Obsah (9)

§ 113§ 396§ 402§ 404§ 4031§ 408§ 94§ 1132§ 403

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-19121 Tsi

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja Ts

MS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue

1. Kostja sõlmis portaalihaldur OÜ O vahendusel 26.12.2015 laenulepingu nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laen 680 eurot. Kostja kohustus tagastama laenusumma koos intressiga 30% aastas osamaksetena. Kostja ei täitnud laenumaksete tasumise kohustust, mistõttu ütles laenuandja lepingu üles ning loovutas nõuded 08.05.2017 hagejale. Kostja sõlmis portaalihaldur OÜ O vahendusel 27.06.2016 laenulepingu nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laen 800 eurot. Kostja kohustus tagastama laenusumma koos intressiga 32% aastas osamaksetena. Kostja ei täitnud laenumaksete tasumise kohustust, mistõttu ütles laenuandja lepingu üles ning loovutas nõuded 08.05.2017 hagejale. Kostja sõlmis portaalihaldur OÜ O vahendusel 05.02.2015 laenulepingu nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laen 470 eurot. Kostja kohustus tagastama laenusumma koos intressiga 34% aastas osamaksetena. Kostja ei täitnud laenumaksete tasumise kohustust, mistõttu ütles laenuandja lepingu üles ning loovutas nõuded 16.05.2017 hagejale. Kostja sõlmis portaalihaldur OÜ O vahendusel 05.07.2015 laenulepingu nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laen 420 eurot. Kostja kohustus tagastama laenusumma koos intressiga 30% aastas osamaksetena. Kostja ei täitnud laenumaksete tasumise kohustust, mistõttu ütles laenuandja lepingu üles ning loovutas nõuded 16.05.2017 hagejale. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: 1.
2. lepingust xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 226,34 eurot, intressi 60,53 eurot, viivise 50,09 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitise 50 eurot; 2 1.
3. lepingust xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 788,51 eurot, intressi 83,03 eurot ja viivise 174,51 eurot; 1.
4. lepingust xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 369,78 eurot, intressi 30,57 eurot ja viivise 81,19 eurot; 1.
5. lepingust xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 347,88 eurot, intressi 33,58 eurot ja viivise 76,38 eurot. Kostja seisukohad
6. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Võlgnevused on tasutud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Leping xxxx (05.02.2015)
7. Hageja on esitanud laenulepingust xxxx tulenevad nõuded kostjalt põhivõlgnevuse ja intressi väljamõistmiseks.

(võlaõigusseadus) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 4. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis portaalihaldur OÜ O vahendusel 05.02.2015 laenulepingu nr xxxx (dtl 27-32), millega laenuandja laenas kostjale 470 eurot ning kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagasi maksma osamaksetena perioodil 05.03.2015-05.02.2020 vastavalt maksegraafikule. Portaalihalduri üldtingimuste (dtl 7-12) p 11.5 kohaselt alates 01.03.2014 sõlmitud laenulepingud lähevad üle portaalile koos kõigi nendest laenulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga momendist kui konkreetse laenu ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90 päeva ja vastav kohustus on laenusaaja poolt täitmata. 16.05.2017 loovutas portaalihaldur laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (teatis dtl 33). 5.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 402

lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 2 lg 2 järgi käesolevas seaduses krediidivahendaja kohta sätestatut kohaldatakse ka sellise isiku suhtes, kes vahendab krediiti, mida annab isik, kes ei tegutse oma majandus- või kutsetegevuses ja ei ole käesoleva seaduse tähenduses krediidiandja. KAVS § 2 lg 3 II lause järgi kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud krediidivahendaja vahendab tarbijale krediiti, mida annab osaliselt või täielikult tarbija, kohaldatakse krediidilepingule käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. 6.

§ 404

lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.

§ 404

lg 2 p 2 järgi tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud järgmine teave: käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 1–11 nimetatud andmed.

§ 4031

lg 1 p 9 järgi tarbijale tuleb anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes järgmised andmed: krediidi kulukuse määr aasta kohta. 3 7. Kohus tuvastab, et 05.02.2015 lepingust puuduvad andmed krediidi kulukuse määra kohta.

§ 408

lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest.

§ 408

lg 2 järgi käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Vaidlus puudub, et kostja sai laenusumma kätte.

§ 408

lg 4 järgi kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Kohus tegi hagejale 30.06.2021 ettepaneku lepingujärgsete maksete ümber arvestamiseks. Hageja kohtule ei vastanud. 8.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud intressimäär oli 01.01.2015-01.07.2016 perioodil 0,05% ning alates 01.07.2016 on olnud 0,00% aastas. Põhivõlgnevuselt 470 eurot 0,05% on 24 senti, so 2 senti kuus. Tarbijakrediidilepingust tulenev intressinõue ei saa 05.02.2015-01.07.2016 perioodist ületada 34 senti (17 x 2), sellele järgnenud perioodil oli intress
3. Hagi kohaselt on kostja laekumisi arvestatud intressivõlgnevuse katteks kogusummas 279,07 eurot. Kohus tuvastab, et kostjal puudub laenulepingust xxxx tulenev intressivõlgnevus. Kohus jätab hagi vastava nõude osas rahuldamata.
4. Pooled ei vaidle, et laenuleping xxxx lõppes ülesütlemisega 16.05.
5. Hageja on välja toonud, et kostjalt laekus kohustuste katteks 379,30 eurot. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks teinud täiendavaid makseid. Arvestades kõikidest laekumistest 34 senti intressi katteks, on põhivõlgnevuse katteks tasutud 378,96 eurot. Kohus tuvastab, et laenusummast on tagastamata 91,04 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude asjassepuutuvast laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 91,04 eurot.
6. Hageja on esitanud nõude ka lepingust xxxx tuleneva viivisevõlgnevuse välja mõistmiseks perioodist 16.05.2017 kuni 08.02.2020.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Arvestades põhinõude põhjendatud ulatust, kujuneb viivis summas 19,93 eurot järgmise arvestuse alusel: 4 Kohus rahuldab hageja nõude lepingust xxxx tuleneva viivise väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 19,93 eurot. Leping xxxx (05.07.2015)

1. Hageja on esitanud laenulepingust xxxx tulenevad nõuded kostjalt põhivõlgnevuse ja intressi väljamõistmiseks.
2. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis portaalihaldur OÜ O vahendusel 05.07.2015 laenulepingu nr xxxx (dtl 34-39), millega laenuandja laenas kostjale 420 eurot ning kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagasi maksma osamaksetena perioodil 05.08.2015-05.07.2020 vastavalt maksegraafikule. Portaalihalduri üldtingimuste (dtl 7-12) p 11.5 kohaselt alates 01.03.2014 sõlmitud laenulepingud lähevad üle portaalile koos kõigi nendest laenulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga momendist kui konkreetse laenu ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90 päeva ja vastav kohustus on laenusaaja poolt täitmata. 16.05.2017 loovutas portaalihaldur laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (teatis dtl 40).
3. Tulenevalt KAVS § 2 lg 3 II lausest kohalduvad lepingule tarbijakrediidilepingu sätted. Kohus tuvastab, et 05.07.2015 lepingust puuduvad andmed krediidi kulukuse määra kohta. Leping muutus kehtivaks, kuna kostja sai laenu kätte. Tulenevalt

§ 408

lg 4 on intressimääraks

§ 94

sätestatud määr, mis oli 01.07.2015-01.07.2016 perioodil 0,05% ning alates 01.07.2016 on olnud 0,00% aastas.

1. Põhivõlgnevuselt 420 eurot 0,05% on 21 senti, so 1,75 senti kuus. Tarbijakrediidilepingust tulenev intressinõue ei saa 05.07.2015-01.07.2016 perioodist ületada 21 senti (12 x 1,75), sellele järgnenud perioodil oli intress
2. Hagi kohaselt on kostja laekumisi arvestatud intressivõlgnevuse katteks kogusummas 172,32 eurot. Kohus tuvastab, et kostjal puudub laenulepingust xxxx tulenev intressivõlgnevus. Kohus jätab hagi vastava nõude osas rahuldamata.
3. Pooled ei vaidle, et laenuleping xxxx lõppes ülesütlemisega 16.05.
4. Hageja on välja toonud, et kostjalt laekus kohustuste katteks 244,45 eurot. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks teinud täiendavaid makseid. Arvestades kõikidest laekumistest 21 senti intressi katteks, on põhivõlgnevuse katteks tasutud 244,24 eurot. Kohus tuvastab, et laenusummast on tagastamata 175,76 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude asjassepuutuvast laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 175,76 eurot.
5. Hageja on esitanud nõude ka lepingust xxxx tuleneva viivisevõlgnevuse välja mõistmiseks perioodist 16.05.2017 kuni 08.02.2020.

§ 113

lg 1 II lause kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti 5 aastas. Arvestades põhinõude põhjendatud ulatust, kujuneb viivis summas 38,48 eurot järgmise arvestuse alusel: Kohus rahuldab hageja nõude lepingust xxxx tuleneva viivise väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 38,48 eurot. Leping xxxx (26.12.2015)

1. Hageja on esitanud laenulepingust xxxx tulenevad nõuded kostjalt põhivõlgnevuse ja intressi väljamõistmiseks. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis portaalihaldur OÜ O vahendusel 26.12.2015 laenulepingu nr xxxx (dtl 13-18), millega laenuandja laenas kostjale 680 eurot ning kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagasi maksma osamaksetena perioodil 26.01.2016-26.12.2020 vastavalt maksegraafikule. Portaalihalduri üldtingimuste (dtl 7-12) p 11.5 kohaselt alates 01.03.2014 sõlmitud laenulepingud lähevad üle portaalile koos kõigi nendest laenulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga momendist kui konkreetse laenu ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90 päeva ja vastav kohustus on laenusaaja poolt täitmata. 08.05.2017 loovutas portaalihaldur laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (teatis dtl 19).
2. Tulenevalt KAVS § 2 lg 3 II lausest kohalduvad lepingule tarbijakrediidilepingu sätted. Kohus tuvastab, et 26.12.2015 lepingust puuduvad andmed krediidi kulukuse määra kohta. Leping muutus kehtivaks, kuna kostja sai laenu kätte. Tulenevalt

§ 408

lg 4 on intressimääraks

§ 94

sätestatud määr, mis oli 01.12.2015-01.07.2016 perioodil 0,05% ning alates 01.07.2016 on olnud 0,00% aastas.

1. Põhivõlgnevuselt 680 eurot 0,05% on 34 senti, so 2,83 senti kuus. Tarbijakrediidilepingust tulenev intressinõue ei saa 26.12.2015-01.07.2016 perioodist ületada 20 senti (7 x 2,83), sellele järgnenud perioodil oli intress
2. Hageja on välja toonud, et intressi katteks arvestati 196,52 eurot. Kohus tuvastab, et kostjal puudub laenulepingust xxxx tulenev intressivõlgnevus. Kohus jätab hagi vastava nõude osas rahuldamata.
3. Pooled ei vaidle, et laenuleping xxxx lõppes ülesütlemisega 08.05.
4. Hagi kohaselt laekus kostja kohustuste katteks 650,18 eurot. Arvestades sellest 20 senti intressi katteks, on põhivõlgnevuse katteks tasutud 649,98 eurot. Kohus tuvastab, et laenusummast on tagastamata 30,02 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude asjassepuutuvast laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 30,02 eurot.
5. Hageja on esitanud nõude ka lepingust xxxx tuleneva viivisevõlgnevuse välja mõistmiseks perioodist 08.05.2017 kuni 08.02.2020.

§ 113

lg 1 II lause kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti 6 aastas. Arvestades põhinõude põhjendatud ulatust, kujuneb viivis summas 6,63 eurot järgmise arvestuse alusel: Kohus rahuldab hageja nõude lepingust xxxx tuleneva viivise väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 6,63 eurot. 22. Hageja on esitanud ka nõude sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega: 07.05.2017 nõudekiri, 01.06.2017 pretensioon ja 08.09.2017 hagihoiatus. Kohus selgitas 01.06.2021 määrusega hagejale, et esitatust ei ole kohtule jälgitav, kuidas kujuneb sissenõudmiskulu hüvitise suurus, millistel asjaoludel tekkis seoses kirjade saatmisega kulu 50 eurot. Kohus tegi hagejale ettepaneku seda täpsustada ja tõendada. Hageja kohtule ei vastanud. Kohus on seisukohal, et

§ 1132

ei ole iseseisvaks hüvitise nõude tekkimise õiguslikuks aluseks, normi eesmärk on piirata hüvitise suurust. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et leping sisaldaks kokkulepet kirja saatmise kulu kohta. Samuti ei ole hageja välja toonud, kuidas kirjad saadeti (postiga, e-kirjaga vms), kas ja millised kulud tekkisid seoses iga kirja saatmisega. Kuna asjaolusid välja toodud ei ole, ei saa kohus kaaluda nõude rahuldamist ka kahju hüvitamise sätete alusel. Seetõttu jääb sissenõudmiskulu hüvitamise nõue täielikult rahuldamata. Leping xxxx (27.10.2016)

1. Hageja on esitanud laenulepingust xxxx tulenevad nõuded kostjalt põhivõlgnevuse ja intressi väljamõistmiseks.
2. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis portaalihaldur OÜ O vahendusel 27.10.2016 laenulepingu nr xxxx (dtl 20-25), millega laenuandja laenas kostjale 800 eurot ning kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagasi maksma osamaksetena perioodil 27.11.2016-27.10.2021 vastavalt maksegraafikule. Portaalihalduri üldtingimuste (dtl 7-12) p 11.5 kohaselt alates 01.03.2014 sõlmitud laenulepingud lähevad üle portaalile koos kõigi nendest laenulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga momendist kui konkreetse laenu ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90 päeva ja vastav kohustus on laenusaaja poolt täitmata. 08.05.2017 loovutas portaalihaldur laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (teatis dtl 26).
3. Tulenevalt KAVS § 2 lg 3 II lausest ja alates 21.03.2016 jõustunud

§ 403lg 22 kohalduvad lepingule tarbijakrediidilepingu sätted.

Kohus tuvastab, et 27.10.2016 lepingust puuduvad andmed krediidi kulukuse määra kohta. Leping muutus kehtivaks, kuna kostja sai laenu kätte. Tulenevalt

§ 408

lg 4 on intressimääraks

§ 94sätestatud määr, mis on alates 01.07.2016 on olnud 0,00% aastas.

Hagi tuleb intressinõude osas jätta rahuldamata.

1. Pooled ei vaidle, et laenuleping xxxx lõppes ülesütlemisega 08.05.
2. Hagi kohaselt laekus kostja kohustuste katteks 53,95 eurot. Kohus tuvastab, et laenusummast on tagastamata 746,07 7 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude asjassepuutuvast laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 746,07 eurot.
3. Hageja on esitanud nõude ka lepingust xxxx tuleneva viivisevõlgnevuse välja mõistmiseks perioodist 08.05.2017 kuni 08.02.2020.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Arvestades põhinõude põhjendatud ulatust, kujuneb viivis summas 164,65 eurot järgmise arvestuse alusel: Kohus rahuldab hageja nõude lepingust xxxx tuleneva viivise väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 164,65 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

1. Võttes arvesse, et hageja esitas hagi hinnaga 2 372,39 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 1 272,58 eurot, jätab kohus menetluskulud 53,6% osas kostja ja 46,4% osas hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
3. Kumbki pool menetluskulude nimekirja selleks määratud tähtaja jooksul ei esitanud. Hageja on märkinud hagis, et tema menetluskuluks on riigilõiv 250 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt 250 eurot lõiv tasutud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud. Vastavalt kulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 134 eurot (250 x 53,6%).
4. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 9