4-17-4956/20

4-17-4956 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (LÕPPOSA) Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4956 (2317,17,005606) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Sigrid Dikker-Sala Väärteoasi A.T esitatud kaebus PPA Põhja politseiprefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 04.09.2017 otsuse peale väärteoasjas nr 2317,17,005606 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): A.T (isikukood: XXX, ei tööta; elukoht: xxxx; epost:xxxx; telefon: xxxx) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja politseiprefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 24.
2. ja 12.02.2018 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: A.T Kohtuväline menetleja: PPA Põhja politseiprefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja Oleg Klok RESOLUTSIOON
3. Jätta A.T kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 04.09.2017 otsus A.T-le mõistetud rahatrahvi osas muutmata.
4. KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel kohus määrab, et rahatrahvi 400 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o. igakuuliste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas, 2 arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
5. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
6. PPA Põhja politseiprefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 04.09.2017 otsusega nr 2317,17,005606 karistati A.T karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsuse kohaselt AS Nordecon halduses oleval aiaga piiratud ehitusalal (Tallinnas, Paldiski mnt.161 juures) viibisid ebaseaduslikult, omamata selleks Nordeconi luba, seltskond inimesi, kellele politsei oli teinud kirjaliku ettekirjutuse vabastada territoorium hiljemalt 17.06.2017 kella 08-ks. Seda ettekirjutust ignoreeriti. 27.06.2017 kella 06.30 paiku oli antud Nordecon esindajate poolt järjekordselt suuline nõue lahkuda piiratud territooriumilt, kuid A.T jättis lahkumisnõude tahtlikult täitmata. Sellega pani ta toime lahkumisnõude täitmata jätmise, s.o väärteo KarS § 266 lg 1 tunnustel.
7. A.T kaitsja esitas otsuse peale kaebuse, milles soovib otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaitsja arvates ei ole väärteoprotokolli kantud teokirjelduse põhjal võimalik tuvastada A.T käitumises KarS § 266 lg 1 tunnuseid. Kogutud materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et 27.06.2017 kella 06.30 paiku oleks valdaja andnud A.T-le piirdega alalt lahkumise nõude või kes oli see valdaja esindaja, kes nõude andis. Ka ei ole selge, kes oli füüsiline isik, kes teostas faktilist valdust väidetava väärteo toimepanemise kohas ning faktilise valduse teostajaks ei saa kaitsja arvates olla juriidiline isik Nordecon AS. Samuti on kaebaja vastulauses käsitletud asjaolud jäänud menetleja poolt hindamata, kuigi tegemist võib olla õigusvastasust välistavate asjaoludega. Kohtuistungil A.T kinnitas, et soovib ennast ise kaitsta (ei soovinud kaitsja määramist kohtu poolt), taotles samuti otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. A.T leidis, et tal oli õigus viibida aiaga piiratud alal, sest nii tema kui seal viibivate teiste isikute eesmärgiks oli kaitsta hõberemmelgat, kuna Nordeconi tegevust selle puu mahavõtmisel pidas ta ebaseaduslikuks. Internetist leitud raieloal oli kirjas küll remmelgas diameetriga 105 cm, kuid varasemad ekspertiisid on kirjeldanud remmelgat läbimõõduga 127 cm, mistõttu see puu pidi olema tema arvates puutumatu. Kuigi aiaga piiratud alal oli ka silt keelu kohta viibida seal kõrvalistel isikutele, siis ei lugenud ta ennast kõrvaliseks isikuks, kuna kaitses loodust, pajupuud ja sellel puul pesitsevaid linde. Looduse kaitsmine on iga kodaniku põhiseaduslik kohustus. Samuti leidis A.T, et talle isiklikult ei esitanud keegi 27.06.17 lahkumisnõuet, politseinike tegevust piiratud alal pidas ta endale ohtlikuks, mistõttu kõndis eemale ja hakkas sündmust telefoniga filmima. Hiljem ei antud talle võimalust territooriumilt vabatahtlikult lahkuda, temale lähenenud politseinikud ennast ei tutvustanud ja temale midagi ei selgitanud ning jõuga viidi ta politseibussi. 3
8. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kaebuse jätta rahuldamata, sest A.T-le tehtud otsus väärteoasjas on põhjendatud ja seaduslik. A.T kinnipidamine ja tema suhtes sunni kasutamine (A.T viidi süles politseibussi) oli paratamatu, sest ta jättis 26.06.17 täitmata nii Nordeconi kui politseiesindaja korralduse piirdega alalt lahkumiseks. Nii A.T-le kui tema kaaslastele, kes telkisid remmelga all, aiaga piiratud ehitusalal, oli juba nädalaid varem korduvalt selgitatud lahkumisvajadust, oli tehtud ka politsei poolt kirjalik korraldus lahkumiseks. Politsei oli kontrollinud AS Nordeconi ehitusluba, raieluba ja raieplaani ja oli teadlik, et Nordeconi varasemad lahkumisnõuded puu alla kogunenud isikute poolt olid jäänud täitmata. Enne politseioperatsiooni 26.06.17 oli politsei kontrollinud ja konsulteerinud remmelga raiumise seaduslikkust mitte ainult Nordeconi esindajatega, vaid ka Tallinna kommunaalameti ja keskkonnainspektsiooni esindajatega ning järelepärimise teinud halduskohtule. Nordeconil oli luba remmelga raiumiseks kõigilt instantsidelt ning tuginedes raieplaanile oli neil õigus jätkata ehitustöid. Ei olnud ühtegi kohtulahendit, mis oleks peatanud järgnevad ehitustööd sellel territooriumil. A.T karistati KarS § 266 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 1/3 sanktsiooni ülemmäärast, see vastab tema süü suurusele ja karistuse eri- ja üldpreventiivsetele eesmärkidele. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2, 133 ja
9. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/