1-19-1444/113

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1444 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Sergei Jeremejevi (Jeremejev; 37005163723) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jeremejev ja tema kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejev, määruskaebused RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. septembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata Narva Esimesele Advokaadibüroole vandeadvokaat Deniss Matvejevi poolt Sergei Jeremejevi määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 60 senti.
8. Menetluskulu jätta süüdimõistetu Sergei Jeremejevi kanda.
9. Sergei Jeremejevil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. septembri
12. a otsusega tunnistati Sergei Jeremejev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest karistati teda vangistusega 6 aastat. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus
13. detsembril
14. a.
16. augustil
17. a edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Sergei Jeremejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Sergei Jeremejevi karistusaja alguseks loeti
18. august
19. a ning see lõppeb
20. augustil
21. a. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Sergei Jeremejevi ennetähtaegset vabanemist.
22. Viru Maakohtu
23. septembri
24. a määrusega jäeti Sergei Jeremejev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgnevad. 3.
25. Täidetud on formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks. 3.
26. Sergei Jeremejevi käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. Ta on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul täidetud oluline kriteerium, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Sergei Jeremejev suudab oma käitumist korrigeerida vastavalt kehtivale seadusandlusele. 3.
27. Sergei Jeremejev on vangistuses tegelenud nii õppimise kui töötamisega. Pikemaajaline töötamine säilitab tööharjumuse. Ühtlasi on töötamisest saadud sissetulek taganud talle iseseisva toimetuleku. Iseloomustuse kohaselt on Sergei Jeremejevil võimaliku vabanemise järgselt võimalus asuda täitma töökohustusi OÜ-s Renoster. Sergei Jeremejev on läbinud korduvalt A1 ja A2 riigikeele kursuse. Kahtlusteta evivad tähtsust head ja toetavad suhted lähedastega, mis annavad täiendavad kaalu isiku vabastamiseks. Sergei Jeremejevil on olemas vabanemisfondis rahalised vahendid esmaseks toimetulekuks vabaduse tingimustes. Kuigi Sergei Jeremejevil puudub kehtiv isikut tõendav dokument, on ta esitanud taotluse tähtajalise elamisloa taotlemiseks, mis on Politsei- ja Piirivalveameti poolt menetlusse võetud. Eelneva pinnalt on alust seisukohaks, et Sergei Jeremejevi puhul on arvukalt asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabanemist toetavad ja tema karistamisega on saavutatud progress rehabilitatsiooni suunas. 3.
28. Arvestades aga kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist, on maakohus seisukohal, et Sergei Jeremejevi karistuse eesmärk pole täidetud. 3.
29. Sergei Jeremejev kannab pikaajalist vanglakaristust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isikute grupis. Tegemist oli grupis organiseeritult sooritatud teoga. Narkootilise aine kogus oli märkimisväärselt suur. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Sergei Jeremejev pani kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuigi oodatav tulu ei olnud suur. Iseloomustusest nähtub seegi, et Sergei Jeremejev enne vangistust kusagil ei töötanud ning üritas raha teenida kuritegelikul teel. Varasemalt on lühiajaliselt töötanud erinevates ettevõtetes. Legaalseks sissetulekuallikaks oli saadav riiklik pension. Teadmine, et narkosüütegu on raske rahvatervisevastane esimese astme kuritegu ning kuritegu pandi toime konspireeritult, ei mõjutanud see Sergei Jeremejevi käitumisakte ning isikliku tulu nimel oli ta valmis toime panema kuriteo. Selline käitumismuster annab alust karta Sergei Jeremejevi poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Iseloomustusest nähtuvalt on uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks ka suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka seda, et Sergei Jeremejevil on olemas teadmised kuidas toimub narkosüüteo toimepanemine ning kontaktid. Eeltoodust saab teha vaid järelduse, et Sergei Jeremejev ei mõista enda toimepandud kuritegu ja selle raskust. Seega pole Sergei Jeremejevist lähtuv oht majandusliku kasu saamise eesmärgil süütegude toimepanemiseks maandatud. 2 3.
30. Toime pandud teoga on kahjustatud õigushüvesid ja õiguskorda sedavõrd ulatuslikult, et tema poolt senini kantud karistusaeg pole piisav, et allutada teda vangistusest erinevale karistuse kandmisele viisile. Kuna Sergei Jeremejevi karistamise aluseks olevad teod viitavad võimalusele, et ta on suuteline uuteks kuritegudeks isikliku majandusliku kasu saamise eesmärgil ja arvestades, et Sergei Jeremejevi tervislik seisund võimaldab töökohustusi täita vaid piiratud ulatuses, siis viitab see ka küllaldaselt suurele uute kuritegude toimepanemise ohule. 3.
31. Kuigi Sergei Jeremejevil on garanteeritud töökoht ning tagatud esialgne toimetulek, on võlgnevusi suuruses 4800 eurot. Asjaolu, et Sergei Jeremejevi jaoks oli kuritegude toimepanemise motivaatoriks majandusliku kasu saamine, viitab ühetaoliselt, et Sergei Jeremejevi majanduslik olukord pole juba varasemalt olnud tema õiguskuulekuse garantiiks, mistõttu ei saa ka antud juhul omistada tema heale majanduslikule toimetulekule saadavast sissetulekust töökohustuste täitmisel suurt ja ülekaalukat tähendust. 3.
32. Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teo pani Sergei Jeremejev toime tingimustes, kus tal olid olemas kindel elukoht ja lähedase toetus, ehk, et sisuliselt olid Sergei Jeremejevil olemas ligilähedaselt samalaadsed tingimused, mis toetavad vaadeldavalgi juhul tema ennetähtaegset vabanemist. See tähendab, et juba varasemalt pole Sergei Jeremejevi vabastamise kasuks rääkivad asjaolud tema õiguskuulekust taganud ega välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. See toob põhjuslikuna kaasa, et ka praegusel juhul pole võimalik positiivsetele ja Sergei Jeremejevi vabastamise kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni. 3.
33. Kuigi elektroonilise valveseadmega on võimalik kontrollida, kas isik viibib enda elukohas, pole selle abil võimalik teada, millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Mõningal määral võib elektrooniline valve küll takistada kuritegude toimepanemist, kuid ei välista seda täielikult. Narkootikumidega seotud süütegusid on võimalik toime panna kodust lahkumata. 3.
34. Sergei Jeremejevi sotsialiseerumiseks ning õiguskuuleka käitumise kinnistamiseks on vajalik täiendavate individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustega jätkamine – selliseks kohaseks meetmeks on sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimine. MÄÄRUSKAEBUSED
35. Viru Maakohtu
36. septembri
37. a määruse peale esitas määruskaebuse Sergei Jeremejevi kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejev, kes palub maakohtu määruse tühistamist ning Sergei Jeremejevi vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Määruskaebuses esitatud põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 4.
38. Maakohtu järeldused on vasturääkivad ja hinnang KarS § 76 lg 4 nimetatud asjaoludele on põhjendamatu. Üheks asjaoluks, mis välistab ennetähtaegse vangistusest vabastamise, nimetab maakohus seda, et Sergei Jeremejev mõisteti süüdi ja ta kannab pikaajalist vanglakaristust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isikute grupis. Samas ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt käesoleva menetluse raames õigustatud veel kord osutada sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt 3 ning rangeimal võimalikul viisil. Eelnevale argumendile tuginedes süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendada ei saa, kuna see irduks KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. 4.
39. Eraldi tuleb pöörata tähelepanu vangla hinnangule, et süüdimõistetu on ühiskonnas kõrgohtlik. Vangla iseloomustusest ei nähtu, kuidas vangla tuli sellisele järeldusele tuli. Sellest tulenevalt ei saa seda võtta aluseks ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel. 4.
40. Kuriteo asjaolude kirjeldamisel leidis maakohus, et selline käitumismuster annab alust karta Sergei Jeremejevi poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samas on selline järeldus abstraktne ja põhjendamatu. “Käitumismuster” ei muutu isegi karistuse täielikul kandmisel, kuna ka karistuse viimasel päeval ja pärast karistuse täitmist on igal ajal võimalik öelda, et käitumismuster annab alust karta Sergei Jeremejevi poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu. 4.
41. Samuti leidis maakohus, et Sergei Jeremejevil on olemas kontaktid ning teadmised, kuidas toimub narkosüüteo toimepanemine. Jääb arusaamatuks, kuidas kohus sellele järeldusele tuli ning kust kohast leidis, et käesoleva menetluse ajal on Sergei Jeremejevil olemas kontaktid, mis narkosüüteo toimepanemist soodustavad. Samuti ei nähtu kohtumäärustest, kuidas võivad uue kuriteo toimepanemise riski mõjutada isiku vabanemisjärgsed elutingimused ja tagajärjed, sh elukoha, pere ning töökoha olemasolu. 4.
42. Kohtumäärusest ei nähtu, mille alusel jäeti Sergei Jeremejev tingimise enne tähtaega vabastamata. 4.
43. Isegi, kui kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu käitumismuster tekitab kahtlusi süüdimõistetu edasises õiguskuulekuses, ei selgu kohtu põhjendustest see, miks need andmed võimaldavad järeldada, et ka pärast vangistuses viibimist pole isiku hoiakud ning suhtumine ja temaga seotud riskid muutunud. Toimepandud kuriteo asjaolusid maakohus üksikasjalikumalt ei käsitlenudki. 4.
44. Kaitsja pöörab tähelepanu sellelegi, et Sergei Jeremejevi sõnade järgi öeldi talle, et tema puhul ei ole sotsiaalprogramm oluline. Kui vangla ei suuna isikut sotsiaalprogrammi, ei saa öelda, et ta ei soovi selles osaleda.
46. septembril
47. a laekus ringkonnakohtule ka Sergei Jeremejevi motivatsioonikiri, milles palub anda talle võimalus naasta normaalse elu juurde. Selgitab, et kuriteo sooritamise ajal ta ei töötanud, sest tal olid terviseprobleemid, sh depressioon. Nüüdseks mõistab toime pandud kuriteo raskust. On nõus kandma jalavõru, läbima kõik programmid ja täitma kõiki talle pandud kohustusi. Kohtukolleegium käsitleb seda kirja kui määruskaebust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
48. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust maakohtuga mittenõustumiseks. Samuti ei veena määruskaebused ringkonnakohut selles, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea. See, kui määruskaebustes ei nõustuta maakohtu põhjendustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata või vastuoluline. Esimese astme kohus on määruses 4 välja toonud asjaolud, millest tulenevalt ei ole Sergei Jeremejevi tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud.
49. Vaidlust pole selles, et Sergei Jeremejevi käitumine vanglas on olnud reeglitele vastav – tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Samuti on ta tegelenud õppimise ja töötamisega. Kahtlemata iseloomustab eelnimetatu Sergei Jeremejevit positiivselt. Küll aga ei tingi see tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest õiguskuulekas käitumine on vaid üheks hinnatavaks asjaoluks, millel rajaneb kohtu kaalutlusotsus. Nõnda ongi maakohus nentinud, et Sergei Jeremejevi karistuse eesmärgid pole täidetud.
50. Niisiis tuleb ennetähtaegse vabastamise menetluses hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski. Teisisõnu tähendab see seda, et lõpetada saab ainult sellise isiku kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
51. aprilli
52. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
53. Maakohus on leidnud, et Sergei Jeremejev on toime pandud kuriteoga kahjustanud õigushüvesid ja õiguskorda sedavõrd ulatuslikult, et tema poolt seniks kantud karistusaeg pole piisav, et võiks ta allutada vangistusest erinevale karistuse kandmisele viisile. Kaitsja on sellele vastu väitnud, et kuriteo raskusele tuginemine irdub tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhimõtetest. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et kohus otsustabki selle üle, kas otsustamise seisuga kinnipidamisasutuses ära kantud karistust võib pidada piisavaks. Siinkohal on määrava tähtsusega just see, kas kahtlused uue kuriteo toimepanemise ohu kohta saavad kummutatud. Kuivõrd maakohtu põhjendus kuriteo toimepanemise asjaolude kohta on võrdlemisi lakooniline, tutvus kohtukolleegium kohtute infosüsteemis Tartu Maakohtu
54. septembri
55. a otsusega, millest nähtub et Sergei Jeremejev käitles
56. augustil
57. a 41,154 kilogrammi kanepist valmistatud hašišit. Käideldu tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 2,5-8,1%, mis on piisav 411 540 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Selle väärtuseks hinnati ligikaudu 617 310 eurot. Pole mingit kahtlustki, et tegemist oli tõsise narkokuritegevusega, millele riik peabki otsustavalt reageerima. Kuna kohtupraktika pinnalt on narkokuritegude puhul kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suur, eksisteerib kuriteoliigi spetsiifikat arvestades reaalne oht, et Sergei Jeremejev pole narkokuritegevusest lõplikult distantseerunud. See aga tõstab süüdimõistetu vabastamise küsimuses tarvilikku lävendit: mida raskemaid kuritegusid inimeselt on karta, seda väiksem peab tema vabastamiseks olema kuritegude asetleidmise tõenäosus.
58. Kuivõrd ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on määrav KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis, tähendab see seda, et süüdimõistetu vabastatakse tingimisi enne tähtaega juhul, kui kohtul on tekkinud piisav veendumus, et süüdimõistetu käitub edaspidi õiguskuulekalt (välja arvatud KarS § 761 lg-s 2 sätestatud juhul, mis käesolevalt kõne alla ei tule). Kui aga kohtul kindlat veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, ei teki, on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Nii nagu maakohtul, 5 ei kujune ka ringkonnakohtul veendumust, et Sergei Jeremejev tuleks vaatamata teda iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele vabastada.
59. Negatiivset retsidiivsusprognoosi ei vähenda seegi, et Sergei Jeremejev väljendab soovi jätkata õiguskuulekat elu. Ehkki vabanedes on tal garanteeritud töökoht ja kindel elukoht, olid süüdimõistetu elutingimused sisuliselt samaväärsed enne praegustki vangistust. Kuriteo toimepanemise hetkel tagas talle sissetuleku isiklik pension, mis aga ei suutnud teda kuritegevusest eemal hoida. Seega ei pruugi ka tööga teenitav sissetulek maandada piisavalt majandusliku kasu eesmärgil uue kuriteo toimepanemise riski. Teatavaks murekohaks on ka süüdimõistetu võlgnevused. Ehkki vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav peab enda sõnutsi võlgade tasumist oluliseks, mis on kaheldamatult tunnustamisväärne, eksisteerib mõningane oht, et vabanemisjärgselt võivad võlgnevused tekitada negatiivseid majanduslikke mõjutusi.
60. Kaitsja hinnangul ei tohiks süüdimõistetu käitumismustrit arvestada, sest see ei muutu isegi karistuse täielikul kandmisel. Olgu öeldud, et käitumismustri näol ongi tegemist kuriteo toimepanemise asjaolude ühe osaga. Tõsi on see, et aja jooksul kuriteo asjaolude kaal väheneb. See tähendab seda, et mida pikem aeg on toime pandud kuriteost möödunud, seda väiksemat tähtsust saab sellele omistada. Kuigi Sergei Jeremejevi narkootikumide käitlemisest on möödunud veidi üle kolme aasta, ei saa öelda, et sellega seotud asjaolud oleks tähtsuse kaotanud. Hoolimata varasemalt tagatud sissetulekust, pani Sergei Jeremejev toime raske narkokuriteo kõigest 300 euro eest. See viitab aga sellele, et Sergei Jeremejevi kuritegelikule teele mõjutamiseks piisas küllaltki väikesest summast. Eelöeldu kõneleb sellest, et esimese astme kohtu poolt leitut, et Sergei Jeremejevil on olemas nii kontaktid kui teadmised narkosüüteo toimepanemiseks, mida ei saa alahinnata. Kuigi kohtuistungil on Sergei Jeremejev öelnud, et ei kavatse enam kriminaalset tausta omavate inimestega suhelda, on ennatlik tõsikindlalt väita, et Sergei Jeremejevi hoiakud on tänaseks päevaks täielikult muutunud.
61. Määruskaebuses on avaldatud rahulolematust selle üle, et kohtumääruses on viidatud vangla hinnangule, nagu oleks Sergei Jeremejev kõrgohtlik ühiskonnale. Kaitsjaga võib nõustuda, et niisugusele riskihinnangule tugineda ei saa, sest pole teada, millise metoodika teel vangla sellise tulemuseni on jõudnud. Samas pole tegemist asjaoluga, mis oleks maakohtu otsustuse kallutanud väärale järeldusele. Tegu on pelgalt ühekordse märkega, mis edasises argumentatsioonis ei kajastu.
62. Küll on maakohus Sergei Jeremejevile ebaõigelt ette heitnud, nagu poleks sotsiaalprogramm Õige Hetk tema jaoks oluline. Ringkonnakohus mõistab, et kõnealuses programmis osalemine on jäänud ära Sergei Jeremejevist sõltumatutel põhjustel – selles kaasalöömist pole talle veel pakutud. Teisalt peab möönma, et sellest tulenevalt jäi maakohtul vajaka osa objektiivsest materjalist, hindamaks, kas Sergei Jeremejevis on toimunud piisavad muutused: puudub programmi läbiviijate hinnang süüdlase hoiakutele, motivatsioonile ning tulevikuväljavaadetele.
63. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et Sergei Jeremejevi suhtes ei ole uute kuritegude risk veel nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada küll kontrolli süüdimõistetu käitumise üle ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Seni, kuni esineb oht, et Sergei Jeremejev võib jätkata 6 samalaadsete kuritegude toimepanemist, puudub ka alus rakendada leebemat karistuse kandmise viisi. Seetõttu jääb Sergei Jeremejev vangistuse kandmiselt enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
64. Toodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
65. septembri
66. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
67. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 35 minutit ning määruskaebuse koostamisele 91 minutit. Samuti kulus tal 15 minutit Sergei Jeremejevi enda määruskaebusega tutvumiseks. Kokku soovib ta selle eest tasu 128 eurot, millele lisandub käibemaks 25,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Sergei Jeremejevilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 7