← Eesti

2-17-13828/78

Obsah (10)§ 238§ 392§ 329§ 422§ 277§ 386§ 162§ 165§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30. detsember 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiv

) § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Hagejad esitasid 13.03.2019 eelistungil vastuväite kohtu tegevusele, kui kohus keeldus kohtutoimiku I kd, tl-del 12, 13-14, 16, 19-20 ja 37 asuvate tõendite vastuvõtmisest (II kd, tl 28).

§ 238

lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Hagejad ei ole soovinud kohtu osundatud tõenditega tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu ei ole tõenditel

§ 238lg 1 mõistes asjas tähtsust.

Kohtu ülesanne on eelmenetluses välja selgitada, millist asjaolu millise tõendiga soovitakse tõendada (

§ 392lg 1 p 4).

Kohtu poolt eelmenetluse ülesande täitmine eelistungil ei ole menetlussätte rikkumine. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kohus ei ole rikkunud menetlussätet ega eksinud menetlustoimingu vorminõude vastu. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kostja esitas 04.09.2020 istungil vastuväite kohtu tegevusele, kui kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kuulata üle tunnistaja I K küsimustes, milles kostja soovis P M ülekuulamist (II kd, tl 95). Kohus on seisukohal, et kostja esitas taotluse tunnistaja ülekuulamiseks pärast

§ 329

lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist ning samuti pärast kohtu määratud tõendite esitamise tähtaja möödumist. Kostja ei ole põhjendanud

§ 422lg 1 mõistes mõjuva põhjuse esinemist taotluse hilinenud esitamiseks.

Kohus ei ole seetõttu rikkunud menetlussätet tunnistaja ülekuulamise taotluse lahendamisel. Kohus jätab vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. 5. 15.06.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 sätestas, et käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 20 lg 5 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 20 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. 15.06.2017 kehtinud kostja põhikirja punkt 6.8 on sõnastatud järgmiselt: „Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 7 kalendripäeva ette. Teade erakorralise üldkoosoleku toimumisest pannakse välja koridori infostendile. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht.“ 5

(8)Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja põhikirja punkt, mis nägi ette erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise korra, on kehtiv. MTÜS § 20 lg-d 5 ja 6 ei piira korteriühistu õigust valida, kuidas teatatakse korteriühistu liikmetele üldkoosoleku toimumisest. Kohtu hinnangul ei ole MTÜS § 20 lgga 5 vastuolus korteriühistu liikmete teavitamine üldkoosoleku toimumisest teate väljapanemisega koridori infostendile. Kohus on seetõttu seisukohal, et põhikirja punkt 6.8 ei ole seadusega vastuolus ega tühine. Kohus leiab ka seda, et põhikirjaga teate saatmise täpsema korra sätestamine ei võta korteriühistult kasutada põhikirjas nimetamata viise teate saatmiseks. Üldkoosolek toimus 15.06.
  1. Seega tuli teatada korteriühistu liikmetele üldkoosoleku toimumisest hiljemalt 07.06.
  2. Kohus selgitab alljärgnevalt välja, kas korteriühistu teatas korteriühistu liikmetele üldkoosoleku toimumisest ette vähemalt seitse päeva.
  3. Kostja on avaldanud, et saatis üldkoosoleku toimumise teate korteriühistu liikmetele elektronkirjaga ning pani korteriomanike postkasti. Kostja on soovinud asjaolu tõendada 31.05.2017 e-kirja väljatrükiga (I kd, tl-d 64-68). E-kirja väljatrükist nähtub, et e-kiri pealkirjaga „Üldkoosoleku kutse“ on saadetud 31.05.2017 kell 14:28 aadressilt xxx. E-kiri on saadetud 38 elektronpostiaadressidele, millest osadest aadressidest nähtuvad korteriühistu liikmete nimed (I kd, tl 64). E-kirja osaks on eesti ja vene keelne dokument, millest nähtub üldkoosoleku toimumise aeg 15.06.2017 kell 19:00, toimumise koha aadress ja päevakord (I kd, tl-d 64 pöördel – 68). Kohus on seisukohal, et kuigi elektronpostiaadresside järgi ei ole võimalik üheselt tuvastada aadressi kasutajat, ei ole pooled tõendanud, et e-kirjas märgitud e-postiaadressid ei kuulu korteriühistu liikmetele. Korteriomandi nr xx omanik L S on kinnitanud 07.03.2019 e-kirjaga, et üldkoosoleku kutse on olnud pandud tema postkasti (I kd, tl 145). L S e-postiaadress xxx on nende aadresside seas, millele oli saadetud 31.05.2017 e-kiri (I kd, tl 64). Kohus leiab, et L S e-kiri koosmõjus 31.05.2017 e-kirjaga kinnitab, et 31.05.2017 e-kiri oli saadetud korteriomanike e-postiaadressidele. Kohtu hinnangul kinnitab üldkoosolekust õigeaegselt teada saamist ka asjaolu, et üldkoosolekul osales või oli esindatud üle poole korteriühistu liikmetest. Tunnistaja L T on kinnitanud, et kõikidele korteriomanikele saadeti e-maili teel kutsed (II kd, tl 100). Kostja on soovinud kutsete postkasti panemist tõendada P M 31.05.2017 e-kirja teel tehtud tellimusega, mille sisuks on dokumentide printimine ja klammerdamine (I kd, tl-d 147-159). Kohus leiab, et tõendiga on tõendatud tellimuse esitamine. Tõend ei sisalda teavet selle kohta, kas, kuidas ja millal üldkoosoleku teade korteriühistu liikmetele saadeti. Samas saab tõendit arvestades pidada usutavaks, et korteriühistu juhatuse poolt üldkoosolekust teatamine sai toimuda enne 07.06.2017, sest juhatus tegi selleks ettevalmistusi mõistlikul ajal enne üldkoosolekut. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et üldkoosoleku teade oli stendile välja pandud. Hagejad leiavad, et kostja ei ole tõendanud teate väljapanemise aega. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõenditega põhistanud asjaolu, mille kohaselt pandi teade stendile pärast 07.06.
  4. Kostja ei ole omakorda tõendanud, millal pandi teade stendile. Kohus leiab, et sellises olukorras tuleb lugeda, et hagejad ei ole täitnud omapoolset põhistamiskoormist negatiivse asjaolu osas ja tõendamiskoormis ei ole seetõttu kostjale üle läinud. Hageja ei ole tõendanud, et teade pandi stendile pärast 07.06.
  5. Lisaks leiavad hagejad, et teates esines viga üldkoosoleku toimumise kuupäeva osas. Hagejad on soovinud tõendada asjaolus stendilt võetud teatega (I kd, tl 140). Teatest nähtuvalt on sellel märgitud eesti keeles õigesti üldkoosoleku toimumise aeg
  6. juuni 2017.a kell 19:00, kuid vene keeles on koosoleku toimumise ajaks märgitud
  7. juuni 2017.a kell 19:00 (I kd, tl 140). Kohtu hinnangul ei kujuta viga MTÜS § 241 lg 1 mõistes koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, sest teatest nähtub koosoleku toimumise õige aeg, mis võimaldab korteriühistu liikmel tahte olemasolul osaleda üldkoosolekul. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et kostja ei ole rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kostja on teatanud üldkoosoleku toimumisest ette vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus leiab, et üldkoosoleku toimumisest ette teatamise kohustust oleks täidetud ka ilma 6
(8)teate stendile panemiseta, sest kostja on saatnud korteriühistu liikmetele teated üldkoosoleku toimumise kohta e-posti teel 31.05.
  1. Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata hagejate hagiavaldused nõudes tuvastada 15.06.2017 üldkoosoleku otsuste tühisus.
  2. MTÜS § 24 lg 3 sätestab, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hagejad lasknud protokollida oma vastuväidet otsusele, mistõttu ei ole neil õigust nõuda otsuse tühistamist MTÜS § 24 ja KÜS § 13 lg 3 alusel. Hagejad on hagiavaldust põhjendanud väitega, mille kohaselt esitasid hagejad vastuväited otsustele kirjalikult. Hagejad ei ole hagiavaldust põhjendanud väitega, et nad esitasid vastuväited otsustele suuliselt. MTÜS § 21 lg 6 sätestab, et üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, liikmete arv, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad A üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab A selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on ärakirjad üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast, eriarvamustest ning üldkoosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest. Kuivõrd korteriühistu liikmetele on üldkoosoleku päevakord teada enne üldkoosoleku toimumist, on korteriühistu liikmel võimalik vastuväide otsusele vormistada kirjalikult enne üldkoosoleku toimumist ning esitada see kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üldkoosolekule. Kohtu hinnangul ei tulene MTÜS § 24 lg-st 3 ja 21 lg-st 6, et koosolekul osalev korteriühistu liige peab kirjaliku vastuväite esitamisel taotlema, et kirjaliku vastuväite esitamine protokollitakse. Kohtu arvates on kirjaliku eriarvamuse üldkoosolekule esitamise korral täidetud otsuse kehtetuks tunnistamise eeldused MTÜS § 24 lg 3 järgi ka siis, kui protokolli koostamisel on rikutud MTÜS § 21 lg-d 6 ning kirjalik eriarvamus on protokollile lisamata jäänud. Korteriühistu liige peab sellisel juhul tõendama, et ta on kirjaliku eriarvamuse esitanud. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas hagejad on tõendanud kirjaliku eriarvamuse esitamist üldkoosolekule. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt andis hageja L K juhatusele üle võõrkeelse paberi ühel lehel (I kd, tl 9). Hagejad on esitanud kohtule 16.11.2016 kuupäeva kandva dokumendi, millele on A kirjutanud hagejad ja veel neli korteriühistu liiget (I kd, tl-d 12, 37). Dokument sisaldab eriarvamust korteriühistu 16.11.2016 üldkoosolekul. Hagejad ei ole tuginenud sellele, et tegemist on vaidlusalusel üldkoosolekul esitatud eriarvamusega. Kohus on seetõttu keeldunud dokumendi vastuvõtmisest ning ei arvesta sellega otsuse tegemisel. Hagejad on esitanud vene keelse dokumendi kahel leheküljel, mille pealkiri on „Eriarvamus KÜ Tartu mnt 28 üldkoosoleku kohta 15.06.2017“ (I kd, tl 141, II kd, tl 3). Hagejad väidavad, et tegemist on 15.06.2017 üldkoosolekul esitatud eriarvamusega. Kohus tegi 20.03.2019 istungil hagejatele ettepaneku põhistada dokumendi ehtsust (II kd, tl 32). Kohus leiab, et üldkoosoleku protokollist ei nähtu, millise sisuga paberi või dokumendi andis hageja L K juhatusele 15.06.2017 üldkoosolekul üle. Eriarvamusest endast ei nähtu selle loomise aega ega andmeid selle esitamise kohta korteriühistu juhatusele. Tunnistaja L T antud ütlustest nähtuvalt ei olnud tunnistaja eriarvamust näinud ega pannud tähele, kes selle eriarvamuse esitas (II kd, tl-d 100101). Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlused ei sisaldanud teavet hagejate poolt kohtule esitatud eriarvamuse üldkoosolekul juhatusele esitamise kohta. 7
(8)Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et tunnistaja ütlused ei põhista dokumendi ehtsust

§ 277lg 2 mõistes.

Kohus jätab tõendi

§ 277lg 4 alusel otsuse tegemisel arvestamata.

Kohus märgib, et isegi tõendi ehtsuse vaidlustamata jätmise korral ei ole hagejad tõendanud eriarvamuse üldkoosolekul esitamist. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud üldkoosolekul vastuvõetud otsustele vastuväite esitamist MTÜS § 24 lg 3 mõistes. Hagejad osalesid üldkoosolekul, mis nähtub üldkoosolekul osalenute nimekirjast (I kd, tl 63). Kohus on seetõttu seisukohal, et hagejatel puudub õigus nõuda korteriühistu 15.06.2017 üldkoosoleku otsuste tühistamist MTÜS § 24 ja KÜS § 13 lg 3 alusel. Kohus jätab rahuldamata hagejate hagiavaldused alternatiivsetes nõuetes tühistada (tunnistada kehtetuks) 15.06.2017 üldkoosoleku vastuvõetud otsused, mis sisalduvad üldkoosoleku protokolli punktides 5 ja

  2. Kuivõrd hagejatel puudub õigus nõuda üldkoosoleku otsuste tühistamist, ei hinda kohus tühistamise eelduseks olevate asjaolude esinemist, sh otsuse vastuolu seaduse ja põhikirjaga. Seetõttu ei hinda kohus ka seda, kas otsuste vastuvõtmiseks oli vajalik kõigi korteriomanike nõusolek või sai otsused vastu võtta korteriomandiseaduse (KOS) § 161 lõikes 1 sätestatud häälteenamusega või KÜS § 4 lg 1 sätestatud häälteenamusega.
  3. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 10.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus kohaldas 26.09.2017 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Kohus tühistab seetõttu hagi tagamise. 11.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Seega tegi kohus otsuse hagejate kahjuks. Kohus jätab menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. 12.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on teinud määruse tunnistajatasu kindlaksmääramiseks, mis ei ole otsuse tegemise aja seisuga jõustunud. Seetõttu ei ole otsuse tegemise ajal teada asja läbivaatamise kulude suurus ning menetluskulude kindlaksmääramine otsuses ei ole võimalik. Kohus määrab menetluskulud kindlaks

§ 177lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.