14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 22.01.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-807 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Asja läbivaatamise kuupäev 22.01.2010 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Miroslav ZABOLOTSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Miroslav ZABOLOTSKI sünd. 19.10.1985, isikukood 38510193730, kodakondsuseta, haridus 6 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 26.03.2008 ja lõpp 23.05.2010 Jätta Miroslav ZABOLOTSKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 02.12.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Miroslav Zabolotski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Miroslav Zabolotski on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.03.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §305 ja §303 järgi ja karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega liitkaristusega 1 aasta vangistust. KarS §65 lg.2 alusel suurendati nimetatud karistust Narva Linnakohtu 28.01.2003 otsusega mõistetud ja ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu 28 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust alates 26.03.

1. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 20 distsiplinaarkaristust. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav isikliku sooviavalduse alusel paigutatud Viru Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda. Kinnipeetav on Viru Vanglas läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu ning tööalase nõustamise, osaleb osakonnas toimuvates grupitöödes ja käelises tegevuses. Kinnipeetav töötab vanglas majandustöödel koristajana. Vangistuse ajal toetab kinnipeetavat vanaema. Kinnipeetaval endal majandusliku toimetuleku oskused puuduvad, raha teenis varastatud asjade müügiga ja raha kulutas toksiliste ainete soetamiseks. Kinnipeetav tunnistab, et on toksikomaan ja soovib sõltuvusest vabaneda. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline ja füüsiline haigus. Tema enesehinnang on ebaadekvaatne, emotsionaalne seisund ebastabiilne, intellekt ja üldine arengutase madalad. Kinnipeetaval esineb suhtlemisraskuseid – ta on häbelik, endassetõmbunud, allub kergesti sõltuvusele, ei ole võimeline kontrollima oma soove. Kinnipeetav kaldub rohkem kaebama, kui analüüsima oma käitumist. Vanglaametnikega suhtlemisel on kinnipeetav vaoshoitud, teiste kinnipeetavatega konflikte ei ole esinenud. Positiivseks asjaoluks on kinnipeetava enda soov tegeleda sõltuvusprobleemiga. Kinnipeetaval oli varasemalt väga riskeeriv eluviis – elas mahajäetud laos ning tarvitas psühhotroopseid aineid. Uue kuriteo riski suurendavad puudulik haridustase, erialase hariduse puudumine, sobiva elukoha puudumine, sõltuvusainete tarvitamine ja sotsiaalse kogemuse ühekülgsus. Kinnipeetav vajab psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi, vajalik on lähedaste inimeste toetus. Arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja kinnipeetava tausta, on säilinud risk uuteks kuritegudeks. Isik, kes lubas kinnipeetavale kindlustada töö- ja elukoha, on Viru Vanglast vabanenud Kxxx Kxxx. Kuna Viru Maakohtu määrusega kohustati Kxxx Kxxx mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, ei ole tal õigust võimaldada kinnipeetavale tööd ja elukohta. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 36% ja vägivalla sisaldusega kuriteo süüdimõistmise tõenäosus 24%. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt on kõrge ja vabanemisel puudub tal kindel elukoht. Arvamuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kinnipeetava õde on vestlusel kriminaalhooldusametnikuga kinnitanud, et vend on probleemse käitumisega, kuid suhted on neil head ja ta on koos vanaemaga nõus venda toetama moraalselt ja algul ka materiaalselt. Elu- ja töökohta peale vabanemist on kinnipeetavale pakkunud ka Kristjan Kadapik, kellega kinnipeetav tutvus vanglas ja oli ühes kambris ja kes on käesoleval ajal kriminaalhooldusel ning allub elektroonilise järelevalve kohustusele. Kuna tal ei ole lubatud suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, ei ole tal ka õigust võimaldada kinnipeetavale tööd ja elukohta. Rahalisi võlgnevusi on kinnipeetaval üle 53 000 krooni. Isiku uue kuriteo riskid on kriminaalne tegevus (erinevad §-d), kindla elukoha puudumine, töökogemuse ja harjumuse ja eriala puudumine, majandusliku toimetulekuoskuse puudumine, varasem riskiv ja hoolimatu elustiil, mõjutatavus, vabaduses kriminaalse taustaga sõbrad, toksikomaania, mille üleminek narkomaaniaks või alkoholismiks on kõrge, korduvad karistused, viimane kuritegu sooritatud kinnipidamiskohas ja seotud kohtuniku ähvardamisega. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Miroslav Zabolotski taotles enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ning kinnitas, et eluja töökoha kindlustab talle ennetähtaegselt vangistusest vabanenud Kxxx xxx Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Miroslav Zabolotski tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on nimetanud oma elukohaks, kus kavatseb vabanemise korral elama asuda, varasemalt ennetähtaegselt vangistusest vabanenud Kxxx Kxxx poolt pakutud elamispinna. Nagu nähtub Viru Maakohtu 24.03.2009 määrusest, vabanes Kxxx Kxxx vangistusest muuhulgas koos lisakohustusega mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kxxx Kxxxkatseaeg kestab kuni 28.08.
2. Eeltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks antud asjas kinnipeetava vabanemise Kxxx Kxxxpoolt pakutavale elamispinnale. Teisi võimalikke elukohti ei ole Miroslav Zabolotski kriminaalhooldusametnikule kontrolli teostamiseks nimetanud. Kuna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise üks tingimustest kriminaalhoolduse teostamiseks on kindla elukoha olemasolu, siis ilma kindla ja kontrollimata elukohata ei ole vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega seaduse järgi võimalik. Seoses eeltooduga ei pea maakohus antud asjas vajalikuks hinnata KarS §76 lg.3 sätestatud asjaolusid. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 3