← Eesti

1-20-8742/19

Obsah (11)§ 306§ 318§ 10§ 387§ 189§ 202§ 309§ 310§ 175§ 181§ 126

1-20-8742 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Kaitsja Süüdistatav Harju Maakohus, Tal

§ 306

, § 309 lg 2, § 310 lg 2, § 311, § 312, § 314 ja § 181 lg 1 alusel kohus otsustas:

  1. YY mõista õigeks talle esitatud süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.
  2. Jätta menetluskulu (ekspertiisi tegemise kulu) 84 eurot riigi kanda.
  3. Hüvitada YYle valitud kaitsjale makstav tasu summas 4170 eurot riigieelarve vahenditest.
  4. XX tsiviilhagi YYi vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 6638,30 eurot jätta läbi vaatamata.
  5. Asitõenditest: - XX T-särk ning jakk, mis asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6 asuvas Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, tagastada XXle pärast kohtuotsuse jõustumist; - YYi jope ja särk, mis asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6 asuvas Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, tagastada YYle pärast kohtuotsuse jõustumist; - Elektroonilised andmekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde.
  6. Kustutada YYi daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi võtmisel saadud andmed vastavalt riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist pärast kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pooled võivad esitada apellatsiooni ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest (

§ 318lg 1, 319 lg 2).

Kui isikule on 1-20-8742 menetlusdokument

§ 10

sätete alusel tõlgitud, siis arvestatakse selle menetlusdokumendi peale kaebamisel kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates (

§ 10

). Menetluskulusid on võimalik vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule (

§ 189lg 3).

SÜÜDISTUS YYil tekkis 18.08.2019 kella 02.31 ajal Tallinnas Tondiraba 1 asuva Olerex tankla juures konflikt XXga, kellest viimane haaras YYl kaelast kinni ja paiskas YYi pikali maha. YY tõusis püsti, kuid kella 02.32 ajal ründas XX uuesti YYt, kes aga võttis taskust noa ja hädakaitsepiire ületades lõi tahtlikult mistahes raskusega tervisekahjustuste, s.h eluohtlike tervisekahjustuste, tekitamise eesmärgil vähemalt kolm korda noaga XXd kõhu ja rindkere piirkonda. Noalöökidega põhjustas YY tahtlikult XXle kolm torkelõikehaava vasakul pool alakõhus ja rindkerel, millest üks rindkerel paiknevatest haavadest ulatus vasakusse rinnaõõnde, põhjustades vasakpoolse vähese veriõhkrinna, ning vasakul pool alakõhul asuv haav ulatus kõhuõõnde, põhjustades suurrasviku, peensoole ja peensoolekinnisti vigastuse, mis on eluohtlikud tervisekahjustused. Oma tahtliku tegevusega pani YY toime teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamise, millega põhjustati oht elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. PÕHIOSA Tuvastatud asjaolud, kuriteokoosseisu tunnused

  1. YYle heidetakse ette KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist seoses sellega, et ta ületas hädakaitsepiire. Kaitsja ja süüdistatav ei vaidlusta, et YY lõi noaga XXt ja tekitas kannatanule rasked tervisekahjustused, kuid leiavad, et YY oli tegutsemise ajal hädakaitseseisundis ega ületanud hädakaitse piire.
  2. Kohus loeb kohtus uuritud tõenditega tuvastatuks järgmised asjaolud. YY viibis 18.08.2019 öisel ajal A. A.i (A.) ja G. K.ga (K.) Tallinnas Tondiraba 1 asuva Olerex tankla juures. Nende juurde tulid A. V. ja XX Seltskond suhtles, koos tarvitati alkoholi ja suitsetati. Pärast seltskonna ligi 1 tunni pikkust suhtlemist tekkis kella 02.31 ajal YYil lahkheli XXga. YY tõukas kergelt XXd selja tagant õlast. XX pööras end YYi poole. YY astus XXst paar sammu eemale. YYi ja tema juures seisva A. A. juurde tulid A. V. ja XX XX haaras YYist kinni ja paiskas YYi pikali asfaldile maha. A. V. lõi püsti tõusvat YYit jalaga. A. A. liikus A. V. ja YYi vahele. A. V. ja XX liikusid uuesti taganeva YYi poole. A. V. lõi käega YYi suunas. Kell 02.31, jooksis XX taganevale YYile kallale ja samal ajal võttis YY taskust parema käe. XX haaras YYist kinni ja alanud 2-sekundilise füüsilise kontakti käigus lõi YY paremas käes olnud taskunoaga XXd kolm korda vasakule kehatüvve. Füüsilise kontakti käigus paistis YYi pea XX parema õla tagant. YY ja XX eemaldusid teineteisest. Kohe pärast eemaldumist tõmbas XX üles seljas olevad riided ja vaatas enda kõhupiirkonda. A. V. tegi jalaga löögiliigutuse YYi suunas. Kell 02.32 jooksis YY tankla juurest ära, talle järgnes A. A. YY viskas taskunoa minema. G. K. helistas kell 02.34 häirekeskusesse. YY helistas kell 03.59 häirekeskusesse ja teatas nuttes enda asukoha. YYi noalöögid tekitasid XX vasakule kehapoolele 3 torkehaava, lisaks kõhul pindmised lõikehaavad. Vasakul pool rindkerel paiknev torkehaav ulatus rinnaõõnde, põhjustades vasakpoolse vähese veri-õhkrinna. Vasakul pool alakõhul asuv torkehaav ulatus kõhuõõnde, põhjustades suurrasviku, peensoole ja peensoolekinnisti vigastuse.
  3. 18.08.2019 öisel ajal Tallinnas Tondiraba 1 asuva Olerex tankla juures viibinud isikute tegevust kajastab kõige objektiivsemalt 23.08.2019 asitõendi (tankla videokaamera salvestised) vaatlusprotokoll (tl 83-91) koos andmekandjale talletatud salvestistega (ümbris 92). Kohtus kuulati üle kõik 18.08.2019 sündmuskohal viibinud isikud: tunnistajad A. A., G. K., A. V., kannatanu XX ja süüdistatav YY. Kõigi nimetatud isikute ütlustest ilmnes, et juhtunut mäletatakse lünklikult nii möödunud aja kui ka enne tankla juurde minekut ning tankla juures tarbitud alkoholi tõttu. Kohus käsitleb isikute ütlusi otsuses allpool, kõrvutades neid muude tõenditega, eeskätt 2 1-20-8742 23.08.2019 asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud salvestistelt nähtuvaga, et hinnata, kas isikud mäletavad tankla juures toimunut õigesti.
  4. 23.08.2019 asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestistest nähtub kokkuvõtvalt järgmine tegevustik: • Kell 01.07.39 suunduvad kolm noormeest tankla kõrval oleva laua ning pinkide juurde sööma. Ühel noormehel on seljas tumedam jakk, all hele triibuline T-särk ja jalas sääreni ulatuvad tumedad püksid, punased jalatsid. Teisel noormehel on seljas tume jakk, all heledam särk ja jalas pikad tumedad püksid, tumedamad jalanõud. Kolmandal noormehel seljas tume jakk, all tumedam särk ja jalas pikad tumedad püksid, heledamad jalanõud. Vt. salvestis 20190818010734_20190818011701_2.mp
  5. Kohus loeb tuvastatuks, et triibulise T-särgiga isik on süüdistatav YY, kuivõrd 18.08.2019 isiku läbivaatuse protokolli (tl 106-114) ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 93-104) järgi kandis süüdistatav seljas ja jalas samasuguseid esemeid nagu näha salvestisel. Kohus loeb tuvastatuks, et tumedamate jalanõude ja heledama särgiga noormees on A. A. ning heledamate jalanõudega ja tumedate rõivastega noormees on G. K. Nimelt süüdistatav andis kohtus ütlusi, et pärast sündmuskohalt ära jooksmist järgnes talle A. A. ning G. K. jäi paigale. 23.08.2019 asitõendi vaatlusprotokolli fotolt 30 (tl 90 pöördel) on näha, et ära on jooksmas tumedate jalanõudega noormees ning heledamate jalanõudega noormees jääb paigale. • Kell 01.18.09 ilmub tankla varjust üks noormees, kellel on seljas valge jakk, jalas heledad põlveni püksid ja heledad jalatsid. Noormees suundub pinkide juurde, kus istuvad YY, A. A. ja G. K. Üks pingil istuja ulatab noormehele midagi ja viimane süütab sigareti, suitsetab. Vt salvestis 20190818011742_20190818011902_2.mp
  6. Kohus loeb tuvastatuks, et heledates rõivastes noormees on A. V., sest tunnistajale A. V. näidati kohtus tankla videokaamera salvestist ning ta kinnitas, et valges riietuses isik on tema (tl 159). • Kell 01.21.52 ulatab YY A. V.le pudelid, millest A. V. joob. • Kell 01.21.59 ilmub tankla varjust üks noormees, kellel on seljas halli-musta triibuline jakk ja jalas pikad tumedad püksid. Ta suundub pinkide juures oleva nelja noormehe juurde. Vt. salvestis 20190818011952_20190818014919_2.mp
  7. Kohus loeb tuvastatuks, et triibulise jakiga ja tumedate pikkade pükstega isik on XX, kuivõrd 30.08.2019 asitõendi (kannatanu ja süüdistatava rõivad) vaatlusprotokollis (tl 65-80) vaadeldud XX rõivad (vt nt foto 14, tl 70 ja foto 6, tl 68) on samasugused nagu näha salvestisel. Samast salvestisest nähtub veel, et XX kätleb seltskonnaga, v.a A. V.ga. Ka XX joob pudelitest. Seltskond suhtleb. Niisamuti näitavad salvestised 20190818014919_20190818015607_2.mp4, 20190818015609_20190818020631_2.mp4, 20190818020837_20190818022215_2.mp4 ja 20190818022233_20190818022733_2.mp4, et seltskond suhtleb, XX toob tanklast juurde topse. Kella 02.26.02 ajal suunduvad YY ja A. A. pinkidest eemale omavahele vestlema. Eelnev näitab, et kuni kella 02.26, seega ligi tund aega pärast kohtumist, oli kogu seltskonna suhtlus väliselt rahulik. Samuti haakub seni salvestistelt nähtuv tunnistajate A. A., G. K., A. V. ja kannatanu XX ning süüdistatava YYi ütlustega selles, et tankla juures oldi koos, joodi alkoholi, istuti ja räägiti juttu. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 21-34) näitab, et vahetult pärast juhtunut, 18.08.2019 kella 02.41 ajal, oli pinkide juurest kolm avatud pudelit: limonaad, „Pepsi“ ja alkohol „Captain Morgain“. Alkoholipudelis oli vähesel määral vedelikku (vt foto tl 32). Kuna salvestistelt on näha, et seltskond jõi jooke mitmest pudelist, siis saab siit teha järelduse, et koos gaseeritud jookidega tarbiti ka alkoholi. • Salvestisest 20190818022740_20190818023651_2.mp4 nähtub YYi ja XX konflikti teke ning eskaleerumine: - kell 02.28.25 lähevad YY ja A. A. tagasi laua juurde. Nad jäävad seisma paremale poole pingil istuvast XXst. - kell 02.30.04-18 teeb XX parema käega kaks korda tõukava liigutuse A. A. suunas. - kell 02.30.21-22 suunab YY A. A.t XXst käega eemale. - kell 02.30.26 tõuseb XX püsti. 3 1-20-8742 - kell 02.30.50-52 suunab YY A. A.t taas käega eemale. Kohtu hinnangul võimaldab salvestiselt nähtuv isikute kehakeel tajuda, et suhtlus XX ja teiseltpoolt A. A. ning YYi vahel oli muutunud pinevaks. Süüdistatav YY mäletas, et üheks arutatavaks teemaks oli Ukraina sisepoliitika ja tal tekkis kahe ukrainlasega sel teemal sõnavahetus, vaidlus. Süüdistatava sõnul A. ütles, et ta on Ukrainas tagaotsitav ja peab XXga hommikul kellegagi kohtuma, andma talle peksa. Peksa andmisest rääkisid mõlemad. Süüdistataval oli ebameeldiv, sest talle ei meeldi sellised inimesed. Ta läks neid teemasid kuuldes ärevusse. Video järgi meenus süüdistatavale, et ta palus enne füüsilist kontakti meestel oma käsi näidata. Ka tunnistaja G. K. mäletas vestlust teemal, kuidas neil riigis olukord on ja miks nad siin on. G. K. mäletas, et räägiti Ukraina poliitikast. Tunnistaja G. K. aga ei mäletanud, millal ja miks algas kaklus. G. K. sõnul oli alguses jutuajamine väga kõrgel häälel ja peale seda algas kaklus. Tunnistaja A. A. mäletas, et YY palus mõlemal mehel käed laua alt välja võtta. Tunnistaja A. V. mäletas, et algul oli sõnaline konflikt, kuid jututeemasid ta ei mäletanud. Kannatanu XX ei mäletanud, millest konflikt algas, mäletas teemasid elust, tööst ja perest. Kohtu hinnangul salvestisest ja ülekuulatud isikute ütlustest saab järeldada, et lahkhelid YYi ja XX vahel said alguse vestluse pinnalt. - kell 02.30.56 astub YY püsti seisva XX selja taha ja tõukab teda kergelt õlapiirkonnast. - kell 02.31.00 toetab XX mõlemad käed lauale. YY sirutab käe XX poole. XX teeb käeliigutuse YYi suunas, pöörab end YYi poole. YY astub paar sammu pingist eemale. A. A. astub YYi juurde. Kohtu hinnangul YYi ja XX käteliigutused, XX pöördumine ja YYi eemale astumine viitavad üheselt sellele, et YYi ja XX vahel oli tekkinud konflikt. - kell 02.31.15 tõuseb A. V. ja läheb YYi ning A. A. juurde. Sinna liigub ka XX - kell 02.31.26-28 haarab XX YYist kinni ja paiskab YYi asfaldile pikali. - kell 02.31.29-31 ajab YY end maast püsti ning tema suunas liigub A. V. - kell 02.31.31 lööb A. V. jalaga YYit. Eelnev salvestis näitab, et esmalt XX ja seejärel A. V. ründasid füüsiliselt YYit. - kell 02.31.31-33 paneb A. A. käe YYi ja A. V. vahele, seisab nende vahele. - kell 02.31.40-52 liiguvad A. V. ja XX YYile lähemale. YY taganeb. Seltskonna poole liigub pinkide juurest ka G. K. - kell 02.31.48 teeb A. V. parema käega YYi suunas löögiliigutuse. - kell 02.31.51 YY võtab taskust välja parema käe. - kell 02.31.51-53 jookseb XX taganeva YYi poole. YYile ja XXle lähenevad ka A. V. ja A. A. - kell 02.31.53-54 on XX ja YY vastakuti ja XX haarab YYist. Samal ajal on näha YYi paremat kätt liikumas YYi kehast eemale. Seejärel pole YYi kätt enam näha. YY ja XX on füüsilises kontaktis. Esmalt on veidi kummargil YY ja tema pea paistab XX parema õla tagant. Seejärel on kummargil XX - kell 02.31.55-56 YY eemaldub XXst ja nende vaheline füüsiline kontakt lõppeb. A. V. lööb eemalduvat YYit jalaga. Samal ajal tõmbab XX üles jaki ja vaatab alla kõhu poole. A. A. vaatab XXt. G. K. läheb A. V. ja YYi vahele seisma. - kell 02.32.05-21 korjab YY midagi maast üles, taganeb ja läheb tankla juurest ära, haarates midagi kaasa laualt. - kell 02.32.19-23 näitab XX enda kõhtu A. V.le, G. K.le ja A. A.le. - kell 02.32.23-26 jookseb A. A. tankla juurest minema. - kell 02.32.35-37 istub XX istub pingile, tema juures on A. V. ja G. K. - kell 02.32.35 helistab G. K. mobiiltelefoniga. Eelnev tõendab, et A. V. ning XX rünne YYi suhtes tankla juures platsil kestis kokku ca 30 sekundit (alates 02.31.26 kuni 02.31.54). Seejuures teine kokkupõrge XX ja YYi vahel kestis kokku 2 sekundit (alates 02.31.53 kuni 02.31.54). Selle 2 sekundi vältel tegi YY ründaja XX suunas noalööke. Noalöökide toimumist just selle lühikese ajavahemiku sees kinnitab asjaolu, et pärast YYi mahapaiskamist oli kannatanu suuteline YYi poole jooksma ja temaga kaklema. Kuid 4 1-20-8742 kohe pärast viimast füüsilist kontakti ning YYi eemaldumist tõmbas XX jaki üles ja vaatas oma kõhtu, näitas seda teistelegi, suundus pingile istuma.
  8. Kannatanu XX rääkis, et tal on toimunu osas ligi 10-minutiline mäluauk. Ta ei mäleta konflikti ega selle algust, mäletab, et seisab ja YY torkab teda noaga. Kohus peab kannatanu ütluseid puuduliku mälu osas usutavaks, kuivõrd kannatanul leiti haiglas veres 2,3 g/l etanooli, mis on üle 11 korra kõrgem, kui alla 0,2 g/l normaalväärtus (vt XX haiguslugu nr 1951562, tl 52-53). Kohus ei pea võimalikuks tugineda kannatanu ütlustele selles, mis toimus tankla juures kannatanu ja YYi vahelise füüsilise kontakti käigus. Nimelt kannatanu mälupilt sellest, et ta tõukas YYi pärast noalööki südamesse eemale, kuid süüdistatav lähenes talle uuesti, hakkas torkima kõhtu, ei vasta tankla salvestiselt nähtuvale tegevustikule. Samuti ei ole kohus veendunud, et kannatanu kohtus antud ütlused ja selgitused saadud noalöökide arvu ja tabamiskoha osas tuginevad juhtunust jäänud mälupildil, mitte aga järeldustel, mida kannatanu teeb enda kehal nähtavate armide järgi. Seda järeldab kohus XX järgmistest vastustest. Kannatanu vastas prokuröri küsimusele, kas olete kindel, et oli 3 lööki: „Jah, mul on kolm armi.“ Lisaks kontrolliti kannatanu ütluste, mis puudutasid löökide tabamiskohti, usaldusväärsust. Kontrolli järgselt, mil kaitsja küsis, kuidas te praegu teate, et Teid löödi südamesse, vastas kannatanu: „Mulle saadeti ja tõlgiti haigla dokumendid, kus oli märgitud, kus noalõiked olid. Mulle kõik selgitati 2 nädalat peale seda.“
  9. Tunnistaja G. K. ütlused XX ja YYi vahelise füüsilise kontakti osas on napid. G. K. seletas halvasti mäletamist asjaoluga, et toimunust on möödunud kaks aastat ja raske on meenutada. G. K. ei mäletanud füüsilise kontakti algust ega seda, kuidas konflikt täpselt toimus. Ta mäletas, et Sergei oli kakluses ründavam pool. G. K. arust võttis YY maast üles noa ja peale seda jooksis ära. Ära jooksis ka xxx. Tegemist oli väikese kokkupandava noaga, kuskil 5 cm teraga. Kuigi G. K. ütlused on füüsilise kontakti osas väheinformatiivsed, vastab tema olemasolev mälupilt üldjoontes siiski tankla salvestiselt nähtuvale. G. K. ütlustest nähtub, et tema teatas juhtunust politseile (tl 144 pöördel). Sellised ütlused haakuvad tankla salvestisega, millelt on näha, et kell 02.32.35 sõrmitseb G. K. mobiiltelefoni ja 16.09.2019 asitõendi (Häirekeskuse kõnesalvestised) vaatlusprotokolliga (tl 14-16, tõlge 17-19) ning sellele lisatud kõnesalvestisega (ümbris 20, fail 20190818_035941_058286755.mp3), mille järgi 18.08.2018 kell 02.34.06 G. K. teavitas juhtunust Häirekeskust.
  10. Tunnistaja A. V. ütlustest nähtus, et oli tarbinud enne tanklasse tulemist palju alkoholi: rummi ja likööri. A. V. jõi ka tanklas rummi. A. V. mainis, et tal olid mäluaugud, mäletab väga halvasti, kuna ei olnud kaine. Märkis, et mingeid asju mäletab, kuid ei mäleta kronoloogiat, nii palju aega on möödas. A. V. ütlused tankla juures toimunud füüsilise konflikti osas ei riimu videosalvestiselt nähtuvaga. Nimelt rääkis A. V., et ta lõi ühte ründajatest, kes teda noaga ähvardas. See inimene kukkus ja A. V. hakkas teda üles aitama. A. V. mäletas ka, et lahutas S.d ja üht isikut, kes hoidsid üksteisest kinni. S.l oli kampsun üle pea tõmmatud. Selliseid asjaolusid (isiku maast püsti aitamist, XXl üle pea tõmmatud kampsunit) aga tankla salvestiselt ei nähtu. Lisaks kippus tunnistaja istungil palju oletama. Näiteks näidati tunnistajale küsimuste esitamiseks tankla salvestiselt kohta, kus XX paiskas maha YYi ja YYi tõustes A. V. lõi süüdistatavat jalaga. Kaitsja küsis, kas see inimene, kes oli maas ähvardas teid kuidagi? A. V. vastas: „Võib-olla see inimene ähvardaski mind noaga, sest niisama ma ei saanud kedagi lüüa.“ Kui salvestiselt näidati hetke, mil XX jookseb taas YYile kallale, siis kaitsja küsis tunnistajalt, milles see uus konflikt seisnes? A. V. vastas: „Et ilmselt S. samuti nägi nuga ja kuulis karjumist ja suundus ka sinna.“ Järgnevale kaitsja küsimusele, kas Te sel hetkel, kui S. ründas YYt, nuga nägite, vastas tunnistaja: „Ma seda ei mäleta, aga nagu näen pildilt nuga oli tal kogu aeg taskus.“ Järelikult on A. V. ütlustes palju oletusi, ta mäletab sündmuskohal füüsiliseks eskaleerunud konflikti ja selle asjaolusid valesti ning tema ütlustele ei ole selles osas võimalik tugineda.
  11. Tunnistaja A. A. rääkis, et oli normaalses joobes, jõi alkoholi edasi ka tankla juures. A. A. ei mäletanud täpselt, kuidas algas kaklus. Ta mäletas, et üks meestest hakkas minema YY suunas ja toimus kaklus. Mees hakkas YYt ründama, YY hakkas ennast kaitsma, nad kukkusid maha. YY võttis noa ja kaitses end. A. A. ei mäletanud, millal YY noa välja võttis. Ta mäletas, et seisis 5 1-20-8742 kõrval, üritas seda teist meest kinni hoida, et ta ei sekkuks kaklusesse. Ei mäletanud, et keegi oleks YYit ja temaga kaklevat meest lahutama läinud. Kaklus lõppes sellega, et mees oli alguses pikali, siis tõusis ja nägi, et tal kõhus on lõikehaav. YY ja mees tõusid koos. Kõik jäid šokis seisma. Tunnistaja ja YY jooksid minema. Edasistes ütlustes A. A. rääkis, et nuga ta ei näinud, ei näinud ka noalööke ega nuga YY käes. Kohtu hinnangul ei saa A. A. ütlustele YYi ja XX vahelises füüsilises konfliktis tugineda. Esiteks on ta ütlused noa nägemises YYi käes ebajärjekindlad ning teiseks ei haaku tema mälupilt füüsilise konfliktist (kahe isiku koos kukkumine ja maast tõusmine) tankla salvestiselt nähtuvaga.
  12. Süüdistatav YY rääkis, et oli päeval mere ääres joonud õlut ja ka õhtul alkoholi, kuid tundis end adekvaatselt. Tal oli kaasas väike taskunuga, tera pikkus 4-5 cm. Nuga kandis ta kaasas enesekaitseks. Süüdistatav rääkis, et ei oska kakelda. Talle ei meeldi kaklused ega konfliktsed spordialad. Ta tegeles 10 aastat võistlustantsuga. Süüdistatav mäletas, et tal oli konflikt ja ta üritas kakelda ainult XXga. Süüdistatav ei mäletanud kõiki füüsilise konflikti üksikasju. Ta ei olnud kindel, kas mäletab enese maha paiskamist, taganemist ja XX lähenemist kohtus nähtud video põhjal või enda mälu järgi. Küll aga mäletas süüdistatav ise, et oli väga hirmul. Samuti mäletas süüdistatav noaga löömise hetke. Ta mäletas, et see käis kiiresti, mäletas ühte lööki, nuga kukkus maha, süüdistatav vaatas XXd ja jooksis ära. Ta mäletas, et kannatanu oli meetri kaugusel ja siis ründas. Kannatanu tahtis teda haarata kas õlgadest või kätest ja sel hetkel süüdistatav tegi seda. Tegi, sest kannatanu ei peatunud. Süüdistatav lõi kannatanut noaga, sest oli hirmunud, joonud ja oli ebareaalne seisukord. Nuga oli süüdistataval paremas käes, kuid ta ei mäletanud kaitsjale vastates täpselt, millal noa kätte võttis. Prokuröri küsimustele vastates ütles süüdistatav, et võttis noa kätte enne kannatanu poolset lööki. Kannatanu poolse löögi all pidas süüdistatav silmas kannatanu poolt füüsilisse kontakti astumist. Süüdistatav ei tahtnud, et kannatanu teda puudutaks. Ta mäletab, et lõi kannatanut kuhugi vasakusse külge. Teist ja kolmandat lööki süüdistatav ei mäletanud. Süüdistatav lõpetas noaga löömise siis, kui kannatanu enam ei rünnanud. Mäletab, et jooksis ära, võttes laualt telefoni. Ta ei tea, miks ära jooksis, ehmus. Ta jooksis ära koos A. A.ga. Noa viskas süüdistatav minema, sest ei teadnud mida teha, kuidas oleks õige edasi käituda. Pärast usaldusväärsuse kontrolli noa äraviskamise põhjuste osas süüdistatav selgitas, et hakkas kartma, oli ehmunud sellest, et lõi inimest noaga, ei teadnud, mida teha. Kohus leiab, et YYi täpsustavate selgituste valguses ei ole noa äraviskamise põhjustes vastuolu. Süüdistatav ja A. tulid sündmuskohale tagasi ja vaatasid teises metsa servas, mis toimub. Süüdistatav ei teadnud, miks tagasi tulid. Süüdistatav nägi, kuidas XX istub. Ta ei julgenud kannatanu juurde minna, kartis, et V. ründab. Edasi läksid nad E. S. juurde koju, kes oli koos A. V.ga. Süüdistatav rääkis seal, mis juhtus. Süüdistatavale helistas ema, et kodus on politsei. Ema palus end üles anda. Enne, kui ema helistas, ei teadnud süüdistatav mida teha. Ta ei tea, miks ei helistanud kiirabisse. Süüdistatav helistas politseisse ja andis ennast üles. Sellest sündmusest on süüdistatav teinud endale palju erinevaid järeldusi: relva endaga kaasas kanda ei tohi, tänaval purjus peaga mitte kolada, konflikte lahendada ainult sõnadega ja tegeleda spordiga. YYl tuvastati indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 105) järgi 18.08.2019 kella 05.12 ajal 0,91 mg/l joove, kuid joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli (tl 105 pöördel) järgi YY mäletas viimase 24 tunni sündmusi. Kuigi YYi ütlused on füüsilise kontakti osas lünklikud, ta ei mäleta kõike, vastab tema olemasolev mälupilt üldjoontes siiski tankla salvestiselt nähtuvale. Süüdistatava ütlused olid valdavalt järjepidevad. Üksnes noa taskust väljavõtmise hetke osas oli süüdistatav ebakindel. Samas tema selgitused prokurörile, et võttis noa taskust välja enne kannatanu poolset füüsilist kontakti, on tegelikkuses kooskõlas tankla salvestiselt nähtuvaga. Salvestise järgi YY võtabki parema käe taskust välja kell 02.31.
  13. Ja kell 02.31.51-53 jookseb XX taganevale YYle kallale.
  14. Süüdistatava mäletatud noalöögi hetk, siis kui XX haaras teda kätega õlgadest või kätest, haakub salvestiselt nähtuga. Salvestise järgi kell 02.31.53-54 on XX ja YY on vastakuti ja XX haarab YYist. Samal ajal on näha YYi paremat kätt liikumas YYi kehast eemale. Seejärel pole YYi kätt enam näha ja YY ja XX on füüsilises kontaktis. Kohus järeldab sellisest süüdistatava käe 6 1-20-8742 liikumisest, et süüdistatav alustas noalööke kannatanu pihta. Samas süüdistatav mäletas ainult ühte lööki, teist ja kolmandat ei mäletanud.
  15. Kohus leiab, et noalöökide arvu osas on süüdistatava mälupilt vale, see ei haaku meditsiinidokumentides kajastatud kannatanu torkehaavade arvuga ega ka kannatanu rõivastel leitud kangakahjustuste arvuga. Kiirabikaardilt (tl 48), aga ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisest kannatada saanud isiku saabumisest (tl 43), on näha, et XXl oli vasakul alakõhus läbistav torkehaav. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljastatud XX haigusloos nr 1951562 (tl 5253) on märgitud kolme torkehaava esinemine alakõhus ja rindkerel, lisaks pindmised lõikehaavad kõhul. Operatsioonikirjeldusest ilmneb, et torkehaavad on vasakul pool alakõhus ja rindkerel. Isiku (XX) läbivaatuse protokolli (tl 35-42) järgi on kannatanu kõhu vasemale poole kleebitud üks suur plaaster, mille ülemine serv ulatub kannatanu rindkere alumisse ossa (vt foto 2, tl 39 pöördel), mujal rindkerel ja kõhul haavu ega plaastreid ei paista. 30.08.2019 asitõendi (kannatanu ja süüdistatava rõivad) vaatlusprotokollis (tl 65-80) on esile toodud XX jaki ja selle all olnud Tsärgi kangakahjustused. Jaki vasakus hõlmas on allosas üks läbiv kangavigastus ning sellest ligi 20 cm kõrgemal on diagonaalsel joonel väga lähestikku 3 läbivat kangavigastust, millele samal joonel järgneb katkilõigatud jakihõlm (vt foto 15-17, tl 70 pöördel ja tl 71). Samas XXl jaki all olnud T-särgil on paremal poolel üksnes kaks läbivat kangavigastust. Ka T-särgi üks vigastus on allosas ja teine sellest ligikaudu 20 cm kõrgemal. Kuna meditsiinidokumentidest ja XX läbivaatuse protokollist ei nähtu haavu paremal kerepoolel, ning ülerõivaks olnud jakil olid kahjustused üksnes vasakus hõlmas, siis järeldab kohus, et T-särk oli kannatanul pahempidi seljas ning noalöögid tabasid kannatanut läbi riiete vasakule kehatüvve. Kohtu hinnangul viitab kannatanu jakil mitme kangakahjustuse paiknemine samal diagonaalsel joonel ja T-särgil samal kõrgusel üksnes ühe kangakahjustuse esinemine sellele, et jaki ja T-särgi ülaosas paiknevad kangakahjustused on tekkinud ühe käeliigutuse käigus. Kannatanu kehal on kokku 3 torkehaava, lisaks kõhul pindmised lõikehaavad. Asjaolu, et kannatanu keha vastas olnud T-särgis on ainult kaks läbivat kangavigastust osundab sellele, et osa süüdistatava noatorkeid ja -lõikeid on tehtud sama kangaaugu kaudu. Kohus leiab, et kanga läbimiseks ja haavade ihusse tekitamiseks, on vaja rakendada jõudu. Järelikult selleks, et kannatanu kehasse tekiks kolm torkehaava, pidi YY tegema noaga kolm lööki. Seega jätab kohus tõendikogumist kõrvale YYi ütlused tehtud noalöökide arvu osas. Muus osas saab aga süüdistatava ütlustele tugineda.
  16. Meditsiinidokumentides puuduvad andmed torkehaavade haavakanali sügavuse ja suuna osas. Siiski on haigusloost näha, et üks torkehaav ulatus läbi rindkereseina rindkereõõnde ja teine torkehaav ulatus läbi kõhuseina suurrasvikusse, peensoolde ja peensoole kinnistisse. Haigusloost on näha, et operatsiooni vajas üksnes peensoolevigastus. Peesool asub üldteadaolevalt kõhukoopas üsna kõhu eesseina lähedal. Sellest tulenevalt järeldab kohus, et kõhukoopasse ulatuv haavakanal ei saanud olla väga sügav. Kuivõrd haigusloos on rindkereõõnde ulatuva haava osas märgitud väikesed gaasimullid, seda vigastust ei opereeritud, siis järeldab kohus sellest, et rindkereõõnde ulatuv haavakanal samuti ei saanud olla kuigi sügav. Kolmanda torkehaava täpse asukoha, sügavuse ja ravi osas ei ole meditsiinidokumentides üldse andmeid. Raviandmete puudumisest kolmanda torkehaava osas järeldab kohus, et tegemist oli vähemtõsise torkehaavaga. Kuna torkehaavadest tingitud kahjustused on üsna rindkere- ja kõhuõõneseina lähedal siis, järeldab kohus, et süüdistatava noalöögid ei olnud jõulised.
  17. Isiku (XX) kohtuarstliku ekspertiisiakti (tl 54-57) arvamuse p 3 kohaselt on XX tervisekahjustused eluohtlikud, sest tegemist on kehaõõnde ulatuvate haavadega: vähemalt üks rindkerel paiknevatest haavadest ulatub vasakusse rinnaõõnde (mida kinnitab veri-õhkrinna esinemine) ja vasakul pool alakõhul asuv haav ulatub kõhuõõnde (mida kinnitab soolevigastuse esinemine). Ka Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 lg 2 p 9 järgi on kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustuseta, eluohtlik tervisekahjustus. Seega loeb kohus tõendatuks, et YYi noalöökide tulemusel tekitatud kolmest haavast kaks (üks rindkerel ja teine alakõhul) olid eluohtlikud.
  18. Tunnistaja A. V. (süüdistatava endine tüdruksõber) ütlustest ilmneb muuhulgas, et YY tuli pärast juhtunut ca 10 minuti pärast E. S. korterisse, kus viibis ka A. V.. A. V. sõnul oli YY 7 1-20-8742 hirmunud olekus, ütles, et lõi kedagi noaga, et nägi verd. Lõi noaga, mis tal oli, aga kuhu, ta ei saanud ise ka aru. YY rääkis, et teda rünnati, ta lõi enesekaitseks, ehmus ja jooksis ära. Siis helistas juba YY ema, ütles, et politsei on nende kodus, et YY läheks alla tänavale ja sellega lõppeski. Pärast ema kõnet YY väljus. YY väga muretses, enda pärast, ema pärast, mis edasi saab.
  19. Tunnistaja V. E. (süüdistatava ema) ütluste järgi tuli talle öösel ukse taha politsei ja küsis, kus on YY. V. E. helistas kohe pojale. YY vastas kohe, oli kuulda, et ta nutab. V. E. ütles YYle, et ukse taga seisab politsei. V. E. küsis, mis juhtus. YY ütles, et lõi inimest noaga, ütles aadressi, kus ta viibib ja ütles, et las nad tulevad talle järgi, ta tuleb alla. V. E. ütles politseile poja aadressi, lõpetas kõne. Politsei lahkus. Siis meenus V. E.le veel kõne, kus YY ütles, et ema, ma ei ole süüdi, seal on olemas videosalvestis, nad näevad, et ma ei ole süüdi, kogu aeg nuttis. V. E. sõnul õppis poeg
  20. aastal Teeninduskoolis.
  21. Kohtu hinnangul näitavad tunnistajate A. V. ja V. E. ütlused YYi emotsionaalset seisundit vahetult pärast 18.08.2019 tanklas juhtunut – süüdistatav oli hirmunud ja nuttis. Niisamuti nähtub joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (tl 105 pöördel), et YYi käitumine oli 18.08.2019 kella 05.12 ajal rahutu, ta värises ja nuttis. Samasugune hingelise erutuse seisund nutmine - on tajutav ka 16.09.2019 asitõendi (Häirekeskuse kõnesalvestised) vaatlusprotokollile (tl 14-16, tõlge 17-19) lisatud kõnesalvestise (ümbris 20, fail 20190818_035941_058286755.mp3) kuulamisel.
  22. Kohus jätab tõendikogumist välja YYi karistusregistri väljavõtte (tl 115), kuivõrd karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 sätestatut arvestades on selles tõendis kehtivana kajastatud väärteokaristus alates 20.12.2020 kustunud. Samuti jätab kohus tõendikogumist välja 26.04.2017 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (tl 116-117). Seda põhjusel, et tegemist on olnud menetluse lõpetamisega

§ 202sätete alusel ja pandud kohustuste täitmise aeg oli 26.09.2017.

Kuivõrd menetluse uuendamise osas ei ole kohtule tõendeid esitatud, on järelikult 26.04.2017 määrusega pandud kohustused korrektselt täidetud. Kohus leiab, et sellistel juhtumitel, mil menetlus lõpetatakse

§ 202

sätete alusel ja isik täidab kohustuse, saabub õigusrahu pärast kohustuste täitmist. Pärast kohustuse täitmist ei ole enam õiglane kasutada sellisel alusel menetluse lõpetamise fakti isikut iseloomustava tõendina.

  1. Eelnevaga on tõendamist leidnud, et YYi tehtud noalöögid ja selle tulemusel kannatanule tekitatud tervisekahjustused vastavad KarS § 118 lg 1 p 1 kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele.
  2. Kohus leiab, et YY lõi kannatanut tahtlikult noaga kolmel korral kehatüvve. YY teadis, et tal on 4- kuni 5-sentimeetrise teraga taskunuga. On üldteada, et noatera on terav. Samuti on üldteada, et noatera võib inimese suunas löögi tegemisel riidekihid läbistada ja tungida ihusse. Järelikult nägi süüdistatav ette, et noaga löömise tagajärjel võib kannatanu saada viga. Süüdistatav oli teo toimepanemise ajal 19-aastane põhiharidusega noormees. Ta pidi omandatud põhihariduse, aga ka üldise elukogemuse pinnalt teadma, et inimese kehatüves asuvad elutähtsad organid. Süüdistatav oli situatsioonis, kus ta seisis ja kannatanu jooksis talle kallale, haaras süüdistatavast kinni, seisis süüdistatavale väga lähedal. Kohtu hinnangul pidi süüdistatav aru saama, et lähedal olevat kannatanut noaga mitmel korral lüües võib noatera tungida kehas elutähtsate organiteni. Samas tuleb arvestada, et süüdistatav ei vaadanud löökide tegemise ajal kannatanu vasakut kehapiirkonda, kuna tankla videosalvestiselt paistab, et süüdistatava pea paistab kannatanu parema õla tagant. Lisaks kestis füüsiline kontakt ülilühikest aega, 2 sekundit, mille kestel kannatanu sai 3 torkehaava ja pindmiseid lõikehaavu kõhul. Seega on noalöögid tehtud kaalutlemata ja huupi. Küll pidi süüdistatav enda ja kannatanu kehaasendist aru saama, et süüdistatava käsi jääb kannatanu kehatüve kõrgusele ja järelikult noaga huupi vehkides võivad noalöögid kannatanut kehatüve piirkonda tabada ja ulatuda kannatanu kehas kuni noatera sügavuseni. Süüdistatav tegi noalöögid ja järelikult ta möönis kaudse tahtluse tasemel kannatanule raskete tervisekahjustuste saabumise võimalust. Seega on kohtu hinnangul täidetud ka kuriteo subjektiivne koosseis. Õigusvastasus 8 1-20-8742
  3. Kohus hindab järgnevalt, kas süüdistatav YY tegutses hädakaitseseisundis. Kohus tuvastas, et XX lähenes YYile, haaras temast ja paiskas YYi pikali asfaldile maha. Üldise arusaamise järgi saab inimene asfaldile maha paiskamise tulemusena haiget. Kuigi YY oli eelnevalt XXt kergelt õlast tõuganud, oli süüdistatav selle tegevuse lõpetanud ja astunud XXst paar sammu eemale. Kohtu hinnangul ei olnud XX reaktsioon süüdistatavat maha paisates kohane. Tegemist oli kättemaksuga süüdistatavale. Teise isiku kõvale pinnasele maha paiskamine on sihilik valu tekitamine ja see on käsitatav õigusvastase ründena KarS § 28 lg 1 tähenduses. Kohus leiab, et YYil esines hädakaitseseisund, alates hetkest, mil talle lähenes kannatanu, et teda haarata ja asfaldile maha paisata. Kohtu hinnangul hädakaitseseisund ei lõppenud mahapaiskamise järgselt. See jätkus järgneva 30 sekundi kestel. Seda põhjusel, et rünne süüdistatava vastu jätkus. Nimelt tuvastas kohus, et A. V. lõi maast püstitõusvat süüdistatavat jalaga. A. A. liikus üksteisest eemaldunud A. V. ja YYi vahele, kuid A. V. ja XX liikusid uuesti taganeva YYi poole. A. V. lõi käega YYi suunas. Ning siis jooksis XX taganevale YYile kallale, haarates süüdistatavast kinni. Kohus on seisukohal, et sellel hetkel, mil XX taas YYile kallale jooksis, oli süüdistatav jätkuvalt hädakaitseseisundis.
  4. Edasi tuleb hinnata kaitsetegevust, kas süüdistatav ületas hädakaitsepiire. Ajal, mil kannatanu jooksis YYi poole, oli süüdistataval alus karta täpselt samasugust mahapaiskamist, mida ta oli kümmekond sekundit tagasi kogenud. Lisaks oli tal alust karta ka lähedal seisvat kannatanu sõpra, kes eelnevalt oli süüdistatava poole teinud jala- ja käelööke. Süüdistatav võttis parema käe taskust välja. XX haaras YYist kinni ja alanud 2 sekundilise füüsilise kontakti käigus lõi YY paremas käes olnud taskunoaga XXd kolm korda vasakule kehatüvve. Kohtu hinnangul YY alustas enese kaitsmiseks vajalikku kaitsetegevust.
  5. Kohus leiab, et taskunuga oli ründe tõrjumiseks sobiv vahend. Seda põhjusel, et see vahend tõrjus ründe lõplikult. Kohus leiab, et olukorda arvestades puudus süüdistataval võimalus valida säästvaim kaitsevahend või –viis. Nimelt oli süüdistataval olemas teadmine, et kannatanu on vaatamata lühemale kasvule füüsiliselt süüdistatavast üle, sest paiskas süüdistatava eelnevalt maha. Samuti oli süüdistataval teadmine, et lähedal seisab kannatanu kaasmaalane A. V., kes on valmis süüdistatavat jala ja käega lööma. Samuti oli süüdistatavale näha, et sõbra A. A. püüded astuda ühelt poolt süüdistatava ja teiselt poolt XX ning A. V. vahele ei anna tulemust, mõlemad ukrainlased jätkavad vaatamata süüdistatava taganemisele tema suunas liikumist. Seega olukorras, kus oli alust karta uut maha paiskamist ning jalalööke, oli rusikate ja jalgade peale lootma jäämine ebakindel kaitseviis ja süüdistatav ei pidanud võtma enesele ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski. Süüdistatava valitud kaitsevahend vastas ründe ohtlikkusele.
  6. Tankla videosalvestiselt on näha, et süüdistatav taganeb ründajate eest. Kohtus süüdistatav ütles: „Jah, ma lõin inimest noaga, kõik kokku alkohol, adrenaliin, ei saa aru mis toimub, see kõik on kokku väga hirmus olukord.“ Samuti ütles ta: „Ei, mina lõingi noaga, ma hirmusin tugevalt, olin joonud, oli ebareaalne seisukord.“ Selline selgitused koos olemasoleva videopildiga juhtunust viitavad, et süüdistatav tundis hirmu. Sellises emotsionaalses seisundis lõi süüdistatav temast kinni haaranud kannatanut 2 sekundi kestel paremas käes olnud taskunoaga kolm korda vasakule kehatüvve. Seejuures süüdistatav ei vaadanud löökide tegemise ajal kannatanu vasakut kehapiirkonda, kuna tankla videosalvestiselt paistab, et süüdistatav on veidi kummargil ja süüdistatava pea paistab kannatanu parema õla tagant. Sellisest kehade asendist ja löökide tegemiseks kulunud ülilühikesest ajavahemikust järeldab kohus, et süüdistatav lõi kannatanut vasakusse kehapiirkonda kaalutlemata ja huupi. Meditsiinidokumentidest nähtub, et torkehaavadest põhjustatud kahjustused on kannatanul üsna kõhu- ja rindkereseina lähedal ning kõhul on pindmised lõikehaavad. Järelikult ei olnud huupi tehtud noalöögid eriti jõulised. Kohus leiab, et eelnevalt kirjeldatud asjaolud ja süüdistatava tegevus viitavad süüdistatava soovile end ründe eest kaitsta, kuid ei viita sellele, et süüdistatav oleks valinud end kaitstes kannatanut sihilikult enamkahjustava kaitseviisi. Seega ei ole süüdistatava teostatud kaitse hädakaitse piire ületav. 9 1-20-8742
  7. Kuna kohus jõudis järeldusele, et YY tegutses kannatanut noaga lüües hädakaitseseisundis ega ületanud hädakaitse piire, siis ei ole tema tegu õigusvastane. Lähtudes

§ 309lg 2 ja Kar

S § 28 lg 1 tuleb YY talle esitatud süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi õigeks mõista. TSIVIILHAGI 25. Kannatanu XX esitas YYi vastu tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 6638,30 eurot. Kuna kohus mõistis YYi talle esitatud süüdistuses õigeks, jätab kohus kannatanu esitatud tsiviilhagi

§ 310lg 2 tulenevalt läbi vaatamata.

MENETLUSKULUD 26. Menetluskuludeks on

§ 175

lg 1 p 1 ja 3 mõistes valitud kaitsjale makstavad tasud ning isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu. 27. Kaitsja esitas taotluse (tl 171-172) hüvitada YYile valitud kaitsjale lepingu 635KR30-09/19 alusel makstav tasu 4170 eurot, mis sisaldab käibemaksu. YYile osutati õigusabi 23 tundi ja 10 minutit. Taotluses esitatud kuupäevad ja teenuse kirjeldused näitavad, et YYile osutatud õigusteenus on seotud arutatava kriminaalasjaga. Käesolev kriminaalasi ei ole küll materjalimahukas, kuid on keskmiselt keerukas. Kohus leiab, et kaitsja taotluses näidatud 7tunnine ajakulu kriminaalasja materjalide ja süüdistusaktiga tutvumiseks, samuti kliendi konsulteerimiseks, temale selgituste andmiseks, on põhjendatud. Kaitseakt oli kolmel lehel, sisaldades kaitsja õiguslikku seisukohta kaasuse osas. Seega on kaitseakti koostamise ajakulu 2 tundi mõistlik. Mõistlikuks peab kohus ka 4 tundi kohtuistungiteks ettevalmistumiseks. Kohtuistungitel osalemise aeg on arvestatud õigesti. Taotluse kohaselt on õigusteenuse tunnihind 150 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 175

lg 1 p 1 tulenevalt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohus peab käesoleva kriminaalasja mahtu ja keerukusastet arvestades taotluses näidatud tunnitasu mõistlikuks. Kuna kohus tegi õigeksmõistva kohtuotsuse, tuleb riigil

§ 175

lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel hüvitada YYile valitud kaitsjale maksmisele kuuluv tasu 23 tundi 10 minuti õigusteenuse eest summas 4170 eurot (23x150x1,2=4140 eurot ja (150:6)x1,2=30 eurot).

  1. Kohtueelses menetluses tehti YYi süü tõendamise vajadusest lähtudes isiku kohtuarstlik ekspertiis, mille kuluõiendil (tl 56) on märgitud ekspertiisi tegemise hinnaks 84 eurot. Selline maksumus tuleneb kohtuekspertiisi seaduse § 27-4 p-st
  2. Õigeksmõistmise tõttu tuleb isiku kohtuarstlik ekspertiisi kulu jätta

§ 181lg 1 alusel riigi kanda.

ASITÕENDID JA ÄRAVÕETUD ESEMED 29.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn hoiul oleva XX jaki ja T-särgi, YYi jope ja särgi ning toimikus oleva kahe elektroonilise andmekandja osas. 30. XX T-särk ning jakk, mis on 30.08.2019 vaatlusprotokolli järgi kangavigastuste ning veremäärdumisega, tagastada XXle

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

31. YYi jope ja särk, mis on 30.08.2019 vaatlusprotokolli järgi terved, tagastada YYile

§ 126lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

32. Elektroonilistele andmekandjatele on talletatud Häirekeskusega peetud süüdistatava ja tunnistaja kõned ning Olerex tankla turvakaamera videod. Kuna kõned ja videod puudutavad kohtuliku uurimise esemeks olevat kuritegu, siis tuleb andmekandjad pärast kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde

§ 126lg 3 p 1 alusel.

SÕRMEJÄLJED JA DNA-ANDMED

  1. Kohtule esitatud saatekirjast Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (tl 126) ilmneb, et EKEI-le saadeti YYi DNA proovi ja DNA proovi võtmise vorm riiklikuse DNA registrisse kandmiseks, samuti YYi sõrmejälgede kaart sõrmejälgede registrisse kandmiseks. 10 1-20-8742
  2. Kohtuekspertiisiseaduse § 99 lg 2 tulenevalt kustutatakse isiku õigeksmõistmisel isiku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed vastavalt riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist kohtuotsuse alusel 14 päeva jooksul. Õigeksmõistmise tõttu tuleb YYi daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi võtmisel saadud andmed kustutada vastavalt riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik Sven Sommer rahvakohtunik Anne Ojala rahvakohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.