Obsah (5)

§ 345§ 65§ 66§ 64§76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-855 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vai

§ 345

lg 1 järgi rahalise karistusega 265 päevamäära, see on 2650 euroga.

§ 65lg 2 alusel liideti I.

Ogorodnikovile mõistetud rahaline karistus Harju Maakohtu 08.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3350 mõistetud ärakandmata karistusega (seisuga 11.12.2017 5 aastat 11 kuud 21 päeva) ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 21 päeva vangistust ning rahaline karistus 265 päevamäära, see on 2650 eurot. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

§ 66

lg 1 alusel tuleb rahaline karistus summas 2650 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda iga kuu 220,83 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 220,87 eurot. 1.1. Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2018 otsusega tühistati Harju Maakohtu 11.12.2017 otsus I. Ogorodnikovile

§ 345

lg 1 järgi mõistetud karistuse,

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse ning osade kaupa makstava rahalise karistuse kuumakse suuruse osas. Muus osas jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata. Uue otsusega mõisteti I. Ogorodnikovile

§ 345lg 1 järgi karistuseks 120 päevamäära suurune rahaline karistus.

Päevamäära suuruseks loeti miinimumpäevamäär 10 eurot ning rahalise karistuse suuruseks oli 1200 eurot.

§ 65lg 2 alusel liideti I.

Ogorodnikovile mõistetud rahaline karistus Harju Maakohtu 08.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning mõisteti I. Ogorodnikovile liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud 4 päeva vangistust ning rahaline karistus 120 päevamäära, millele vastab 1200 eurot. Rahaline karistus viiakse vastavalt

§ 64

lg-le 2 täide iseseisvalt.

§ 66

lg 1 alusel tuli rahaline karistus 1200 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest 100 euro suuruste kuumaksetena. 1.

1. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on karistuse kandmise aja algus 11.12.2017 ja lõpp 15.05.
3. Viru Maakohtu 14.09.2021 määrusega jäeti I. Ogorodnikov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. Maakohus tuvastas, et Viru Vangla iseloomustuses on kinnipeetava karistuse kandmise algus ja lõpp valesti märgitud. Õige karistuse kandmise algus on alates 28.06.2018 ja lõpp 02.12.
5. 2.
6. Kinnipeetavat on kaks korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab mõlema karistuse eest reaalset vangistust. Kinnipeetava viimane kuritegu on toime pandud vangistuses. Peale eeltoodu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kuritegu on toime pandud puuduliku probleemilahendamise oskuse tõttu. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab, et kinnipeetaval on välja kujunenud teatav kuritegelik käitumismuster. Maakohus arvestas ka Viru Vangla iseloomustuses märgitud asjaoluga, mille kohaselt on kinnipeetav viibinud varasemalt kahel korral kriminaalhooldusel, kuid need ebaõnnestusid. Nii suhtus maakohus kinnipeetava järjekordsele kriminaalhooldusele allutamisele skeptiliselt. 2.
7. Retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Maakohus kontrollis täiendavalt Viru Vangla iseloomustust ja tuvastas, et kinnipeetaval on määruse tegemise ajaks 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega oli maakohus veendumusel, et kinnipeetav ei suuda ennast ka kinnipidamisasutuses üleval pidada. 2.
8. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vangistuses töötanud majandustöödel koristajana, juuksurina ja lisaks ka metallitsehhis, kuhu kinnipeetava ütluste kohaselt ei ole teda tagasi tööle ennistatud. Peale selle on kinnipeetav vangistuses osalenud vestluses psühholoogiga, vestlustes suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis, vestlustes majanduslike raskuste probleemilahendusviisidest, läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk, omandanud keevitaja kutsehariduse ning sooritanud riigikeele tasemeeksamid A2 ja B1 tasemele. Maakohus tunnustas siinkohal kinnipeetavat tööhõives osalemise ja enamuse individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmise eest. 2.
9. Süüdimõistetul on garanteeritud elukoht koos elektroonilise valve nõusolekuga aadressile XXX, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Lähedastest on kinnipeetaval ema, isa, tütar, abikaasa, vend ja endine elukaaslane, kelle kõigiga on head suhted. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht ettevõtetes Europellet Estonia OÜ mikrobussi juhina ning OÜ V.M Rakennus ehitustöödel. Maakohus tunnustas ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on toetav lähivõrgustik, kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht, kuid arvestas ka muid

§76lg-s 4 sätestatud asjaolusid.

2.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summas 10 956,64 eurot ja tema vabanemisfondis on 2300 eurot. Olenemata kindla töökoha olemasolust oli maakohus seisukohal, et sedavõrd suures mahus tasumata nõuded võivad mõjutada majanduslike raskute tekkimisel kinnipeetavat uut kuritegu toime panema. Seda enam, et eelmine kuritegu oli seotud suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega, mille eest määrati talle väga pikk reaalne vangistus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas kinnipeetav enne vangistust pikaaegselt narkootikume, mis suurendab samuti teataval määral uue kuriteo toimepanemise riski. Olgugi, 2 et kinnipeetav ei ole enda väidete kohaselt alates
2. aastast narkootikume tarvitanud, eksisteerib maakohtu hinnangul siiski teataval määral risk, et ta hakkab taaskord narkootikume tarvitama, millist veendumust kujundas kinnipeetava varasem pikaajaline tarbimisharjumus. 2.
3. Maakohus ei arvestanud vangla iseloomustuses välja toodud põhjendamata uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsente ega prokuröri põhjendamata seisukohta. 2.
4. Antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Maakohus ei nõustunud kaitsjaga, et antud kinnipeetava puhul oleks ära kantud vangistuse pikkus piisav, et karistuse eesmärgid oleks saavutatud. Sellist veendumust ei kaalu üles ka kinnipeetava võimalik allutamine elektroonilisele järelevalvele. Uue kuriteo toimepanemise risk ei ole viidud miinimumini ning kriminaalhoolduse kohaldamine selleks oleks käesoleval ajal veel ennatlik. Määruskaebused
5. Viru Maakohtu 14.09.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Ogorodnikovi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist, süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning süüdimõistetu allutamist elektroonilisele valvele 6 kuuks. 3.
6. Kaitsja leiab, et tulenevalt Riigikohtu lahendist asjas nr 3-1-1-12-17 kriminaalkorras korduv karistatus ei takista ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava kriminaalkorras korduv karistatus ei ole piisav järelduseks, et tal on välja kujunenud teatav kuritegelik käitumismuster. I. Ogorodnikovi puhul on tegemist isikuga, kes vaatamata sellele, et ta on korduvalt kohtu poolt karistatud, pidevalt töötab vangistuse ajal, õppis ja läbis sotsiaalprogrammi. Vangistuse ajal olid kinnipeetaval vestlused psühholoogiga, mille tulemusena I. Ogorodnikov lõpetas suhtlemise vanade tuttavate ja sõpradega, kes on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav on väitnud kohtule, et sel korral viibides vanglas, ta otsustas asuda paranemise teele, muuta eelmine elustiil paremaks ja hakata edaspidi elama seadusekuulekalt. Ta abiellus vanglas. Abikaasa ootab teda ja esitas kohtule vastava kirja. Sel põhjusel juba vangistuse ajal I. Ogorodnikov on teinud selleks konkreetseid samme – hakkas õppima, töötama ja läbima sotsiaalprogramme. Selline kinnipeetava käitumine on kuritegeliku käitumismustriga vastuolus. 3.
7. Asjaolu, et kinnipeetav on varem viibinud juba kahel korral kriminaalhooldusel, kuid need ebaõnnestusid, ei välista seda, et kohus annaks talle veel kord võimaluse viibida kriminaalhooldusel. Kinnipeetav võib alati asuda paranemise teele ja loobuda õigusvastasest tegevusest. I. Ogorodnikov üheselt väljendas selleks oma tahet. Samuti on süüdimõistetu olnud vabatahtlikult nõus elektroonilise valve kohaldamisega. 3.
8. Maakohus järeldas, et kuna kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, siis kinnipeetav ei suuda ennast ka kinnipidamisasutuses üleval pidada. Kinnipeetav I. Ogorodnikov selgitas kohtule, et distsiplinaarkaristuste määramise ajendiks on saanud asjaolu, et tema püüdis kaitsta oma õigusi, esitades justiitsministeeriumi kaebuse vanglaametniku tegevuse peale. Rikkumised ei ole rasked ega tekitanud kellelegi kahju. Karistuseks oli määratud noomitused. Vangistuse ajal I. Ogorodnikov pidevalt töötab, õppis ja läbis sotsiaalprogrammi. See näitab, et ta suudab ennast kinnipidamisasutuses üleval pidada. 3.
9. Majanduslike raskuste tekkimise järeldus on ennatlik. Kuigi kohtutäitur menetleb I. Ogorodnikovi suhtes täitemenetlust, jääb igal juhul talle piisav sissetulek elamiseks ja enda ülalpidamiseks. 3 3.
10. Lisaks leiab kaitsja, et süüdimõistetul ei ole probleeme ka narkootikumidega, sest narkootikumide tarvitamine on lõppenud alates aastast 2008, s.o 13 aastat tagasi. Ei ole alust väita, et vabanemise korral I. Ogorodnikov hakkab tarvitama narkootikume. 3.
11. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-12-17 on märgitud, et

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Mis iganes ülejäänud riske on võimalik vähendada just kriminaalhoolduse käigus. Seda enam, et vabanemise korral on I. Ogorodnikov nõus osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis ka maandab uue kuriteo toimepanemise riske. Kinnipeetav on nõus ka vabatahtlikult alluma elektroonilisele valvele, kui kohus peab seda vajalikuks. 3.

1. Pikaajalise vangistuse ajal on kinnipeetav I. Ogorodnikov teinud õiged järeldused oma õigusvastasest tegevusest ja kindlalt asunud paranemisele teele. Ta on peaaegu 40 aastat vana. Praegu tal on olemas tugev motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, kuna soovib täielikult ennast pühendada tööle ja perele. Alates 09.09.2021 kinnipeetava emal T.Z. l esineb raske liikumishäire, mille tõttu ta vajab hooldust 24 tundi päevas. Pidades silmas seda, et I. Ogorodnikov viibib vanglas peaaegu 7 aastat, on mõistlik anda talle võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu ka siis, kui ta viibib vabaduses, kriminaalhoolduse järelevalve all. Maakohus lähtus üksnes kinnipeetava I. Ogorodnikovi tegevusest ja käitumisest, millised on aset leidnud kuriteo toimepanemise ajal. Maakohus on jätnud sisuliselt hinnanguta kinnipeetava käitumise muutumise vangistuse ajal ja faktilised asjaolud, millised üheselt näitavad, et viibides vanglas, ta tegi reaalseid pingutusi selleks, et tõendada seda, et ta asus paranemise teele ja tal on tugev motivatsioon edaspidi elada seadusekuulekalt.
2. Viru Maakohtu 14.09.2021 määruse peale esitas määruskaebuse ka I. Ogorodnikov, kes palub tühistada maakohtu määruse ning rahuldada kaitsja kaebus. Samuti tõlkida kohtumäärus vene keelde. Kokkuvõtlikult leitakse määruskaebuses järgmist. Süüdimõistetu toob välja, et ta on muutunud ning tema edasine vanglas viibimine ei too kaasa tema arenemist ega resotsialiseerumist. Elektrooniline valve lubab tuvastada tema asukoha igal ajal. Süüdimõistetu ema on haige ja muretseb poja ning tema vabastamise pärast ega saa teda vaatama sõita. Vabaduses soovib I. Ogorodnikov töötada ja tasuda võlgnevusi, ka vangistuses on ta töötanud. Süüdimõistetu soovib olla abiks oma lähedastele. On omandanud oskuse lahendada probleeme ning pere on motivaatoriks ja toeks. I. Ogorodnikov toob välja vanglas läbitud tegevused. Maakohtu ja vangla skeptitsism süüdimõistetu suhtes on põhjendamatu. I. Ogorodnikov lubab täita kõik vajalikud kontrolli normid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus jääb muutmata, s.o I. Ogorodnikov jääb tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Küll tuvastas ringkonnakohus, vaatamata sellele, et ei süüdimõistetu ega tema kaitsja pole sellele tähelepanu juhtinud, maakohtu poolt KarRS § 5 rikkumise, kuna maakohus arvestas süüdimõistetu arhiveeritud karistusi. Määruskaebused jäävad aga edutuks.
4. Maakohus on lubamatult tuginenud kustunud karistustele, mistõttu KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel tuleb jätta maakohtu määrusest välja põhistused seoses sellega, et I. Ogorodnikovil on 2 kriminaalhooldust ebaõnnestunud. Ringkonnakohus kontrollis I. Ogorodnikovi karistusregistrit ning sellest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat kriminaalkaristust – kriminaalasjades nr 1-15-3350 ja nr 1-17-
5. 4 Seejuures on nendest moodustatud liitkaristus, mida süüdimõistetu käesoleval ajal kannab. Kohtuotsusega asjas nr 1-15-3350 mõisteti I. Ogorodnikovile reaalne vangistus 9 aastat. Seega puuduvad süüdimõistetul kehtivad kriminaalkaristused, mille alusel oleks süüdimõistetul kriminaalhooldus ebaõnnestunud. Kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 tehtud määruse p-s 29 märkis Riigikohus, et olukorras, kus osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Seega nähtub Riigikohtu praktikast selgelt, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab

§ 76

lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust.

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus KarRS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuetega. Tulenevalt eelnevast ei pea ringkonnakohus õigeks, et maakohtu määruses viidatakse ka n-ö kustunud karistustele ja need tuleb määruses jätta välja.

1. Vaatamata eelnevale leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et I. Ogorodnikovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini ning seda asjaolu näitab üheselt juba I. Ogorodnikovi käitumine vangistuses. Määruskaebustes rõhutatakse, et süüdimõistetu on läbinud individuaalse täitmiskava täies mahus. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, kes leidis, et see on täidetud osaliselt, leiab, et süüdimõistetu ja kaitsjaga nõustuda ei saa. Nii nähtub individuaalsest täitmiskavast, et süüdimõistetule on planeeritud tegevusi ka 2021 neljandasse kvartalisse – sotsiaalprogrammi Õige Hetk jätkutegevused. Vangla iseloomustusest nähtub, et I. Ogorodnikov on 29.09.2015 28.12.2015; 18.08.2016 - 17.11.2016; 08.05.2017 - 02.05.2018 osalenud Viru Vangla majandustöödel koristajana; 21.05.2020 – 08-01.2021 töötas Viru Vangla majandustöödel juuksurina ja alates 07.05.2018 töötab AS Eesti Vanglatööstuses metallitsehhis. 21.09.2015, 07.03.2016, 14.03.2016, 06.04.2016, 21.02.2017 on toimunud vestlused psühholoogiga. 17.12.2015, 29.06.2017, 19.07.2019 ja 20.09.2019 on olnud vestlused suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis ning sellest tulenevad muutused ning läbimise tagasiside on positiivne. 27.11.2017, 29.11.2017 on toimunud vestlused majanduslike raskuste probleemilahendusviisidest. 19.10.2018 - 18.01.2019 läbis sotsiaalprogrammi Õige hetk, mille tagasiside puhul on välja toodud, et programmi tulemusena oli näha süüdimõistetu mõtlemises muutusi. 01.09.2016 - 22.08.2017 õppis Ida-Viru Kutsehariduskeskuses keevitaja erialal. Lõpetas kutsehariduse 22.08.
2. samuti on osalenud 21.08.2017 - 18.12.2017 ja 25.03.2019 - 05.10.2019 riigikeele kursusel ning on läbinud eksami. Individuaalne täitmiskava on VangS § 16 lg 5 ning justiitsministri määruse nr 21 (vastu võetud 14.05.2008, redaktsioon jõustunud 01.08.2019) kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 1 lg 1 kohaselt kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Ehk üle üldiselt on eesmärgiks uute kuritegude riskide maandamine. Isik, kelle suhtes on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust ka pärast erinevate individuaalse täitmiskava tegevuste täitmisi, näitab, et tegevused ei ole oma eesmärki saavutanud. Nii nähtub vangla iseloomustusest ning koos iseloomustusega kaasa pandud käskkirjadest, et I. Ogorodnikovile on määratud 3 distsiplinaarkaristust: 09.04.2021 käskkiri teistele kinnipeetavatele esemete edasi andmise süüdistuses 07.03.2021 ja 09.03.2021, mille eest karistati süüdimõistetut noomitusega; 21.04.2021 käskkiri ravimite manustamise eeskirjade 5 rikkumise ja televiisori turvakleebise rikkumise süüdistuses, mille eest karistati noomitusega ning 19.05.2021 käskkiri vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise süüdistuses, mille eest karistati noomitusega. Arvestades, et kaebemenetluses rõhutatakse, et süüdimõistetu on läbinud pikaaegse vangistuse, siis see ei ole muutnud teda järgima kehtivat korda. Lähtuvalt sellest puudub kohtul veendumus süüdimõistetu sõnas väljendatu osas, et ta on muutunud ning soovib alustada sisuliselt uut elu. On oluline, et isiku edasise õiguskuuleka käitumise olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, kuid arvesse tuleb võtta ka veel isiku elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p 20) Seega on puudulik juba süüdimõistetu käitumine vangistuse ajal ning on kahtlus individuaalse täitmiskava läbimise mõjus süüdimõistetu edasisele käitumisele. Veelgi enam ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et pikaajalise vangistuse ajal on kinnipeetav I. Ogorodnikov teinud õiged järeldused oma õigusvastasest tegevusest ja kindlalt asunud paranemisele teele. Määruskaebuses on asutud õigustama süüdimõistetule määratud distsiplinaarkaristusi ning nende eest määratud karistusi. Distsiplinaarkaristuse näol on tegemist haldusaktiga ning tulenevalt haldusmenetluse seadusest on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 61 lg-s 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtule ei nähtu, et distsiplinaarkaristusi oleks vaidlustatud, seega on tegemist kehtivate haldusaktidega ja neid tuleb arvestada. Vastupidiselt, süüdimõistetu käitumine vangistuses näitab, et pidevalt töötamine, õppimine ja sotsiaalprogrammi läbimine ka range järelevalve tingimustes ei pane süüdimõistetut oma käitumist muutma. Lähtuvalt eelnevast analüüsist on ka asjakohatu kaitsja väide, et maakohus lähtus üksnes kinnipeetava I. Ogorodnikovi tegevusest ja käitumisest, millised on aset leidnud kuriteo toimepanemise ajal. Neid eelnevaid asjaolusid oli arvestanud kooskõlas kohtupraktikaga ka maakohus. Maakohus analüüsis kõiki

§ 76lg 4 asjaolusid kogumis.

1. On faktiliselt positiivne, et süüdimõistetul on elukoht, töökoht kui lähedased. Samas tuleb märkida, et süüdimõistetul oli ka enne vangistust elukoht. Ka olid isikul lähedased. Ometi ei ole tegemist nende asjaoludega, mis oleksid ära hoidnud kuritegude toimepanemist ja seda ka vangistuses olles. Seega ei saa nimetatud asjaolusid ületähtsustada uute kuritegude riskide maandamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjalikult käsitlenud majanduslikku seisu ning narkootikumide tarvitamisest tulenevaid riske, mistõttu ei korrata neid siinkohal enam üle.
2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda maakohtuga osas, et käesoleval ajal ei ole I. Ogorodnikovi puhul sobiv meede uute kuritegude maandamiseks ka kriminaalhooldus ning seda ka koos elektroonilise valvega mitte. See meede oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. I. Ogorodnikov on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et vaatamata sellele, et tegemist on tema esimese vangistusega, oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust koos elektroonilise valvega. Arvestades kõiki

§ 76

lg-t 4 ning määruskaebustest toodud asjaolusid, ei ole alust arvata, et uute kuritegude risk oleks viidud miinimumini.

1. Süüdimõistetu esitas määruskaebuses taotluse tõlkida kohtumäärus vene keelde. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu taotlus on põhjendatud ning määrus tõlgitakse KrMS § 10 lg 6 alusel. 6
2. Lähtudes eeltoodust ning juhtindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
3. septembri 2021 määruse sisuliselt muutmata, kuid jätab sellest välja põhjendused seoses kriminaalhoolduse ebaõnnestumisega. Määruskaebused jäävad muutmata. Määrus saadetakse tõlkesse ning edastatakse tõlke valmimisel süüdimõistetule. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Ingeri Tamm 7