lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning
Seega on VMS § 300 lg 2 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et K.I juhatuse liige P P pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest, hooletuse vormis.
lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul pani P P teo toime hooletusest, kuna ta ei olnud teadlik tööandja kohustustest, mis kaasnevad välismaalaste töölevõtmisega. Kui menetlusalune isik oleks käitunud tähelepanelikult ja kohusetundlikult (kontrollinud välismaalaste Eestis viibimise seaduslikku alust), ei oleks VMS § 286 lg 1 sätestatud kohustust rikutud. Seega leiab kohus leiab, et K.I on täitnud VMS § 300 lg-s 2 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu. 3. Õigusvastasus ja süü K.I teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lõike 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Äriseadustiku § 2 lõike 2 kohaselt kantakse äriühing äriregistrisse. Menetlusalune isik K.I on äriregistrisse kantud õigusvõimeline eraõiguslik juriidiline isik ning seega
5 4-18-6616 Seega on K.I tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et K.I on pannud toime VMS § 300 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. KARISTUS VMS § 302 lg 2 võimaldab kohtuvälisel menetlejal kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Kohtuväline menetleja karistas K.I VMS § 300 lg 2 alusel 10 000 euro suuruse rahalise karistusega. Kohtule teadaolevalt K.I varasemad karistused puuduvad.
Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-77-11). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. Seega mõjutab K.I süü suurust esmalt asjaolu, et menetlusalune isik jättis kontrollimata kõikide välismaalt pärit töötajate Eestis viibimise õiguslikku alust. Samuti mõjutab süü suurust asjaolu, et enamus välismaalastest olid Eestis veetnud ilma õiguslikku aluseta 20 või enam päeva. Lisaks mõjutab menetlusaluse isiku süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et K.I seaduslik esindaja P P pani väärteo toime tahtluse kõige nõrgemas vormis, s.o hooletusest. Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluse isiku süü hinnata keskmiseks. Karistust kergendavate asjaoludena, saab kohtu hinnangul arvesse võtta kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Trahvisumma määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse ka seda, et K.I andis nõusoleku kiirmenetluse läbiviimiseks ning samuti menetlusaluse isiku tegevusi peale rikkumise avastamist. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv 10 000 euro ulatuses väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Võttes arvesse, et isiku süü oli keskmine ning esinesid kergendavad asjaolud loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135 ja § 155. ( ) Violetta Kõvask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.