Obsah (6)

§ 183§ 185§ 64§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5711 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Va

§ 183

lg 2 p 2 järgi 2 kuu vangistusega ja

§ 185

lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti O.

Markile liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täielikult tingimisi täitmisele, kui O. Mark ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal toimuva käitumiskontrolli ajal talle täitmiseks määratud kontrollkohustusi ning

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks

§ 75lg 2 p 21 alusel määrati O.

Markile katseajal toimuvaks käitumiskontrolli ajaks kontrollkohustus mitte omada ja mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Katseaja algus 22.06.

1. 1.
2. 25.10.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande taotlusega kohaldada O. Marki suhtes järgmisi kohustusi: alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud ja mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu 31.10.2018 määrusega, mis jõustus 28.12.2018, rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja määrati

§ 75lg 2 p 2 alusel O.

Markile käitumiskontrolli ajaks kohustus alkoholi mitte tarvitada ning

§ 75

lg 2 p 5 alusel käitumiskontrolli ajaks kohustus alluda alkoholivastasele ravile, asudes ravile hiljemalt 03.12.

1. 1.
2. 17.12.2018 esitas kriminaalhooldusametnik järjekordse erakorralise ettekande, milles taotles O. Markile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 22.01.2019 määrusega, mis jõustus 07.02.2019, jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata ning määrati

§ 75lg 2 p 8 alusel O.

Markile käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. 1.

1. 11.02.2019 registreeriti kolmas erakorraline ettekanne, milles taotleti jätkuvalt O. Markile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 08.03.2019 määrusega kuulutati O. Mark tagaotsitavaks ning määrati tema tabamisel vahistamine. Tartu Maakohtu 01.04.2019 määrusega, mis jõustus 18.04.2019, rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ning pöörati täitmisele O. Markile mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati alates O. Marki kinnipidamisest, s.o alates 24.03.
2. 1.
3. Karistuse kandmise aja lõpp 24.03.
5. Tartu Maakohtu 30.09.2021 määrusega jäeti O. Mark ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
6. O. Marki puhul on täidetud

§ 76lg 2 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused.

Samuti on tal olemas garanteeritud elukoht MTÜ-sse Lootuse Küla. 2.

1. Kuigi kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on maakohtu hinnangul O. Markist tulenev retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus. Vanglakaristust kannab isik esimest korda. Käesolevalt kannab isik karistust väikeses koguses narkootilise aine käitlemise ja edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ning politseiametniku suhtes solvavate väljendite kasutamise eest. Vägivalda pole enam esinenud, kuid kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, puudulikud probleemilahendusoskused, impulsiivne käitumine ja ükskõikne suhtumine õiguskorda. Kuigi isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, siis nähtub vangla esitatud materjalidest, et O. Marki suhtes on perioodil 12.03.2020-13.05.2020 kohaldatud julgeolekuabinõusid. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et tema suhtes kohaldati julgeolekumeetmeid valvurite ähvardamise tõttu. Isiku sõnul oli tal olnud halb päev ega mõelnud tagajärgedele. Seega on kinnipeetav jätkanud ka vanglas kui kontrollitud keskkonnas agressiivset käitumist, mis viitab sellele, et O. Marki käitumine võib olla jätkuvalt ründav ning hoolimatu nii teiste inimeste elu ja tervise kui ka ühiskonnas kehtestatud reeglite suhtes. 2.
2. Vangistuse ajal on isik osalenud erinevates rehabiliteerivates tegevustes. 2020 aastal omandas ta Tartu Vanglas põhihariduse. 23.01.2020-06.07.2020 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Jõud muutuda. Programmi tagasiside järgi osales isik küll kõigis tundides, kuid oli kohtumistel tagasihoidlik ning kaasarääkimise aktiivsus oli madal. Tagasisidest nähtub, et kuigi programmi alustades oli isik selle suhtes positiivselt meelestatud, siis programmi edenedes see vaibus. Kohtumistel oli kinnipeetav närviline ja ükskõikse hoiakuga ning tundides läbiviidud harjutustest ei soovinud osa võtta, kuna ei pidanud harjutusi endale vajalikuks. Samuti tõi isik programmi käigus välja, et kõigi inimestega ei saagi konflikti lahendamisel sõnadega piirduda. 01.07.2020-31.08.2020 osales süüdimõistetu Tartu Vanglas majandusabitöödel. Alates 12.05.2021 osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. 2 Kuigi on positiivne, et isik on vangistuse ajal tegelenud hariduse omandamisega ning töötanud majandusabitöödel, siis ei nähtu sotsiaalprogrammi tagasisidest isiku soovi saada kontrolli alla oma kuritegeliku aktiivsuse põhjuseid. Samuti viitab isiku poolt sotsiaalprogrammi käigus avaldatu, et O. Markil on kuritegelikud hoiakud säilinud, sest tema arvates ei saagi kõiki konflikte sõnadega lahendada. Lisaks väärib esiletoomist asjaolu, et isiku suhtes kohaldati valvurite ähvardamise tõttu julgeolekumeetmeid just sel perioodil, mil isik osales sotsiaalprogrammis. Seega ei aidanud sotsiaalprogrammis osalemine isiku käitumises muutusi kaasa tuua. Kuritegelike hoiakute tõttu on oluline, et O. Mark jätkaks osalemist rehabiliteerivates tegevustes, et oma mõtteviisi muuta. Kuigi käesolevalt osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening, siis puudus maakohtul tagasiside programmi läbimise kohta ning sellest tulenevalt ei ole võimalik hinnata, kas isiku mõtlemises on toimunud oluline nihe õiguskuuleka eluviisi suunas. Kuna vanglas programmis Jõud muutuda osaledes oli kinnipeetav pigem passiivne ning ükskõikse hoiakuga ning ei soovinud programmist täiel määral osa võtta, siis puudus maakohtul veendumus, et ennetähtaegse vabanemise korral sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse määramine täidaks oma eesmärki. 2.
3. O. Marki suutmatust vabaduses reeglitest kinni pidada näitab samuti asjaolu, et isikul on varasemalt kriminaalhooldusel viibides olnud probleeme kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmisega. Vangistusele eelnenud kriminaalhooldusperioodil esitas kriminaalhooldusametnik kohtule kolm erakorralist ettekannet, kuna O. Mark ei täitnud registreerimiskohustust, ilmus registreerimiskohustuse täitmisele alkoholijoobes, ei täitnud ravikohustust, vahetas ilma kriminaalhooldusametniku loata elukohta ning rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Lisaks kuulutati süüdimõistetu Tartu Maakohtu 08.03.2019 määrusega tagaotsitavaks, kuna isik jättis korduvalt täitmata registreerimiskohustuse ning tema asukoht ei olnud kriminaalhooldusametnikule teada. Süüdimõistetu ei ilmunud 08.03.2019 toimunud kohtuistungile, kuigi oli selle toimumisajast teadlik. Taoline tahtlik tingimisi määratud karistuse kandmisest kõrvalehoidumine näitab, et O. Mark ei ole varasemalt soovinud kasutada talle antud võimalust kanda oma karistust vabaduses. Ka ei nähtu maakohtu hinnangul vangla esitatud materjalidest ega O. Marki kohtuistungil räägitust uusi asjaolusid, mis lubaksid arvata, et seekordne kriminaalhooldusperiood võiks kulgeda teisiti. 2.
4. O. Marki puhul on probleemkohaks ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on alkoholi tarvitanud juba varasest lapsepõlvest saati. Suuremaks muutus alkoholiprobleem asenduskodus viibides. Seal pani ta alkoholijoobes olles ka toime kuriteo, kui soovis vangla koostatud iseloomustuse kohaselt minna tapma oma tuttavat, kuid kasvataja sekkumine aitas ära hoida raskema tagajärje. Varasemalt on O. Mark viibinud Jõhvi rehabilitatsioonikeskuses, kuid isikule seal ei meeldinud ning ta lahkus omavoliliselt keskusest. Positiivne on, et isik tunnistab suutmatust alkoholijoobes olles oma käitumist kontrollida, kuid vangla esitatud materjalid ning isiku poolt kohtuistungil väidetu annavad alust kahelda tema motiveerituses muutuda. Sellele viitavad nii varasema kriminaalhoolduse jooksul tuvastatud korduvad alkoholi tarvitamise keelu rikkumised ning juhtumid, kus isik toimetati kainenema kui ka kinnipeetava väide, et ta ei välista tulevikus edasist alkoholi tarvitamist ning täielikku alkoholist loobumisse ja kaine eluviisi järgimisse ei usu. Lisaks tunnistas kinnipeetav kohtuistungil, et varasemalt osales ta paaril korral programmis Kainem ja tervem Eesti, kuid alkoholiprobleemi tõttu ei jõudnud ta sinna hiljem enam kohale. Üheks põhjuseks programmis osalemise lõpetamisel pidas ka pikka vahemaad. Kuna isik leiab tagantjärele vabandusi, miks ta varasemalt ei ole suutnud programmis osaleda, ta ei pidanud sotsiaalprogrammis osaledes vajalikuks kõikide harjutuste kaasategemist ning on vangistuses olles avaldanud, et kainesse eluviisi ta ei usu, siis on alkoholi tarvitamine O. Marki puhul 3 endiselt riskiteguriks, mida ei ole maakohtu hinnangul võimalik maandada pelgalt alkoholi tarvitamise keelu määramise või sotsiaalprogrammis osalemisega. Narkootiliste ainete tarvitamine on samuti olnud isiku kuritegeliku käitumise põhjuseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et esimest korda tarvitas isik narkootikume, kui oli 14aastane. Süüdimõistetu sõnul ei tarvitanud ta narkootikume iga päev, vaid pigem seltskonnas. Kohtuistungil väitis kinnipeetav, et narkootikumidega tal probleeme ei ole olnud. Kuna O. Mark kannab vanglakaristust narkootikumide käitlemisega seotud esimese astme kuriteo eest, kuid tema kohtuistungil väidetust ei nähtu motivatsiooni narkootikumide tarvitamisest loobumiseks, siis on maakohtu hinnangul jätkuvalt olemas oht, et isik võib jätkata narkootikumidega seotud süütegude toimepanemist. 2.
5. Maakohtu hinnangul on positiivne, et O. Mark soovib liituda MTÜ-ga Lootuse küla, kuid arvestades aga isiku ülalviidatud osaluspanust vangistuses läbiviidud programmides, siis jääb arusaamatuks, kuidas Lootuse külas pakutavad teenused aitaksid alkoholist - narkootikumidest loobumisele rohkem kaasa kui vangistuses läbitud programmid. Järelikult ei ole võimalik eeldada, et ainuüksi rehabilitatsioonikeskuses viibimine tagab joovastite tarvitamisest hoidumise. 2.
6. Samuti puudub O. Markil ennetähtaegse vanglast vabanemise korral garanteeritud töökoht. Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt puuduvad töötamise registris sissekanded isiku ametlike töösuhete kohta ning vallalt saadud ühekordse toetuse kulutas O. Mark koheselt alkoholile. Vangla iseloomustuse kohaselt on 01.06.2021 seisuga isikul tasumata nõudeid 6366 eurot. Kuna O. Markil puudub pikemaajalisem töökogemus ning varasemalt on isik kulutanud sissetuleku alkoholile, siis püsib jätkuvalt oht, et isik võib vabanedes töökoha puudumisel panna toime uusi kuritegusid. 2.
7. Maakohus ei tuvastanud motivatsiooniallikat, mille nimel süüdlane kavatseb pingutada, et läbida kriminaalhooldusperiood rikkumisteta ning tulevikus mitte enam uusi kuritegusid toime panna. O. Marki tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtul puudus veendumus, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebus
8. Tartu Maakohtu 30.09.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu O. Mark, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada O. Mark tingimisi ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 3.
9. Süüdimõistetu toob välja asjaolusid, mis toetavad tema ennetähtaegset vabastamist – formaalsed eeldused, elukoht, omandatud põhiharidus, sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening osalema hakkamine, sotsiaalprogrammi Jõud muutuda läbimine. Viimase programmi läbimise tagasiside osas leiab süüdimõistetu, et vangla toodud arvamus on subjektiivne ning ei vasta süüdimõistetu püüdlustele. Ka ei ole objektiivne vangla teave julgeolekuabinõude kohaldamise kohta, sest ei kirjeldata toimunud intsidenti, millise omapoolse ülevaate annab O. Mark. Ühte ühekordset akti ei saa kasutada agressiivse käitumise tõlgendusena. Vangla poolt nimetatud riskihindamisele ei saa tugineda. 3.
10. Kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, nagu ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, on ajas muutuvad faktorid. O. Mark toob välja, et ta viibib vangistuses esmakordselt ja see kogemus on kasvatanud veendumuse järgida edaspidi elulist mudelit, mis välistab tema sattumise vastuollu õiguskuuleka eluviisi ja ühiskonnas kehtestatud normidega. Varasemat käitumist ei ole võimalik hinnata uue hüpoteetilise tulevikumudeli jaoks. 4 3.
11. Lisaks ei saa ennetähtaegne vabastamine tugineda kuriteo raskusastmele, sest maakohtu otsusega ei karistatud O. Marki mitte reaalse vangistusega, mis ei viita märkimisväärsele või üldse ühiskonnaohtlikkusele. Euroopa Inimõiguste kohtu praktika kohaselt tuleb tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimaldada kõikide kinnipeetavatele, kes vastavad seaduskuulekate kodanike miinimumnõuetele. Euroopa Nõukogu soovitusest nr

§ 76

lg 4 toodut tõlgendada koostoimes nii, et formaalsete eelduste täitmisel tuleks isik enne tähtaega vabastada, va juhul kui esinevad erandlikud asjaolud, mis vabastamist ei võimaldada. Sellised erandlikud asjaolud tuleb kohtulahendis ka esitada. Maakohtu määrusest erandlikke asjaolusid, mis ei võimaldaks ennetähtaegset vabastamist, ei nähtu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtuga mittenõustumiseks. Samuti ei veena määruskaebus ringkonnakohut selles, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea. Küll leiab ringkonnakohus, et maakohus on lubamatult tuginenud arhiveeritud karistusele.
2. Taaskord peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu sellele, et arhiveeritud ehk kustunud karistustele tuginemine ei ole lubatud. Maakohus on välja toonud, et: „Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid elu jooksul on tal veel pahandusi olnud. Vanglakaristust kannab isik esimest korda. Käesolevalt kannab isik karistust väikeses koguses narkootilise aine käitlemise ja edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ning politseiametniku suhtes solvavate väljendite kasutamise eest. Vägivalda pole enam esinenud, kuid kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks.“ Kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 tehtud määruse p-s 29 märkis Riigikohus, et olukorras, kus osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Seega nähtub Riigikohtu praktikast selgelt, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab

§ 76

lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust.

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus KarRS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuetega. Ringkonnakohus kontrollis O. Marki karistatust karistusregistri järgi. Karistusregistri väljavõttes nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja seda

§ 183

lg 2 p 2 ja

§ 185

lg 2 p 2 järgi kriminaalasjas, mille alusel ta käesoleval ajal vangistust kandis. Karistusregistrist ei nähtu andmeid seoses avaliku korra raske rikkumisega vägivalla kasutamisega või politseiametniku solvamise osas. Tulenevalt eelnevast ei pea ringkonnakohus õigeks, et maakohtu määruses viidatakse ka n-ö kustunud karistustele ning tekitatakse lugejas justkui arvamust, et need on eraldisesivalt arvesse võetud asjaolud. Seega leiab ringkonnakohus, et viited kustunud karistustele tuleb maakohtu määrusest jätta välja. 6. Muus osas on maakohtu määrus põhjalik ning ringkonnakohus nõustub sellega, mistõttu ei too määruskaebus endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist ega süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku edasise õiguskuuleka käitumise olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, kuid arvesse tuleb võtta ka veel isiku 5 elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. (RKKKm asjas nr 31-1-12-17, p 20) Süüdimõistetu käitumisele vangistuse ajal ei saa põhimõtteliselt etteheiteid teha, sest tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, millist seisukohta on jaganud ka maakohus. Küll on süüdimõistetu suhtes tulnud kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna süüdimõistetu kasutas vanglaametniku suhtes ähvardavat väljendit. Ei ole vähetähtis, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kestis abinõu 12.03.2020 - 13.05.2020, mis ei ole üldse lühiajaline ja tähtsusetu olukord nagu üritab süüdimõistetu väita. Järgmiseks tuleks vaadata süüdimõistetu individuaalse täitmiskava poole, millest tulenevalt põhjapanevaid järeldusi teha võimalik ei ole. Ka seda on maakohus käsitlenud ning sisuliselt ei ole määruskaebuses midagi uut ka selles osas välja toonud, mida maakohus ei ole käsitlenud. Kinnipeetava iseloomustuse koostamise hetkeks ei olnud süüdimõistetu läbinud Agressiivsuse asendamise treeningut, seega ei saa asuda seisukohale, et individuaalne täitmiskava oleks läbitud. Nagu ka maakohus on vangla koostatud kinnipeetava iseloomustusest välja toonud, siis ei saa ka asuda seisukohale, et süüdimõistetu oleks omandanud sotsiaalprogrammist Jõud muutuda reaalse oskuse uute kuritegude riski maandada. Nii on programmis osalemise tagasisidena toodud, et süüdimõistetu motivatsioon muutus aja jooksul madalamaks ning puudub veendumus, et isik sooviks esinevaid konflikte rahumeelselt lahendada. O. Mark väidab, et tegemist on vanglaametniku subjektiivse seisukohaga. Määruskaebusest kumab aga läbi, et kõik järeldused, mis süüdimõistetule ei sobi, on kellegi teise subjektiivne seisukoht. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda programmi läbimise osas antud tagasisides. Lisaks on maakohus väga põhjalikult käsitlenud narkootikumide, alkoholi ja töökoha puudumisega seotud riske ning määruskaebuses ei ole esitatud argumente, mis need ümber lükkaks, mistõttu neid põhistusi üle siinkohal ei korrata. 7. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetu saanud valesti aru ennetähtaegse vabastamise formaalsetest ja materiaalsetest eeldustest. Esiteks ei ole maakohus jätnud süüdimõistetut vabastamata seetõttu, et ta oleks toime pannud raske kuriteo. Kuriteo raskus on määrav karistuse mõistmisel. Samuti ei ole määrav, kas isikule on mõistetud kohe vangistus või tingimisi vangistus, mis on edasiselt täitmisele pööratud ning isik kannab sellel alusel vangistust. Formaalsete eelduste täidetuse seisukohast on oluline O. Marki jaoks

§ 76lg 2 p 2 tingimuste täitmine.

Need tingimused on täidetud, mistõttu on maakohus üldse asunud ennetähtaegse vabastamise küsimust sisuliselt arutama. Ainuüksi formaalsete eelduste täidetusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa. Täidetud peavad olema ka materiaalsed eeldused. Sellele viitab ja need tulenevad otse

§ 76lg-st 4.

Nii maakohus varasemalt kui ka ringkonnakohus käesoleval ajal leiavad, et materiaalsed eeldused O. Marki ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole kindlasti seotud erandlike asjaoludega. Seda on korduvalt selgitanud ka Riigikohus. Nii on kõrgeima astme kohus välja toonud kriminaalasjas nr 3-1-1-12-17, et

§-s 76 puudub viide sellele, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik ja seda saab rakendada vaid mõne kuriteo või karistuse puhul. Selline lähenemine pole kooskõlas seaduse teksti ega seadusandja eesmärgiga. Süüdimõistetu võib eeldada, et hea käitumise ja

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolude esinemise korral on tal võimalik kindla karistusaja ärakandmise järel enne tähtaega vabaneda. Kogu karistuse ärakandmine pole reegel ja ennetähtaegne vabastamine ei ole erand ning seda kinnitab kohtupraktika. Vastupidisel juhul tekib oht, et süüdimõistetu kaotab huvi enda käitumise parandamise ja ühiskonnaga taasliitumise vastu. Ringkonnakohus leiabki, et vaatamata sellele, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on osaliselt läbinud individuaalse täitmiskava, siis analüüsides kõiki asjaolusid kogumis ka lisaks

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolude alusel, ei ole süüdimõistetu 6 puhul uute kuritegude risk viidud miinimumini, mistõttu ei ole ka ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. 8. O. Mark leiab, et varasemat kriminaalhoolduse ebaõnnestumist ei tohiks justkui arvesse võtta.

§ 76

lg 4 alusel kuulub arvesse võtmisele ka süüdimõistetu varasem elukäik ja süüdlase isik. Korduv kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste rikkumine ning menetlusest kõrvale hoidumine annab märkimisväärse ohu selles osas, et ka käesolevalt kriminaalhooldus ebaõnnestuks. Ringkonnakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse järelduseks, et süüdimõistetu on vangistuses sedavõrd muutunud, et oleks alust teda usaldada ja järeldada, et kriminaalhooldus maandaks uute kuritegude riski märkimisväärselt. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole arvestanud kinnipeetava iseloomustuses toodud riskiprotsente, mistõttu süüdimõistetu viide, et nende arvestamine on lubamatu, on asjakohatu ning määruskaebust koormav. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu 30. septembri 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta selle põhjendustest välja viited kustunud karistustele. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 7