Obsah (4)

§ 62§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.09.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-8183 Tsiviilasi M K hagi A K ja

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sündis M M ja T K kooselust xxx M K (hageja). Hageja vanemad ei ela koos alates

1. aasta talvest. Tartu Ringkonnakohus tegi 06.12.2010 otsuse tsiviilasjas 2-0955271, millega mõistis T K hageja kasuks välja elatise 168,20 eurot alates 23.10.2009 kuni xxx, kuid mitte vähem kui elatise maksmise kohustuse perioodil seadusega kehtestatud elatise miinimummäär ühe lapse kohta kuus. Hageja ema on T K vastu algatanud täiteasja elatise väljamõistmiseks. Nimetatud täiteasi lõpetati, kuivõrd pooled saavutasid kokkuleppe, et T K tasub elatis igakuiselt ise, ilma kohtutäituri vahenduseta. Seda kokkulepet T K ka täitis kuni 30.08.2019, tasudes 2019 aasta igal kuul 270 eurot (v.a jaanuaris 2019, mil laekus 250 eurot ja augustis 2019, mil laekus 100 eurot). Alates 30.08.2019 ei ole T K täitnud elatise maksmise kohustust. Hageja ema on palunud korduvalt T K hakata elatiskohustust täitma, samuti on hageja ema pöördunud M K vanavanemate ehk kostjate poole 05.05.2020 ja hiljem veel 3 korda palvega asuda T K asemel täitma elatise maksmise kohustust, kuivõrd T K seda kohustust ei täida. Kostjad nimetatud palvele ei reageerinud. Põlva kohtutäitur Aive Kolsar müüs avalikul elektroonilisel enampakkumisel elatise nõude katteks T Ke kuuluva ½ kaasomandi osa kinnistust asukohaga xxx, mille ostis kostja I. Hageja seaduslikule esindajale teadaolevalt ei ole T K nimel registervara ja samuti ei oma ta töökohta Eesti Vabariigis ning võimalik, et ei tööta üldse. Hageja emal puuduvad andmed selle kohta, millega T K käesoleval ajal üldse tegeleb või kus viibib, kuna T K ei hoia ka hagejaga regulaarset kontakti. Seega oleks nõude rahuldamine kohtutäituri vahendusel täitemenetluses lootusetu. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt elatis ülalpidamiseks igakuiselt perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval ajal 292 eurot) alates elatishagi esitamisest 01.06.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt alates 01.08.2019 – 01.06.2020 summas 2 752 eurot. Kostjate vastus Kostjad hagi õigeks ei võtnud ega nende vastu esitatud nõudeid ei tunnistanud. Kostjad märkisid, et T K on küll käesoleval ajal töötu, kuid ta on töövõimeline ning tegeleb tööotsingutega. Hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid ega tõendeid, et T K puuduksid võimalused tagada oma lapse arenguks vajalik ülalpidamine või et elatise võlgnevuse või jooksva elatise sissenõudmine lapse 2 isalt oleks perspektiivitu. Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2010 otsuse sundtäitmiseks on võimalik alustada täitemenetlust, kuid hageja seaduslik esindaja ei ole vastavat avaldust esitanud. Seega ei ole tuvastatud, et T K ei ole võimalik elatist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Kostja A K saab xxx 254,62 eurot kuus, millele lisandub sotsiaaltoetus 41,17 eurot kuus, lisaks sellele on ta korteriühistu esimees, mille eest makstakse talle igas kuus 50,13 eurot. Seega on tema sissetulek kokku 345,92 eurot kuus. Kostja A K töötab ning tema töötasu on eurot 627 kuus, millest ta saab pärast maksude tasumist kätte 601,28 eurot. Seega on kostjate sissetulek kokku 947 eurot kahe peale kuus. Nimetatud sissetulekust tuleb neil tasuda korteri kommunaalkulud, muretseda toit, ravimid, riided ja jalatsid ning muud eluks hädavajalik. Elatise tasumine muudab kostjatel enda ülalpidamise sisuliselt võimatuks. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-75-11 leidnud, et vanavanemal tekib PKS § 106 lg 2 järgi asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Kohus selgitab, et vanavanematelt saab asenduskohustusena elatise välja mõista üksnes siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning seejuures elatise väljamõistmine ei kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel.
4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on M M ja T K ning et tsiviilasjas 2-09-55271 on 06.12.2010 otsusega T K välja mõistetud hageja kasuks elatis miinimumsummas (tlk 6-9). Puudub vaidlus, et kostjad on T K vanemad. Eeltoodust tulenevalt on hagejad õigustatud nõudma PKS § 106 lg 2 alusel kostjatelt elatist asenduskohustusena juhul, kui 06.12.2010 otsuse täitmine täitemenetluses ei ole viinud 3 soovitud tulemuseni või ei oleks eelduslikult tulemuslik arvestades hageja isa majandusliku olukorraga.
5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja 10.11.2020 esitatud täitmiseavalduse ja täitedokumendi (s.o 06.12.2010 kohtuotsus tsiviilasjas 2-09-55271) alusel algatatud T K suhtes täitemenetlus nr 170/2020/1851 (tlk 76). Kohtutäitur Aive Kolsar on vastavalt kohtu päringule teada andnud, et võlgniku pangakontod on arestitud, võlgnik ei ole täitemenetluse kestel saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata, kuid pensioniregistri andmetel on võlgnik liitunud pensionisambaga ning esitanud avalduse raha väljamaksmiseks võlgniku arestitud pangakontole (tlk 147). Konto lõppsaldoks on märgitud 3739,57 eurot. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hagejale on perioodil 01.01.2021 kuni 24.05.2021 tasutud elatist kokku 1454 eurot, s.o ca 291 eurot kuus (tlk 101). Kuigi 06.12.2010 kohtuotsuse alusel on algatatud täitemenetlus, siis ei ole hageja käesoleval juhul tõendanud, et otsuse täitmine täitemenetluses ei võiks viia soovitud tulemuseni, m.h põhjusel, et T K puuduks vara, mille arvelt oma kohustusi täita. Kohtutäitur on kinnitanud, et võlgnik on esitanud avalduse pensionisambast raha väljamaksmiseks summas 3739,57 eurot. Seega saab elatise nõue vähemalt osaliselt kostja varast täidetud. Samuti on tõendatud, et hagejale on tasutud 2021 jaanuarist kuni maini elatist. Kohtul puudub alus kahelda, et elatist tulevikus ei tasuta. Seega ei ole elatise sissenõudmine hageja isalt perspektiivitu.
6. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei ole ka kostjad võimelised elatist maksma ilma, et see ei kahjustaks nende endi tavalist ülalpidamist. Kostja A K keskmine igakuine sissetulek on ca 350,14 eurot kuus, sh töövõimetuspension ca 258,84 eurot kuus (6 kuu keskmine), sotsiaaltoetus 41,17 eurot kuus, korteriühistu esimehe tasu 50,13 eurot (tlk 127-139). Kostja A K konto väljavõttest nähtub, et aastal 2021 on kostjale igakuiselt tasutud töötasu summas 601,28 eurot (tlk 116-124). Kuigi kostjad ei ole esitanud tõendeid oma igakuiste väljaminekute kohta, siis on eluliselt usutav ning osaliselt nähtuv ka kostjate konto väljavõtetest, et kostjatel tuleb kanda eluasemekulusid (sh üür, kommunaalkulud, elekter, vesi), toidukulusid, ravimite kulusid, riiete ja jalanõude kulusid ning ka muid eluks vajalikke vahendite kulusid. Kohus asub seisukohale, et kostjate sissetulekute arvel täiendavalt elatise tasumine hagejale võib kahjustada kostjate enda ülalpidamist.
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 4 Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses alaealise hageja kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 8.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5