lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 06.03.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 9 kuud 29 päeva vangistust ning R.V-le mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal pidi R.V täitma
Viru Maakohtu 12.01.2017 kohtumäärusega nr 1-16-9271 rahuldati kriminaalhooldusametniku Ando Paju taotlus R.V-le Viru Maakohtu 25.10.2016 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks ning pöörati karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 8 kuud 29 päeva, täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.01.2017. Viru Maakohtu 28.12.2017 määrusega vabastati R.V tingimisi enne tähtaega vangistusest katseajaga kuni 10.10.2018. Katseajal pidi R.V järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt
Rikkumine seisneb selles, et R.V ei ilmu kokkulepitud aegadel registreerimisele, ei ela määratud alalises elukohas xxx. Viimane registreerimine ja kontakt isikuga leidis aset 08.05.2018.a. Seletus puudub. Isikuga toimus viimane kontakt 08.05.2018.a. 1 Esmakohtumine leidis R.V´ga aset tema vanglast vabanemise päeval 15.01.2018.a. Isikule tutvustati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, selgitati üle kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kord ja tingimused. R.V andis mõista, et talle on kõik arusaadav, soovib katseaja tingimustele alluda, kontrollnõudeid ja kohustusi täita. R.V poolt on allkirjastatud õiguste ja kohustuste leht 15.01.2018.a. Katseaja jooksul on R.V´le koostatud 2 kirjalikku hoiatust: - 27.03.2018.a. tuvastatud isikul alkoholijoove 0,702 mg/l kohta Viru Vangla KRHO Jõhvi esinduses korralise registreerimise käigus. Hoiatus koostatud ja allkirjastatud 27.03.2018.a. kriminaalhooldusaluse poolt. - Registreerimiskohustuse rikkumine, isik ei ilmunud registreerimisele 10.04.2018 ja 17.04.2018.a. Väites, et on haige, kuid arstitõendit esitada ei ole. Hoiatus koostatud ja allkirjastatud 23.04.2018.a. kriminaalhooldusaluse poolt. Viimati käis isik registreerimisel 08.05.2018.a. mil lepiti kokku järgnev registreerimise aeg 22.05.2018.a. Antud kuupäeval isik enam registreerimisele ei ilmunud. Samuti ei vastanud oma telefonile (telefon küll kutsub, kuid keegi ei vasta) ega teavitanud ise ametnikku mitteilmumise põhjustest. Kodukülastused on teostatud isiku elukohta xxx 22.05.2018.a. ja 05.06.2018.a. - uks oli lukustatud, koputamisele k eegi ei vastanud. Lisaks on isikut käidud otsimas 05.06.2018.a. aadressilt xxx kus ta pidavat aeg-ajalt peatuma. Kuid ka sealset ust keegi koputamisele ei avanud. Telefonivestlusest 20.06.2018.a. xxx majutusteenuse sotsiaaltöötajaga R. K. selgus, et R.V ´t ei ole nähtud antud elukohas umbes 1-1,5 kuud. Katkestamisel on R.V ´ga sõlmitud elupinna üürileping. R. K.´i sõnul ei tea ka tema, kus isik võiks viibida. Kriminaalhooldust ei ole võimalik teostada, kui isik ei ilmu kokkulepitud ajal registreerimisele, hoidub ise koostööst ametnikuga kõrvale. KrMS § 427 lg 2 kohaselt,
lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 87¹ lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni ühe katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. R.V selgitas kohtus, et ta on rikkumistega nõus, kuid palun jätta ta vabadusse. Kriminaalhooldusametnik jäi oma ettekande juurde ja palus karistus täitmisele pöörata. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus leiab, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist ning mõistetud karistust tõsiselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. 2 Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda kohtu poolt määratud nõuetele, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnetunud. Arvestada tuleb ka asjaolu, et isikule oli esialgselt määratud karistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, kuid mis pöörati kohtustuste ja kontrollnõuete rikkumise tõttu täitmisele. Seejärel on isik vabastatud tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Katseajal on kriminaalhooldusametnik teinud R.V-le kaks kirjalikku hoiatust kontrollnõuete rikkumise eest. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. R.V rikkus registreerimiskohustust ning kohustust elada määratud elukohas. Kohus leiab, et kriminaalhooldus R.V suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita kontrollnõudeid. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimusi tõsiselt võtta. Vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine kuulub tühistamisele ja R.V tuleb saata karistust kandma. R.V viibis vangistuses 11.01.2017 kuni 13.01.2018 s.o 1 aasta 2 päeva, kandmata on jäänud 8 kuud 27 päeva vangistust.
lg 7 alusel tuleb täitmisele pöörata R.V ´le mõistetud ärakandmata karistuse osa - vangistus 8 kuud 27 päeva. Juhindudes
MS § 427 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Getlin Klement taotlus R.V ´le Viru Maakohtu 28.12.2017 määrusega kandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata karistuse ärakandmata osa, 8 kuud 27 päeva vangistust täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma. Karistuse kandmise algus – 29.06.2018. Tõkend – vahistamine, jätta muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda ja Ida Prefektuuri Arestimajja teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. Kohtunik Larissa Prokopenko 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.