KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-1901 Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrus Tarmo Pauli
(38105175718)tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Tarmo Paul, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Maakohtu
- märtsi
- a otsusega tunnistati Tarmo Paul süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
- septembri
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7611 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuu ja 28 päeva vangistuse, võrra ning mõisteti Tarmo Paulile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 2 aastat 9 kuu ja 28 päeva. Kinnipeetava karistuse kandmise aeg algas
- märtsil
- a ja lõppeb
- jaanuaril
- a.
- Nii Tartu Vangla kui prokuratuur toetavad Tarmo Pauli tingimisi enne tähtaega vabastamist.
- Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrusega jäeti Tarmo Paul vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgmised. 3.
- Täidetud on formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks. 3.
- Süüdimõistetu puhul võib positiivsena välja tuua vangla majandustöödel osalemise, võimaliku vabanemisjärgse töökoha OÜ-s Pagarini ning lähedaste toetuse. 3.
- Täidetud pole vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise olulisim tingimus, milleks on vangistatu õiguspärane käitumine. Tarmo Paulil on mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi perioodil
- detsembrist
- a kuni
- juunini
- a. Rikkumised on seotud teise kinnipeetava kõnekaardi koodide kasutamise, teise kinnipeetava asja võõrandamise, kaitsemaski ja nimesildi kandmise kohustuse rikkumise ja nimesildi kandmise kohustuse rikkumisega. Ehkki Tarmo Paul paigutati
- märtsil
- a avavanglasse, paigutati ta juba
- juunil
- a tagasi kinnisesse vanglasse distsiplinaarkaristuste tõttu. Seetõttu ei vasta tõele Tarmo Pauli kohtuistungil avaldatud väide, et ta saadeti tagasi kinnisesse vanglasse tühise nimesildi mittekandmise pärast. Ilmselgelt on Tarmo Paul süstemaatiline korrarikkuja nii vangistuses kui ka vabaduses. Tarmo Paulil on 4 kehtivat kriminaalkaristust, kuid 6 reaalne vangistus. See näitab, et varasemgi eluperiood on kaasa toonud arvukaid kriminaalmenetlusi. Kui süüdlane ei suuda range järelevalve tingimustes kinni pidada kehtestatud korrast, on vähe lootust, et ta teeks seda vabaduses. Edukat kriminaalhooldust saab loota vaid juhul, kui kriminaalhooldusele allutatu on punktuaalselt valmis täitma kehtestatud korraldusi ja reegleid. Nagu näha, lähtub Tarmo Paul vaid iseenda tahtmistest ja vajadustest, reeglid ja korrast kinnipidamine on temale võõrad. 3.
- Tarmo Paul on läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“. Läbiviija tagasiside annab tunnistust sellest, et süüdimõistetu ei mõista veel hästi seost alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel. Ka kohtuistungil leidis Tarmo Paul, et tal pole alkoholisõltuvust, sest „platele“ pole viidud. Probleem on vaid selles, et on autot juhtinud joobeseisundis, aga igapäevatööd alkoholi tarbimine ei sega. Nüüd keerab alkoholile sajaprotsendiliselt selja. 3.
- Paraku Tarmo Pauli varasem elukäik sellist suutlikkust ei kinnita. Teda on korduvalt süüdi mõistetud joobes juhtimise eest. Sõltuvust ta ei tunnista. Varasemate vangistuste jooksul on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreeningu“ ja „Õige hetke“, kuid soovitud tulemust ei ole need andnud. Tartu Vangla meditsiiniosakonnas on tal diagnoositud alkoholisõltuvus. 3.
- Arvestades süüdimõistetu eelnevat elukäiku ja tema pikaajaajalist sõltuvust alkoholist, pole usutav, et ta on võimeline ise ning ilma kvalifitseeritud tugisüsteemita sõltuvust kontrolli alla saama. Tarmo Paulile on antud mitmeid võimalusi oma eluviiside korrigeerimiseks ja usaldatud teda kandma karistust vabaduses. Paraku on süüdlane usaldust kuritarvitanud, toime pannud uued kuriteod ja viimase neist katseajal. Eelnev suurendab tema tegude ebaõiglust veelgi ning ei jäta isiku lubadustele ruumi. 3.
- Hetkel pole näha, mille nimel süüdlane võiks pingutada, et tema õiguspärane käitumine muutuks normiks. Tarmo Pauli ütlustest ega materjalidest ei ilmne, et tal oleks selge ja kindel kavatsus liituda mõne sõltuvust käsitleva ravi- või rehabilitatsiooniprogrammiga. Senine elukäik on ilmekalt näidanud, et n–ö omal käel mõnuainetest hoidumine toob varem või hiljem kaasa uued rikkumised. 2 MÄÄRUSKAEBUS
- Tartu Maakohtu
- septembri
- a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Tarmo Paul, kes palub maakohtu määruse täielikult tühistada ja ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastada. Määruskaebuses heidab Tarmo Paul maakohtule ette arhiveeritud karistustele viitamist ja toime pandud kuriteo asjaoludega määruse põhistamist. Maakohtu seisukoht, mille järgi puudub motivatsiooniallikas, on väär. Vangistuse eesmärgid on täidetud. Vangla ja prokuratuuri toetused on eranditult positiivsed. Asjakohatu on maakohtu etteheide, nagu puuduks tal sobiv rehabilitatsiooniprogramm, sest kinnipeetav ei saa ise programme valida. Kõik vajalik on resotsialiseerumiseks olemas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu maakohtuga mittenõustumiseks alust. Samuti ei veena määruskaebus ringkonnakohut selles, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea. See, kui määruskaebustes ei nõustuta maakohtu põhjendustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata või vastuoluline. Maakohus on määruses välja toonud asjaolud, millest tulenevalt pole Tarmo Pauli tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud.
- Tõsi, esimese astme kohus on vääralt viidanud arhiveeritud karistustele leides, et Tarmo Paulil on neli kehtivat kriminaalkaristust, ja jättes tähelepanuta, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on kehtivaid karistusi vaid kaks. Samas on tegemist pelgalt ühekordse mainimisega, mis edasises argumentatsioonis ei kajastu. Sestap pole see otsustust kallutanud väärale järeldusele. Kuivõrd muus osas on vastavad põhistused korrektsed, ei muuda see eksimus argumentatsiooni Tarmo Pauli ennetähtaegselt vabastamata jätmise osas ebaõigeks.
- Vastupidiselt määruskaebustes toodule, on Tarmo Pauli puhul kohtukolleegiumi hinnangul täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu ei ole vanglaski võimeline käituma nii, et ta suudaks seal järgida kehtestatud reegleid, pole ka tõsikindlat veendumust, et ta on võimeline vabaduses, kus puuduvad ranged piirangud, järgima korrektselt karistuse kandmisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Kuigi on mõneti positiivne, et avavanglas viibitud perioodil ei täheldatud tema suhtes järelevalveta liikumisega seotud vahejuhtumeid, jääb avavanglas viibitud veidi üle kolme kuu pikkune aeg tõsikindlate järelduste tegemise jaoks napiks. Liiati veel olukorras, kus süüdimõistetu on distsiplinaarrikkumiste tõttu paigutatud tagasi vangla kinnisesse osakonda. See viitab aga sellele, et karistuse eesmärgid on täitmata ning vangistus ei ole suutnud mõjutada isikut käituma ettenähtud normidele vastavalt.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud ühtki olulist asjaolu Tarmo Pauli ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tähelepanuta. Süüdimõistetu heidab aga määruskaebuses maakohtule ette toime pandud kuriteo asjaoludega otsustuse põhistamist ning väidab vastu, et karistuse eesmärgid on täidetud. Kohtukolleegium seesuguseid etteheiteid ei jaga. Ehkki tõsi on see, et minevikku muuta pole võimalik, ei tähenda see sugugi seda, et seesuguste asjaolude arvestamine ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oleks välistatud. 3 Retsidiivsusriski hindamisel, mis kujutabki endast prognoosimist, on tarvis tugineda minevikus aset leidnule, sest inimesed kipuvad käituma neile harjumuspärasel viisil, samuti kordama tehtud vigu. Väärib märkimist, et juba Tarmo Pauli lähiminevik annab aluse kõrgendatud retsidiivsusriskist rääkimiseks: tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust, mõlemad on mõistetud korduva joobes juhtimise eest. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal, mistõttu tuleb tema kriminaalhooldus ebaõnnestunuks lugeda ja nentida, et Tarmo Paul käest lasknud talle antud võimaluse karistust vabaduses kanda. Sellest tulenevalt on põhjust karta, et seesugused kuritegusid on temalt edaspidigi oodata.
- Tarmo Pauli peamiseks uute kuritegude ohu allikaks on alkohol. Nii leiab ka ringkonnakohus, et see oht pole maandatud. Diagnoosiga kinnitust leidnud alkoholisõltuvust süüdimõistetu ei tunnista, põhjendades seda asjaoluga, et n–ö plate peale teda viidud ei ole. Ehkki Tarmo Paul tunnistab, et alkoholiprobleem on väljendunud joobes peaga sõitmise näol ja lubab alkoholile selja pöörata, suhtub kohtukolleegium sellesse umbusklikult. Nimelt on juba välja kujunenud sõltuvusest vabanemine pingutust nõudev protsess. Tema sõltuvusprobleem võib osutuda märksa tõsisemaks, mistõttu ei pruugi sellest võitu saamiseks pelgalt teoreetiliste programmide läbimine olla piisav. Tarmo Pauli sõltuvusprobleemi sügavus kumab juba tema iseloomustusest. Varasemalt läbitud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“ on osutunud viljatuks. Programmis „Jõud muutuda“ tõdes ta, et tema ainsaks probleemiks on alkoholijoobes juhtimine, kuid eitas üldisemaid alkoholitarbimisega seotud probleeme. Kuigi tunneb vajadust enda muutmiseks, ei tea täpselt kuidas see välja peaks nägema. Küll aga võib endale alkoholi joomist jätkuvalt lubada. Sellisel taustal on aga põhjendatud kahelda nii Tarmo Pauli alkoholist hoidumise motivatsioonis kui ka vastavas suutlikkuses. Sõltuvuskäitumine omakorda suurendab aga kaheldamatult uute kuritegude toimepanemise riski.
- On mõistetav, et Tarmo Paulil pole vangistuses võimalik rehabilitatsiooniprogramme valida, sest neid pakub vangla. Samas pole maakohus Tarmo Paulile ette heitnud mitte soovimatust vangla sotsiaalprogrammides osaleda, vaid osutanud sellele, et ta pole selgitanud, mil viisil ta alkoholiprobleemiga tegeleb. Nii on maakohus õigustatult nentinud, et omal käel Tarmo Paul toime tulla ei pruugi.
- Kuigi positiivne on see, et Tarmo Paulil on vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht ning lähedaste toetus, on ta varemgi oma aega tööga sisustanud ning lähedaste toetust tunda saanud. Seega pole tegemist asjaoludega, mis suudaks ära hoida kuriteo sooritamise.
- Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et vangla ja prokuratuuri toetus Tarmo Pauli ennetähtaegseks vabastamiseks ei saa olla määrav, kui kohus leiab kaalutletud hindamise tulemusena, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud.
- Toodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik 4