1-20-9205/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. oktoober 2021 Kohtuasja number 1-20-9205 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Rando Kibuvitsa (isikukood 50112075241) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Rando Kibuvits Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Sergei Listov Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
4. Harju Maakohtu
5. jaanuari 2020 otsusega tunnistati Rando Kibuvits süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2, 3 ja § 424 lg 1 järgi ning teda karistati 10-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 9 kuud ja 26 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust R. Kibuvitsale Tartu Maakohtu
6. veebruari 2020 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati
7. jaanuarist 2021 ning karistusaeg lõppeb
8. aprillil
10. Viru Vangla esitas
11. augustil 2021 Viru Maakohtule materjalid R. Kibuvitsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
12. Viru Vangla ega prokuratuur R. Kibuvitsa vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
13. Viru Maakohus jättis
14. septembri 2021 määrusega R. Kibuvitsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
15. Formaalsed eeldused R. Kibuvitsa vabastamiseks on täidetud.
16. R. Kibuvitsal on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Esmalt karistati teda
17. aastal kehalise väärkohtlemise eest tingimisi vangistusega. Katseajal rikkus R. Kibuvits temale käitumiskontrolli raames määratud kohustust ja vangistus pöörati täitmisele. Samuti pani R. Kibuvits katseajal toime uued kuriteod: kehalise väärkohtlemise ja mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Hetkel kannab ta liitkaristust kohtuotsuste kogumis. See näitab, et kriminaalhooldus ei olnud R. Kibuvitsa jaoks meede, mille kaudu saaks saavutada karistuse eesmärke: et ta ei paneks toime uusi kuritegusid.
18. R. Kibuvitsa vangistusaegses käitumises esineb nii negatiivseid kui positiivseid momente. On positiivne, et vangistuses on R. Kibuvits osalenud tööhõives, on läbinud sotsiaalprogramme ja vestlusi vabaduses seaduskuulekalt elamiseks. Samas on teda vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras: tal on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust.
19. R. Kibuvitsa vabanemisjärgsete tingimuste mõttes on positiivne, et tal on olemas töökoht, võimalus taotleda töövõimetuse toetust, elukoht vanemate juures ja lähedaste toetus. Tema toimetulekut mõjutab suuresti seltskond, kellega ta vabaduses suhtlema hakkab. Vangla iseloomustusest nähtub, et R. Kibuvitsa sõprusringkonda kuuluvad enamasti kriminaalse taustaga sõbrad, kellega koos on ta pannud toime ka õigusvastaseid tegusid. R. Kibuvits on sõprade poolt mõjutatav, ta ei oska või ei taha sõpradele ära öelda ning läheb kaasa. Seega säilib uue õigusvastase teo toimepanemise risk.
20. Kuritegusid on R. Kibuvits pannud toime alkoholijoobes. Ka käitumiskontrollile allutatuna rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu ning jätkas süütegude toimepanemist. R. Kibuvitsa varasem käitumine viitab oskamatusele probleeme seaduskuulekalt lahendada ning ükskõiksusele kuriteo tagajärgede suhtes. Seega säilib vabaduses oluline risk alkoholi tarvitamise näol, mis soodustab uute kuritegude toimepanemist (eriti isikuvastaste ja liiklusalaste).
21. Arvestades R. Kibuvitsa kuritegude toimepanemise asjaolusid, tema varasemat käitumist, mõjutatavust, alkoholi tarvitamise riski ja prognoosi vabaduses saa tema uue kuriteo toimepanemise ohtu lugeda piisavalt maandatuks. Kuigi R. Kibuvits kannab esmast vangistust ja sellises olukorras võivad karistuse eesmärgid olla saavutatavad ka enne karistuse tähtaega, ei leia kohus, et R. Kibuvitsa puhul nii on. R. Kibuvitsa sõnul on kümme kuud olnud piisavad, et asjast aru saada. Siiski ei saa jätta tähelepanuta, et ka vanglas ei ole R. Kibuvits suutnud alluda nõuetele: talle on korduvalt määratud distsiplinaarkaristusi, millest neli allumatuse eest. Sellises olukorras ei ole alust järeldada, et karistuse eesmärgid on saavutatud ja vangistuse jätkamine on ebavajalik. Määruskaebus
22. Maakohtu määruse peale esitas R. Kibuvits määruskaebuse, milles märgib järgmist. Kohus ei andnud talle võimalust avaldada oma arvamust. Ta tahtis lisada, et tema peamiseks õiguskuuleka elu motivaatoriks on laps, kelle kasvatamisest ta soovib osa võtta. Samuti on ta motiveeritud tasuma kohtutäituritele oma võlgu. Ei vasta tõele kohtu väide, et ta suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Vanast seltskonnast loobus ta lapse nimel, et mitte pahandustesse sattuda. Ta on nõus läbima täiendavaid programme ja minema alkoholiravile. 2