KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 14.09.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2076 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipida

) alusel ning Tallinna Halduskohus andis haldusasjas nr 3-18-1580 loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ning pikendas seda määrustega haldusasjades nr 3-181579 ja 3-18-1580. PPA-l ei õnnestunud isikut tuvastada ja Eestist välja saata, sest päringutele, Palestiina kui ka Alžeeria ametivõimudele tuli vastus, et nende andmebaasides sellise nime ja sünniajaga isikut (X, xx xx xxxx) ei leidu. 07.05.2019 vabastati X kinnipidamiskeskusest ning PPA kohaldas isikule

§ 10lg 2 järelevalvemeetmed.

Isik ei täitnud järelevalvemeetmeid vaid lahkus peale kahe kuu möödumist Eestist ebaseaduslikult Soome. 16.01.2020 saadeti X Dublini kokkuleppe alusel Soomest Eestisse tagasi. PPA määras isikule uued järelevalvemeetmed. Isik ei täitnud järelevalvemeetmeid ka sel korral ning lahkus Eestist. 18.02.2021 saadeti isik Dublini kokkuleppe alusel Poolast Eestisse tagasi. Isik on avaldanud Poolas enda uued isikuandmed: X, sündinud xx xx xxxx, kodakondsus Alžeeria, isanimi I., emanimi F. Poola tuvastas isiku andmebaasi Eurodac andmete (sõrmejälgede) alusel. Isik saadeti 18.02.2021 Tallinna. Tallinna Halduskohtu määruse alusel asjas 3-21-352 paigutati isik kinnipidamiskeskusesse ja pikendati kinnipidamise tähtaega kahe kuu möödumisel (

alusel). Alles 26.04.2021 teavitas Alžeeria saatkond (vastuskiri nr 82/VAR/2021), et isik on tuvastatud kui X, sündinud xx xx xxxx Sidi Bel-Abbes, B. ja A.Z. poeg. Isikule dokumendi väljastamiseks paluti täita vastav ankeet. Seejärel dokumendi väljastamine viibis vastuvõtva riigi tõttu ja kodanike Alžeeriasse vastuvõtmine oli takistatud seoses koroonaviirusega. PPA palvel esitas Välisministeerium 07.06.2021 Alžeeriale noodi, et Alžeeria saatkond ei ole isikule dokumenti väljastatud. Alžeeria saatkonna 21.06.2021 kirjaga nr 119/VAR/2021 teavitati, et noot on edastatud pädevale Alžeeria institutsioonile, Alžeeria piirid on osaliselt avatud, kuid laissez-passer väljastamine peatatud kuni edaspidise teateni. PPA taotles 06.08.2021 halduskohtult kinnipidamise tähtaja pikendamist. 11.08.2021 kell 10.00 toimus istung. 11.08.2021 kell 15.34 esitas isik PPA-le sooviavalduse rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, mistõttu tema kinnipidamine vormistati ümber kinnipidamiseks VRKS § 36¹ lg 1, lg 2 p 4 ja 5 alusel ning ta peeti 48 tunniks kinni. Sooviavaldusel märkis isik, et tema nimi on X. Halduskohus andis 13.08.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-1866 loa X ´i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS-i alusel, kuid mitte kauemaks kui 13.10.2021. 02.09.2021 tegi PPA rahvusvahelise kaitse menetluse lõpetamise otsuse isiku taotluse alusel. Isik peeti kinni 13.09.2021 kell 10.40

§ 15lg 1, § 15 lg 2 p 1, 2, 3 alusel kuni 48 tunniks.

2. PPA 13.09.2021 taotlus haldustoiminguks loa saamiseks Isikul puudub välismaalaste seaduse (VMS) § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isikule 07.08.2018 koostatud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus nr 1043792099 on kehtiv ning kuulub täitmisele.

§ 13

lg 1 kohaselt kehtib lahkumisettekirjutus ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisa l use saamiseni. PPA hinnangul ei saa ebaseaduslikult Eestist teise liikmesriiki lahkumist tõlgendada ettekirjutuse täitmisena ning samuti ei ole isik saanud Eestis viibimise alust. Täidetud on

§ 15lg 1 eeldused.

Kinnipidamist taotletakse tuginedes

§ 15

lg 2 p-dele 1 (põgenemise oht), p-le 2 (kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine), p-le 3 (tagasipöördumiseks dokumentide puudumine, mille hankimine võtab aega). Põgenemisoht on ilmne. Isik on korduvalt muutnud oma nimekuju, sünniaega ja päritoluriiki. (

§ 6⁸ p 2) Tallinna Ringkonnakohus 20.12.2019 määruses nr 3-19-1795 on 2

§ 6

⁸ p 5 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid. Kinnipidamiskeskusest vabastamisel määrati isikule

§ 10lg 2 p-d 1, 2, 3, 4, 5 kohased järelevalvemeetmed.

Isik järelevalvemeetmeid ei järginud, vaid lahkus Eestist Soome Vabariiki, kust ta saadeti Dublini kokkuleppe alusel tagasi. PPA määras isikule uued järelevalvemeetmed. Isik ei täitnud järelevalvemeetmeid ka sel korral ning lahkus Eestist. Haldusasjas 3-3-1-24-17 tõdes Riigikohus, et on õige, et vabaduses viibiv väljasaadetav peab tegelema reisidokumendi hankimisega, kuid samal ajal peaks PPA astuma lahkumiskohustuse sundtäitmiseks vajalikke samme, et hiljem ei oleks vaja väljesaadetavat pikka aega kinni pidada. Kui isik ei järgi süüliselt PPA järelevalvemeetmeid, võib tekkida VVS § 6⁸ p-s 5 sätestatud alus tema põgenemise ohtu eeldada.

§ 6

⁸ p 8 kohaselt välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamisetõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik peeti 2018. a kinni ebaseadusliku piiriületuse tõttu. Isik esitas pärast seda küll varjupaiga taotluse, kuid võttis selle tagasi. PPA hindab, et varjupaigataotlus esitati lootuses, et teda ei peeta kinni, vaid võimaldatakse tal vabaduses olla. On ilmselge, et isik kasutab kõiki võimalusi, et ebaseaduslikult Euroopas liikuda. Teda pole takistanud ei dokumentide puudumine, järelevalvemeetmete kohaldamine ega korduv tagasisaatmine Eestisse. PPA on veendumusel, et vabaduses viibides ja järelevalvemeetmeid kohaldades, ei järgiks isik neid, vaid lahkuks talle sobivasse Euroopa riiki.

§ 6

⁸ p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigis. Peale kinnipidamiskeskusest vabanemist ei langenud ära isiku suhtes koostatud lahkumisettekirjutus ning hoolimata kinnipidamise lõppemisest, kuulus ettekirjutus täitmisele. Vabaduses viibimine olukorras, kus isikul on kehtiv lahkumisettekirjutus, ei andnud isikule õigust lahkuda mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki. Isik ise ei taotlenud kordagi endale vajalikku dokumenti, et naasta väidetavasse kodakondsusjärgsesse riiki. Esineb ka

§ 15lg 2 p 2 sätestatud kinnipidamise alus.

Isiku varasem käitumine on näidanud, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (isik ei ole iseseisvalt taotlenud endale dokumenti ega täitnud lahkumiskohustust). Tallinna Ringkonnakohus määruses 3-18-2018 (p-d 2 ja 9) on kaasaaitamiskohustusena käsitanud muu hulgas kohustust anda väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi ning aidata kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele (

§ 26⁴ lg 1 p-d 1 ja 3).

Olukorras, kus isik on erinevates riikides esitanud muudetud isikuandmeid, tõlgendab PPA, et isik ei täida kaasaaitamiskohustus, millega takistab oma väljasaatmist. PPA hinnangul väljasaatmine ei ole praegusel ajal muutunud perspektiivituks. Tagasipöördumiseks vajalike dokumentide vormistamise menetlus on pooleli ning hetkel puuduvad andmed, et väljasaatmine oleks ilmselgelt võimatu. Alžeeria saatkonna kohaselt on dokumentide väljastamine peatatud mitte lõpetatud. Isiku enda kaasaaitamiskohustuse täitmise eiramise tõttu on tema väljasaatmise korraldamine tunduvalt aeganõudvam. 11.08.2021 istungil sai isikule teatavaks, et Alžeeria on ta tuvastanud, kuid hetkel laissez-passere ei väljasta. Peale 3

§ 15lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus.

Käesoleval ajal puuduvad isikul isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmine lõpule viia. Alžeeria saatkond on kinnitanud, et X (X) on Alžeeria kodanik, kuid tema reisidokumendi väljastamine on teadmata ajaks peatatud. PPA on isikule reisidokumendi hankimise kiirendamiseks pöördunud ka Välisministeeriumi poole, kuid endiselt pole Alžeeria pädev institutsioon antud dokumenti väljastanud. PPA on veendunud, et juhul, kui isik oleks ise endale reisdokumenti taotlenud, oleks tema kinnipidamise ja väljasaatmise menetlus kiirem kui antud ajahetkel. Isik pole ajavahemikul 2018 kuni 2021 ise dokumendi taotlemiseks midagi ette võtnud. Isikul puuduvad Eestis elu- ja töökoht, sotsiaalsed sidemed ja piisavad rahalised vahendid toimetulekuks. Antud punkti hindab PPA kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lõikega 1 (RK 3-3-1-24-17 p 11). Tulenevalt varasemast käitumisest on PPA-l alus arvata, et vabaduses viibides ja soodsamate tingimuste ilmnemisel, hakkab isik kõrvale hoiduma väljasaatmisest ega pruugi enam teha koostööd PPA-ga dokumentide hankimisel. Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.2020 määruses haldusasjas nr 3-19-1274 leidnud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei pea olema üksnes objektiivselt võimalik, vaid ka efektiivne –eesmärgipäraselt tagama lahkumiskohustuse täitmise. PPA on seisukohal, et

§ 10lg 2 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei ole käesoleval juhul piisavad.

Isik on ka varem eiranud järelevalvemeetmete täitmist ning lahkunud omavoliliselt Eestist teise Euroopa riiki. Paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku dokumenteerimiseks ja väljasaatmise tagamiseks tema päritolu riiki. PPA taotleb kohtult luba X (X) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

1. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde ja täpsustas, et luba taotletakse kaheks kuuks. PPAl puudub põhjus arvata, et isikut ei oleks võimalik Alžeeriasse välja saata, tema isikusamasus on tänaseks selge ja dokumendi taotlemise protsess toimub ning päritoluriigiga suheldakse ning toimuvad lennud Alžeeriasse nii Prantsusmaalt kui Itaaliast.
2. X väitis istungil, et 15-20 päeva tagasi pöördus Alžeeria saatkonna poole dokumendi saamisega seoses ja on seejärel pea iga päev nendega ühendust võtnud, samuti pöördunud IOMi poole abi saamiseks päritoluriiki naasmiseks. On eelneva põhjal arvamusel, et pole praegu võimalik teda välja saata. Tahab naasta Alžeeriasse või mõnda teise Araabia riiki, kuna kinnipidamine mõjub halvasti vaimsele tervisele. Isiku esindaja selgitas, et asi seisab Alžeeria riigi taga ja PPA ei saa ise midagi teha. Koroonaviiruse tõttu sügis-talvisel perioodil pole väljasaatmine tõenäoline, mis tähendab, et isik peab teadmata aja KPK-s olema. Kuna tänaseks on asjaolud muutunud, kaasaaitamiskohustust täidab ja tahab naasta päritoluriiki, pole põgenemisoht enam sama ja võiks kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. PPA pole viimasest istungist (augustis) arvates väljasaatmisega kuhugi kaugemale jõudnud, mis viitab, et ka järgneva kahe kuuga ei toimuks midagi. KOHTU PÕHJENDUSED
3. PPA on 13.09.2021 taotlustes X KPK-sse paigutamise ja seal kinnipidamise osas tuginetud

§ 15lg 2 p-des 1–3 sätestatule. 4

§ 15

lg-st 1 tulenevalt võib välismaalast

§ 15

lg-s 2 sätestatud alustel kinni pidada, kui

§ 10lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 võimaldab kinnipidamist eelkõige juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). Kõik alused ei pea esinema üheaegselt ning mõne äralangemine ei pruugi muuta taotlust põhjendamatuks. 6. Kohus leiab, et PPA taotluses

§ 15lg 2 p-le 2 tuginemine pole täna enam põhjendatud.

Selle aluse äralangemine ei mõjuta aga PPA taotluse rahuldamist. PPA esindaja ei vaidlustanud isiku väidet, et ta on päritoluriigi saatkonnaga ühenduses olnud pärast eelmist kohtuistungit augustis. Kohtu hinnangul ei saa seega viidatud aluse kohaldamisel täna enam ette heita asjaolu, et varem isik dokumendi taotlust omaalgatuslikult ei esitanud ning valetas oma nime ja kodakondsuse kohta, et takistada igati dokumenteerimist. Kohtul pole põhjust asuda seisukohale, et isik pole täna huvitatud oma dokumendi saamisest ega aita selle saamisele kaasa. Tema väited saatkonnaga ühenduse võtmisel ja pea igapäevasel kontakti hoidmisel kinnitavad vastupidist. 7. Küll aga on täidetud

§ 15lg 2 p 3 kohaldamise eeldus.

Isikule dokumendi hankimine tema kodakondsusjärgsest riigist viibib. PPA ei ole tegevusetu (viimati 21.06.2021 noot välisministeeriumi kaudu Alžeeria saatkonnale) ning selle asjaolu üle vaidlus puudub. PPA ootab isiku kodakondsusjärgse riigi taga ning täna pole veel alust asuda seisukohale, et sealt dokumentide saamine on muutunud lootusetuks ja sellest tulenevalt pole isikut võimalik Eestist Alžeeriasse välja saata. Asjaajamise aeglus ei ole tingitud PPA-st ega Eesti riigist. Samuti pole alust väita, et koroonaviirusest tingitud reisimispiirangud takistaksid tagasi saatmist, kuna lennuliiklus toimub Alžeeriaga vähemalt Prantsusmaa ja Itaalia kaudu ning teiste EL-i liikmesriikide kaudu saab tagasisaatmist korraldada. PPA selgitas istungil, et saab ka IOM-i poole pöörduda, kui see peaks võimaldama tagasisaatmist kiirendada. Eraldiseisvalt see alus kinnipidamist põhjendada ei saaks. 8. Isiku puhul esineb aga jätkuvalt ka reaalne põgenemisoht (

§ 15

lg 2 p 1;

§ 6

⁸ p 2, 5, 8, 9 mõttes) vaatamata tema kohtuistungil esitatud väitele, et ta soovib naasta Alžeeriasse või muusse Araabia riiki ega hoia väljasaatmisest kõrvale. Isiku väidete usaldusväärsust tuleb hinnata tema varasema käitumise kontekstis, mis ei anna alust pidada isikut usaldusväärseks. Määruses toodud faktilised asjaolud (kahel korral Eestist ebaseaduslik lahkumine teise EL-i liikmesriiki, mis on lahkumisettekirjutuse nõuetekohane täitmatajätmine ja kohaldatud leebemate järelevalvemeetmete korduv rikkumine; kõigi võimaluste kasutamine enda isiku tuvastamise ja kodakondsusjärgse riigi kindlakstegemise takistamiseks ehk väljasaatmise takistamiseks; põhjendamatu varjupaigataotluse korduv esitamine väljasaatmise takistamiseks; ebaseaduslik piiriületus) annavad alust järeldada reaalset põgenemisohtu. Seega ei saa põgenemisohu märkimisväärset vähenemist möönda pelgalt isiku paljasõnalise seletuse põhjal. Isiku suhtes kehtib lahkumisettekirjutus aastast 2018. Kuna PPA on isiku suhtes juba varem kahel korral kohaldanud leebemaid järelevalvemeetmeid (

§ 10lg 2), mis pole põgenemist ära hoidnud, pole isiku varasema käitumise põhjal (vt kohtuotsuse asjaolud ja PPA taotlus) 5

-s ettenähtud maksimaalne võimalik kinnipidamise kestus (

§ 25lg 2).

11. Kohus rahuldab PPA taotluse

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

12. Isiku esindaja esitas kohtuistungil taotluse tõlkida isikule kohtumääruse resolutsioon ja põhjendused araabia keelde. Kohus käsitab seda menetlusabi taotlusena. Menetlusabi andmise majanduslike eelduste täidetus sama isiku puhul on tuvastatud ringkonnakohtu 23.02.2021 määruses (3-21-352) ning kuna isik viibib KPK-s, pole alust arvata, et tema majanduslik seis oleks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ja seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Kohus rahuldab taotluse ning vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel asjas tehtava kohtumääruse resolutsiooni ja põhjenduste araabia keelde tõlkimise kulude kandmisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 6