4-21-2692 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetle

) § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 180 trahviühikut ehk 720 eurot ning lisakaristusena võeti

§ 227lg 5 p 3 alusel juhtimisõigus 6 kuuks.

Roger Pärn - isikukood 39408020241; xxxx kodanik; elukoht: xxxx; töökoht: N OÜ; e-post: xxxx; karistusregistri kohaselt üks kehtiv väärteokaristus Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus, esindaja Mehis Kasonen; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post: ppa@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135, maakohus otsustas:

1. Rahuldada menetlusaluse isiku Roger Pärna kaebus.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 15.06.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,20,010588 osaliselt, s.o Roger Pärnale määratud lisakaristuse (mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks) osas.
3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
4. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198), märkides ära kohustusliku viitenumbri
5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
6. Otsuse koopia anda Roger Pärnale ja Politsei- ja Piirivalveametile. 1 4-21-2692 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
7. septembril
8. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE Roger Pärn juhtis 30.04.2020 kell 11.31 Tallinnas Rannamõisa tee 4 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirusega 132 +/- 5 kilomeetrit tunnis. Sellega ületas Roger Pärn lubatud 50 km/h sõidukiirust mitte vähem kui 77 kilomeetrit tunnis. Oma tegevusega rikkus Roger Pärn

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 4 järgi.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 15.06.2021 otsusega nr 2302,20,010588 karistati Roger Pärna liiklusseaduse (

) § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 180 trahviühikut ehk 720 eurot ning lisakaristusena võeti

§ 227lg 5 p 3 alusel ära juhtimisõigus 6 kuuks.

1. Roger Pärn esitas PPA otsuse peale kaebuse, milles taotles talle määratud rahatrahvi tühistamist (juhul kui võetakse ära juhtimisõigus) või juhtimisõiguse äravõtmise tühistamisel maksimaalse rahatrahvi 1200 eurot määramist. Kaebaja palus arvestada, et juhtimisõiguse äravõtmisel kaob tal sissetulek, ei ole võimalik rahatrahvi tasuda, rääkimata muude esmatarbekaupade ostmisest. Neid asjaolusid väärteomenetluses arvesse ei võetud ning määrati kahekordne karistus. Kaebaja töötab N OÜ-s ja tema töö seisneb kinnisvara halduses, mis paratamatult vajab juhilube. Kaebaja peab käima objekte hooldamas, ehituseks vajalikke materjale tarnimas, hankijatega kohtumas, rentnikel tekkivaid muresid lahendamas jne. Samuti on kaebaja seotud sama ettevõtte omaniku teise äriühinguga S OÜ, mis tegeleb nii sõidukite rendileandmisega, kui nende ostu-müügiga. Kõik kaebaja tööülesanded vajavad juhilube. Kaebaja kinnitab, et mõistab enda teo tagajärgi, kuid inimlikult palub saada aru otsusega kaasnevatest tagajärgedest kaebaja ja kaebaja leibkonna jaoks. 08.09.2021 kohtuistungil jäi kaebaja esitatud taotluse juurde, täpsustades, et ilma juhilubadeta kaotab ta töökoha ega saa tasuda määratud rahatrahvi. Kaebaja palus juhtimisõiguse alles jätmist, et oleks võimalik trahvi maksta.
2. Kohtuvälise menetleja vaidles kaebusele vastu, leides, et kaebaja kinnisvarahaldusega seotud töökohustused N OÜ-s on organisatsioonilised tegevused, mida saab teha telefoni teel. Tegemist ei ole kutselise autojuhi tööga. Kohtuvälise menetleja esindajale jäi arusaamatuks kaebaja selgitus rikkumise osas, kuivõrd rehvitöökodades on olemas atesteeritud töötajad ja vibratsioone kontrollitakse vastavatel tööpinkidel. Kohtuväline menetleja tõi esile, et kiiruse kasvades juhi nägemisväli aheneb, pikeneb nii peatumis- kui pidurdusteekond. Rikkumine näitabki, et isikule jäi märkamatuks tee kõrvale paigaldatud mobiilne kiiruskaamera. Kohtuväline menetleja märkis, et otsuse tegemise hetkel oli isikul kehtiv karistus kiiruse ületamise eest lõike 2 järgi. Kohtuväline menetleja oli veendumusel, et juhtimisõigus tuleb menetlusaluselt isikult ära võtta, kuid põhikaristust võib vähendada 520 euroni. 2 4-21-2692 KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 227

lg 4 koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Kohus kontrollib esmalt Roger Pärna tegevuse vastavust

§ 227lg 4 objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.

1. Menetlusaluse isiku Roger Pärna kohtuistungil antud ütlustest ilmneb kokkuvõtvalt, et ta juhtis 30.04.2020 kella 11.31 ajal Rannamõisa teel väärteoprotokollis märgitud sõiduautot xxxx. Roger Pärn selgitas, et tegemist oli autoga, millel oli probleemiks vibratsioon roolis. Autole teostati esinduses tööd ning ta sai auto kätte. Roger Pärn pidi auto samal päeval rentnikule andma ja tahtis teada, kas viga on likvideeritud. Kuna oli esimese koroonalaine aeg, teel ei olnud ühtegi liiklejat, tegemist oli vastassuunast 2 m haljasribaga eraldatud alaga, tee oli uus ja oli ainult üks koht, kus saab autole ette keerata, mis on kinni pandud. Roger Pärn otsustas, et ei hakka sõitma 15 km teisele poole linnast välja maanteele. Pidas targemaks vibratsiooni puudumise kohe ära proovida, et saaks auto kliendile loovutada. Roger Pärn katsetas vibratsiooni puudumist 5 sekundit. Roger Pärn peab toimepandut väga suureks veaks, arutuks teoks, kahetseb seda väga. Roger Pärn selgitas, et S OÜ-ga on käsundusleping, teda renditakse teisele firmale tööjõuna välja. Roger Pärna sõnul on ta ametlikult tööl N OÜ-s, tema pealt makstakse maksud. Kui ta osutab S OÜ-le teenust, siis N OÜ esitab selle kohta S OÜ-le arve. N OÜ tegeleb sõiduautodega ja kinnisvarahaldusega.
2. Kohtus kaebaja taotlusel uuritud N OÜ juhatuse liikme A. K. (K.) avaldusest ilmneb kokkuvõtvalt, et Roger Pärn on N OÜ töötaja. N OÜ ja tema omanikele kuuluvad teised äriühingud tegelevad nii sõiduautode ostu-müügi ja rendileandmisega kui ka kinnisvara haldamise ja arendusega. Töötaja Roger Pärna tööülesanded on seotud sõidukite tarnimisega rentnikele ja samuti kinnisvaraobjektide haldusega üle Eesti. Roger Pärna töö iseloom on selline, mis nõuab juhilube igapäevaselt. Juhul, kui Roger Pärn kaotab juhiload, ei ole talle võimalik pakkuda kodukontori võimalust ning tööleping lõpetatakse.
3. Töötamise registri 08.09.2021 väljavõtte kohaselt töötab Roger Pärn alates 01.01.2019 töölepingu alusel 0,30 tööajaga haldusspetsialistina N OÜ-s.
4. Ida-Prefektuuri teabebüroo liiklusmenetlustalituse 10.06.2020 kirjaga 2.2-4/580-1 saadeti automaatse kiirusmõõtesüsteemi (kaamera nr PS-9531-94) 30.04.2020 kell 11.31 fikseeritud kiiruseületamise juhtum Tallinnas Rannamõisa tee 4 juures väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.
5. Kiirusmõõtesüsteemi fotolt nähtub, et 30.04.2020 kella 11.31 ajal mõõdeti kiirusmõõtmisesüsteemiga PS-9531-94 Rannamõisa tee 4 juures suunaga VanaRannamõisa tee poole teisel sõidurajal liikunud sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx kiiruseks 132 km/h. Foto andmetel oli mõõtmise kohas sõiduautode kiiruspiiranguks 50 km/h. Fotolt on näha, et vastassuund on eraldatud haljasalaribaga.
6. Kiirusmõõturi PoliScan FM1 paigaldusprotokollist ilmneb, et kiirusemõõtesüsteemi seerianumbriga PS-9531-94 paigaldas 30.04.2020 spetsialist K. P.. Süsteem oli taadeldud, selle töökorrasolek kontrollitud. Mõõtmise kohaks oli Rannamõisa tee 4, sõidusuund VanaRannamõisa tee. Sõiduautode lubatud sõidukiirus oli mõõtmisalal 50 km/h. Pildikäivituse piirväärtus oli sõiduautode puhul 57 km/h.
7. Kohtus uuriti PPA teatist, mille järgi on K. P. läbinud 19.12.2019 teisaldatavate kiiruskaamerate koolituse ning 15.04.2019 mobiilse LIDAR-tüüpi kiirusmõõtesüsteemi koolituse.
8. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti (TTJA) 25.02.2020 otsus nr 1-7/20-055 näitab, et laser-kiirusmõõtesüsteem PoliScan FM1 sn 953194 on taadeldud kuni 31.01.
9. 3 4-21-2692
10. Liiklusregistri 12.06.2020 väljavõtte kohaselt on sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx omanikuks S OÜ ning üheks kasutajaks on Roger Pärn.
11. Kohtus uuriti ka Roger Pärna karistusregistri väljavõtet, millest ilmneb, et Roger Pärnal on kohtuistungi toimumise seisuga üks kehtiv väärteokaristus (otsus 19.05.2021 ja väärteo toimepanemise aeg 27.04.2021)

§ 203ning § 205 rikkumise eest.

Varasem väärteokaristus (otsus ja väärteo toimepanemise aeg 10.07.2020)

§ 227lg 2 rikkumise eest kustus 10.07.2021.

1. Kohus loeb kiirusmõõtesüsteemi foto ja menetlusaluse isiku kohtus antud ütlustega tõendatuks, et Roger Pärn juhtis 30.04.2020 kella 11.31 ajal Tallinnas Rannamõisa tee 4 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Kiirusmõõtesüsteemi foto tõendab, et Roger Pärna juhitud xxxx suurimaks kiiruseks mõõdeti 132 km/h. PPA teatis, kiirusmõõturi paigaldusprotokoll ja TTJA otsus tõendavad, et kiirusmõõtur oli 30.04.2020 töökorras ning selle paigaldas pädev isik. Kiirusmõõtesüsteemi foto ja samuti kiirusmõõturi paigaldusprotokoll tõendavad, et Roger Pärn juhtis xxxx teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 12 lg 3 järgi on mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused on esitatud määruse lisas
2. Lisa 2 järgi on automaatse kiirusmõõtesüsteemiga sõidukiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus 132 km/h mõõdetud kiiruse puhul 5 km/h. Järelikult ületas Roger Pärn lubatud suurimat 50 km/h sõidukiirust mitte vähem kui 77 km/h (132 km/h – 5 km/h – 50 km/h = 77 km/h). Sellega rikkus Roger Pärn

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime

§ 227lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

16.

§ 227

lg-s 4 sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Praegusel juhul ilmneb kiirusmõõtesüsteemi fotolt, et Roger Pärna juhitud xxxx sõidukiirus oli süsteemi rakendumisel 132 km/h. Menetlusaluse isik ise tunnistas kohtus, et ületas lubatud sõidukiirust lühiajaliselt (5 sekundi vältel) sooviga kontrollida, kas pärast remonttöid on kadunud sõidukil roolis esinenud vibratsioon. Roger Pärn valis katsetuskohaks Rannamõisa tee, kuna seal on vastassuund eraldatud haljasalaga ning 30.04.2020 oli koroonalainest tingituna liiklus vähene, teele ettekeeramise võimalusi sellel lõigul polnud. Linnast välja maanteele otsustas Roger Pärn mitte minna. Eelnev näitab, et kaebaja pani teo toime kavatsetult – tema sihiks oligi lühiajaliselt lubatud piirkiirust ületada. 17. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab

§ 227lg 4 koosseisule.

1. Roger Pärna õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. Riigikohus on selgitanud, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Viimati nt RKKKo 1-18-2232/179, p 71.)
3. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis on

§ 227

lg 4 järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisakaristusena on

§ 227

lg 5 p 3 järgi võimalik sõiduki juhilt ära võtta juhtimisõigus kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on Roger Pärnale toimepandu eest määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras (180 trahviühikut) ning võtnud lisakaristusena juhtimisõiguse minimaalseks tähtajaks (kuueks kuuks). 4 4-21-2692 21. Kohtu hinnangul on Roger Pärna süü talle etteheidetavas sõidukiiruse ületamises keskmisest suurem. Kuigi kiiruseületamine oli lühiajaline, oli lubatud sõidukiiruse ületamine vähemalt 77 km/h, seega 17 km/h enam, kui näeb ette

§ 227lg 4.

Lisaks on rikkumise hetke jäädvustanud fotolt näha, et mõõdetava teelõigu vastassuunas oli liikumas vähemalt kaks sõidukit. Ülemäära suure kiirusega sõidukit juhtides ohustas Roger Pärn mitte ainult enda, vaid ka teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada Roger Pärna siirast kahetsust. Karistusregistri andmetel ei ole kaebajat enne 30.04.2020 kiiruseületamist liiklussüütegude eest karistatud. Seega eripreventiivsest aspektist on põhikaristusena rahatrahvi määramine õigustatud. Avalikult kättesaadav liiklusstatistika Transpordiameti kodulehel näitab, et

1. aastal maanteedel toimunud 17st ühesõidukiõnnetusest, milles hukkus inimene, oli üheksas õnnetuses üheks riskifaktoriks kiirus.1 Niisamuti
2. aastal läbi viidud ja avalikult kättesaadav Maanteeameti küsitlusuuring näitab, et 79% liiklejatest hindab piirkiiruse ületamist üle 10 km/h ohtlikuks.2 Järelikult on ühiskonnas ootus, et kiiruse ületamise rikkumisele ei reageeritaks karistuse mõistmisel leebelt. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Roger Pärnale määratud põhikaristuse suurust võiks vähendada sanktsiooni keskmisest alla poole. Kohtu hinnangul on kaebaja karistamine sanktsiooni keskmisest mõnevõrra suurema rahatrahviga õigustatud, sest selline karistus vastab Roger Pärna süü suurusele.
3. Kaebaja soovib, et temale määratud lisakaristus tühistataks, kuivõrd juhtimisõigus on talle vajalik töö tegemiseks ning juhtimisõiguseta ei ole kaebajal võimalik rahatrahvi tasuda. Kohtuväline menetleja seadis kahtluse alla kaebaja vajaduse tööga seoses sõidukit juhtida. Kohus loeb kaebaja ütluste, töötamise registri väljatrüki ja N OÜ juhatuse liikme avaldusega tõendatuks, et kaebaja töötab N OÜ-s. Sõltumata sellest, kas kaebaja töötab N OÜ-s täiskoormusega või teeb seda töötamise registrisse kantud 0,30 koormusega, tõendab N OÜ juhatuse avaldus, et Roger Pärna töö nõuab juhtimisõigust, selle kaotamisel tööandja kodukontori võimalust pakkuda ei saa ning lõpetab töötajaga töölepingu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013 lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud juhtimisõiguse kui lisakaristuse kohaldamise osas punktis 9 järgmist: „
4. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.“
5. Karistusregistri andmetel kaebajal enne 30.04.2020 rikkumist karistatus puudus. Seega oli 30.04.2020 kiiruseületamine kaebaja esimene liiklussüütegu. Kohus arvestab, et rikkumine vältas lühikest aega. Kuna karistusregistri kohaselt enne 30.04.2020 Roger Pärnal karistusi ei esinenud, oli arutatav tegu 30.04.2020 seisuga Roger Pärna esmane rikkumine, mitte harjumuseks saanud käitumismuster. Järelikult on PPA otsuses ebaõigesti leitud, et karistusregistri väljatrükilt nähtuvalt ei ole liiklusnõuete rikkumine Roger Pärna jaoks juhuslikku laadi- isik omab kaht kehtivat karistust, sh lubatud sõidukiiruse ületamise eest. 1 2 Vt https://www.transpordiamet.ee/ulevaade-2020-aasta-surmaga-loppenud-liiklusonnetustest. Vt https://www.transpordiamet.ee/2020-aasta-liikluses-kaitumise-ulevaade. 5 4-21-2692 Kohus märgib, et pärast 30.04.2020 toimepandud süütegu, mis on karistamisotsuseni jõudnud ja mille karistus on kantud (käesolevaks ajaks karistatus ka kustunud), ei muuda fakti, et 30.04.2020 seisuga oli Roger Pärn karistamata isik. 30.04.2020 rikkumise asjaolusid arvestades puudus alus arvata, et kaebaja on ühiskonnale liikluses edasiselt ohtlik ja tema mõjutamine õiguskuulekusele juhtimisõigust ära võtmata ei ole võimalik. Kohtus leidis tõendamist, et juhtimisõiguse kaotamise korral kaotab kaebaja töö ja sissetuleku. On ilmne, et lisakaristusena 6 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine mõjutaks kaebaja elukorraldust märkimisväärselt. Arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et 30.04.2020 toimepandud väärtegu oli Roger Pärna jaoks esmane rikkumine, ei ole sellise teo eest juhtimisõiguse äravõtmine kohtu hinnangul proportsionaalne karistus. Kohtu hinnangul on Roger Pärnale määratud sanktsiooni keskmisest kõrgem rahatrahv piisav, et rikkuja saaks aru oma käitumise lubamatusest ning hoiduks edaspidi kiiruseületamisest.
6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Roger Pärna kaebuse ja tühistab kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse (mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks) osas. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 6