 aasta 4 kuud 22 päeva. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et ei varasem kriminaalkaristus vangistuse näol ega ka väärteokaristus sanktsiooni keskmist määra ületavas määras rahatrahvi näol ei ole mõjutanud M.G edaspidi hoiduma alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki rooli istumast ning väiksem rahatrahv ning lisakaristuse kohaldamata jätmine ei vastaks isiku süüle ega karistuse mõistmise eesmärkidele ning ei oleks piisavalt mõjus vahend hoidmaks ära uute analoogsete rikkumiste toimepanemist tema poolt. Menetlusalune isik on küll nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses ja kohtuistungil väljendanud oma kahetsust, kuid tema kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et pärast kõnealust sündmust on teda veel ühel korral sama paragrahvi järgi karistatud ning seda jaanuaris 2018 (väärtegu on toime pandud 02.01.2018). Seega ei ole kohtu hinnangul kohtuvälises menetluses väljendatud kahetsus siiras, sest vaatamata sellele, asus isik veel ühel korral mootorsõidukit juhtima alkoholi piirmäära ületades. Menetlusalune isik seadis oma tegevusega ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. See, et isik töötab kutselise autojuhina, olles juhtinud alkoholi piirmäära ületades N3 kategooria veoautot, mis juba oma olemuselt on suurem oht liikluses, ei saa olla tema suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. Kohtuväline menetleja on leidnud, et M.G pani

§ 248

lg-s 1 ja

§ 249lg-s 1 sätestatud väärteod toime ideaalkogumis Kar

S § 63 lg 1 mõttes ehk täitis ühe teoga kaks erinevat väärteokoosseisu. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Õiguslikus mõttes on ühtse teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-15-08). Antud juhul on mõlemad väärteod teineteisega ajaliselt väga lähedalt seotud, samuti on mõlemad väärteod toime pandud ühisest tahtlusest kantuna, kuna mõlemad väärteod pani M.G toime otsese tahtlusega KarS § 15 lg 3 mõttes. M.G rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kui ta otsustas eirata mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja ja vaheaja nõudeid selleks, et täita tööandja poolt antud käsku. 13 KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb M.G-le

§ 248

lg 1 ja § 249 lg 1 järgi mõista üks karistus.

§ 248

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

§ 249lg 1 näeb samuti karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja on M.G-le määranud

§ 249lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 16 trahviühiku ulatuses, s.o 64 eurot.

Kohus leiab, et määratud karistus, mis on oluliselt väiksem kui ettenähtud sanktsiooni keskmine määr, on põhjendatud ning vastab isiku süüle, võttes samal ajal arvesse karistust kergendavate asjaoludena ka kahetsust ja süü tunnistamist.

§ 249lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja on M.G-le määranud

§ 249

lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, mis on samuti tunduvalt väiksem kui ettenähtud sanktsiooni keskmine määr. Kohtu hinnangul vastab mõistetud karistus isiku süüle ning ei ole liialt karm.

1. M.G on kohtule esitatud kaebuses taotlenud, et tal võimaldataks tasuda kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi osade kaupa ühe aasta jooksul. KarS § 66 lg 2 kohaselt kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohus leiab, et isiku kaebuses esitatud põhjendus, s.o alaealiste laste ülalpidamiskohustus ning seda kinnitav tõend annab aluse rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks KarS § 66 lg 2 alusel. Ka kohtuvälisel menetlejal ei ole vastuväiteid rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisele. M.G on kohtule esitanud Viru Maakohtu 02.10.2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-13-25409, mille kohaselt ta on kohustatud tasuma elatist kahele alaealisele lapsele, tasudes igakuiselt kummagi lapse kasuks mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. See tähendab, et käesoleval ajal on ta kohustatud tasuma kummalegi lapsele igakuiselt elatist summas 250 eurot, s.o kokku 500 eurot kuus. KarS § 66 lg 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava rahatrahvi täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Lähtudes kohtuvälise menetleja poolt põhikaristusena määratud rahatrahvi suurusest, milleks on kokku 964 eurot, võib kohtu arvates M.G-le anda võimaluse tasuda see ositi ühe aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumises t, tasudes esimesel kuul 84 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 80 eurot.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, § 133-135 tühistab kohus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametniku E. B 22.01.2018 otsuse väärteoasjas nr: 2440,17,008475 osaliselt M.G-le määratud põhikaristuse, s.o rahatrahvi kokku summas 964 eurot tasumise viisi osas ning KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrab 964 euro suuruse rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul 84 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 80 eurot. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 14