) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja T AS-i vahel 03.10.2019 sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingud ning 23.02.2020 sõlmitud piiramatu vabaduse leping. Telefoninumbriga xxxx seotud liitumislepinguga sõlmiti 03.10.2019 teenuse „Vabadus vestelda” osutamise kokkulepe. Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 03.10.2019 järelmaksuleping seadme Apple xxxx ostmiseks, mille netohind oli 439 eurot. Järelmaksu maksegraafik oli sõlmitud 12 kuu peale. Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 03.10.2019 järelmaksuleping seadme Huawei xxxx ostmiseks, mille netohind oli 299 eurot. Järelmaksu maksegraafik oli sõlmitud 12 kuu peale. 23.02.2020 sõlmiti leping teenuse "Piiramatu vabadus" osutamiseks telefoninumbritele xxxx ja xxxx. Telefoninumbri xxxx puhul oli teenuse kuutasu 18 eurot ja telefoninumbri xxxx puhul oli teenuse kuutasu 15 eurot. Lepingu(te) sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi ja järelmaksu tingimusi. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt. T AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 31.08.2020. 20.10.2020 loovutas T AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult posti teel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 2 Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Maakohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (240 eurot) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on antud juhul lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 100 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 125 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 225 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.