KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2018, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-18-1298
(233017005224)Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi F.G süüdistuses NPALS § 15 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- märtsi 2018 otsus Apellatsiooni esitaja Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino Menetlusalune isik F.G Isikukood: XXX Elukoht: XXX 1 lg 1 järgi RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- märtsi 2018 otsus osaliselt, see on F.G-le NPALS § 151 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas.
- Teha nimetatud osas uus otsus ja mõista F.G-le NPALS § 15 karistuseks 10 päeva aresti.
- Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
- Apellatsioon rahuldada. 1 lg 1 järgi Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
- mail
- Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates
- maist
- Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
- Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri Narva politseijaoskond koostas 16.02.2018 F.G-le väärteoasjas nr 2330,17,005224 väärteoprotokolli selle kohta, et ta 16.09.2017 kell 05.10 oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini ilma arsti ettekirjutuseta, pannes sellega toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
- 10.03.2018 edastas PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitus Viru Maakohtule väärteotoimiku selleks, et kohaldada F.G suhtes aresti. Maakohtu otsus
- Viru Maakohtu 28.03.2018 otsusega tunnistati F.G süüdi NPALS § 15 karistati ühe päevase arestiga. 1 lg 1 järgi ning
- Maakohtu hinnangul on nimetatud süütegu tõendatud F.G kohtuistungil antud ütlustega ning toimikus olevate kirjalike tõenditega (vt MK otsuse lk 3).
- Maakohus leidis, et kuna F.G on isik, keda on varem korduvalt analoogsete rikkumiste eest karistatud rahatrahvidega, kuid kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud süütegude toimepanemist, siis tuleb teda karistada raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga.
- Seejuures maakohus arvestas, et kuigi tegemist oli korduva rikkumisega, ei saa karistuse määra osas jätta tähelepanuta, et eelmisest rikkumisest oli möödunud ligikaudu aasta ning enam kui poole aasta jooksul ei ole uusi rikkumisi tuvastatud. Lisaks arvestab kohus F.G ülestunnistust ning käsitleb seda karistust kergendava asjaoluna. Karistusmäära üle otsustades tuleb ühe tegurina võtta arvesse ka varasemate reaalsete vabadusekaotuslike karistuste puudumist. Neil põhjustel peaks antud juhul olema karistus keskmisest oluliselt madalamas määras.
- Karistuse kohaldamisel ei saa jätta tähelepanuta ka süüteomenetlusele kulunud aega. Tulenevalt KarS § 81 lg-st 3 on seadusandja näinud väärtegude puhul ette kaheaastase aegumistähtaja. See on kuritegude aegumistähtaegadega võrreldes oluliselt lühem periood. Seega on seadusandja pidanud väärtegude puhul kiiret menetluse läbiviimist eriti oluliseks. Sealjuures tuleb arvestada, et karistuse mõjusus ei sõltu üksnes karistuse vältimatusest, vaid suuresti ka sanktsiooni rakendamise kiirusest. On üldteada, et teo karistusväärus kahaneb ajas oluliselt. Toimikust nähtuvalt on viimane tõenduslikku teavet omav dokument koostatud 02.10.
- Väärteoprotokoll koostati 4,5 kuud hiljem, so 16.02.
- Miks kulus väärteoprotokolli koostamisele niivõrd pikk ajavahemik, toimikust ei nähtu. Tegemist ei ole mahuka ega sisult keeruka menetlusega, mis õigustaks ligikaudu pooleaastast kohtuvälist menetlust. Viimast kinnitab ka tõik, et kogu tõendusteabe (sh EKEI uuringuakt) kogumiseks kulus vaid pool kuud. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et antud juhul ei ole kohtuväline menetleja pidanud kinni mõistliku menetlusaja järgimise kohustusest. Samas ei ole mõistliku menetlusaja rikkumine niivõrd tõsine, et tingiks väärteomenetluse lõpetamise. Küll aga võtab kohus rikkumist arvesse karistuse määra valikul. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades süüteo tehiolusid, süüteo toimepanemisest möödunud aega ja asjaolu, et teole järgnenud poole aasta jooksul ei ole uusi rikkumisi tuvastatud, mõistab maakohus F.G-le karistuse minimaalses määras, so 1 päev aresti. Apellatsioon
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuväline menetleja, kes taotleb mõistetud karistuse kui liiga leebe tühistamist ning uueks karistuseks mõista 10 päeva aresti.
- Kohtuväline menetleja leiab, et karistus ei ole vastavuses väärteo raskusele ja F.G isikule. 2
- Viru Maakohus on arvestanud karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust ja temal töökoha olemasolu ja mõistnud miinimummäära lähedase karistuse – 1 päeva aresti. Karistuse kohaldamisel kohus arvestas põhiliselt süüteomenetlusele kulunud aega. Maakohus oma otsuses viitas sellele, et toimikust nähtuvalt on viimane tõenduslikku teavet omav dokument koostatud 02.10.
- Väärteoprotokoll koostati 4,5 kuud hiljem, so 16.02.
- Miks kulus väärteoprotokolli koostamisele niivõrd pikk ajavahemik, toimikust ei nähtu. Kuid samal ajal väärteotoimikus on olemas vähemalt kaks dokumenti, mis olid koostatud oktoobris 2017 – väärteomenetluse osalise lõpetamise määrus ja kutse menetlusalusele isikule. Kutse järgi pidi F.G ilmuma 18.10.2017 Narva politseijaoskonda väärteoprotokolli koostamiseks, kuid ei ilmunud määratud kuupäeval. Järgmine kutse oli saadetud 07.02.
- Kohtuistungil maakohus ei esitanud mitte ühtegi küsimust kohtuvälisele menetlejale menetluse ajast ja pikkusest. Kohtuväline menetleja on nõus sellega, et tegemist ei ole mahuka ega sisult keeruka menetlusega. Kuid kohus menetleja arusaamist mööda pidi pöörama tähelepanu kohtuvälise menetleja töökoormusele. Maakohus leidis, et antud juhul ei ole kohtuväline menetleja pidanud kinni mõistliku menetlusaja järgimise kohustusest. Kuid jääb arusaamatuks, mis normiga on sätestatud mõiste „mõistlik menetluse aeg“. KarS § 56-le vastavalt karistamise alus on isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on arvamusel, et maakohus karistuse määramisel põhiliselt võttis arvesse mitte menetlusaluse isiku süü suurust, vaid menetleja poolt „rikutud mõistliku menetluse aega“. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus ei vasta toimepandud süüteo raskusele. Karistuspraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Antud väärteo puhul on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest (vastavalt KarS § 48 maksimaalne aresti määr on 30 päeva). Seega keskmine arest on 15 päeva aresti. Kohtuväline menetleja nõustuks sellega, et maakohus võttes arvesse kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku süü ülestunnistamist, määraks temale aresti alla keskmise määra, kuid kohtuväline menetleja on arvamusel, et ühepäevane arest on tühine karistus, mis ei ole võimeline mõjutama menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
- Lähtudes ülaltoodust palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus karistuse määra osas ja teha selles uus otsus, määramaks F.G-le karistuseks 10 päeva aresti (võttes arvesse süüd kergendava asjaolu – süü tunnistamist ning seda, et isik on eelnevalt korduvalt karistatud samalaadsete süütegude eest), mis moodustab 1/3 maksimummäärast, ehk alla keskmise määra. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtuotsuse, apellatsiooni ning väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuotsus tuleb karistuse mõistmise osas tühistada ning apellatsioon rahuldada.
- Kuna käesoleval juhul ei vaidlustata F.G poolt toime pandud väärteo tõendatust, siis seetõttu ringkonnakohus seda ei käsitle.
- Apellatsioonis taotletakse rangema karistuse mõistmist, s.o senise 1 päeva asemel 10 päeva aresti.
- Ringkonnakohus nõustub selle taotlusega ja leiab, et karistus ei ole vastavuses väärteo raskuse ja F.G isikuga.
- Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et kuna F.G on isik, keda on varem korduvalt analoogsete rikkumiste eest karistatud rahatrahvidega, kuid kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud süütegude toimepanemist, siis tuleb teda karistada arestiga.
- Samas aga ringkonnakohus ei nõustu sellega, et aresti mõisteti ainult üks päev. Selleks ei anna alust 3 maakohtu seisukoht, et väärteoprotokoll koostati 4,5 kuud hiljem ja tegemist on mõistliku menetlusaja rikkumisega. Kohtuväline menetleja on põhjendanud, et menetlusaja pikenemine oli osaliselt tingitud F.G käitumisest, kes ei reageerinud esmasele kutsele (lk 20) ilmuda politseisse väärteoprotokolli koostamiseks. Ringkonnakohus märgib, et samasugune käitumine nähtub ka tema kohtuistungile ilmumise kutsega toimunust, kus seda ei saadud korduvalt talle kätte toimetada ning ka tema telefon oli välja lülitatud (lk 28). Seega ei ole tegemist ainult politsei poolse minetusega ja mõistliku menetlusaja rikkumine ei ole sellises ulatuses, et see tingiks minimaalse karistusmäära kohaldamise.
- Selleks ei anna ka alust maakohtu seisukoht, et arvestades süüteo tehiolusid, süüteo toimepanemisest möödunud aega ja asjaolu, et teole järgnenud poole aasta jooksul ei ole uusi rikkumisi tuvastatud ning ühte karistust kergendavat asjaolu – süü tunnistamist, tuleb mõista F.G-le karistus minimaalses määras, so 1 päev aresti.
- Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolusid saab arvestada sanktsiooni keskmisest allapoole karistuse mõistmisel, kuid see ei saa viia miinimumini. Selle välistavad asjaolud, et F.G on varem korduvalt karistatud ning tal on 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 14 kehtivat väärteokaristust, sh ka NPALS-i järgi (lk 25-27).
- Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et arvestades F.G poolt toime pandud väärteo raskust ja ühiskonnaohtlikkust, korduvat väärteokorras karistatust ning asjaolu, et seni mõistetud karistused ei ole tema käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, kuid samas ka väärteo toimepanemisest möödunud aega ja karistust kergendavat asjaolu, tuleb teda karistada arestiga alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 10 päeva. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-dest 145 lg 1; 147 lg 1 p 4; 151 lg 3 p 3 tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 28.03.2018 otsuse osaliselt, s. o karistuse mõistmise osas ja mõistab raskema karistuse ning rahuldab apellatsiooni. Mati Kartau Kohtunik 4