lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.
§-st 72 ja TMS §-st 201 avalduse süüdlasele S.J-ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur määras 23.03.2016 väärteoasjas nr 2840,16,000184 S.J-ile LS § 201 lg 2 alusel karistuseks 300 trahviühikut s.o 1200 euro suuruse rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 13.04.2016. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi ära vabatahtlikult, alustati tema suhtes 09.05.2016 täitemenetlus. Kohtutäitur Anne Böckler on teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest, võlgnikult ei ole laekunud ühtegi makset. Menetlusosalise seisukoht 13.05.2019 kohtuistungil Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd. S.J-i sõnade kohaselt on ta 2-3 aastat tagasi ka liiklustrahvi eest üldkasulikku tööd teinud, 27 tundi, puhastades Karksi-Nuias kraaviääri. Enne seda tegi ta üldkasulikku tööd kuu aja jooksul 5-6 aastat tagasi. Üldkasuliku töö tegemise ajal elas ta Eestis. S.J kinnitas istungil korduval, et elab Eestis olles xxxxxxxx x-x xxxxxx xxxxxxx . Soomes ta ei ela, peab seal vaid asjad ära lõpetama. Tal pole kindlat töögraafikut ja ta saab seda ise reguleerida. Viimati oli ta kuu aega Soomes, aga nüüd on paari nädala tagant Eestis käinud. Kodus on S.J siis ühe nädala. Tal on Eestis pere, naine ja 2 last (5- ja 15-aastased), kes on ta ülalpeetavad. Tema igapäevane telefon on xxxxxxxx ja e-posti aadress xxxxxxxxxxxxxxxx , mida ta vaatab päevas vähemalt korra ning millele saabuvad teavitused, kui uus e-mail laekub. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (
) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.
Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.
lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev.
Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. 2 Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane S.J ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud – isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks.
lg 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahv kokku 1200 eurot s.o 300 trahviühikut (1200:4), mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 ja
§-st 72 asendada 30 päevase arestiga (300:10). Kuivõrd S.J on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd ning avaldanud valmidust olla kriminaalhooldusametnikule igati kättesaadav, on kohtu hinnangul põhjendatud
lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest 30 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kolme kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus selgitab, et
Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta.
lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o Viljandi, kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Käesoleva määruse tegemisega on ära langenud vajadus S.J taga otsida, kuna isik on pärast määrusest teadasaamist vabatahtlikult istungile ilmunud, ja ta sundkorras kohtusse toimetada, mistõttu tuleb vastavat abinõud rakendav Tartu Maakohtu 03. mai 2019 määrus tühistada. Kadi Aavik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.