← Eesti

1-20-6288/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. oktoober 2021 1-20-6288 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kuido Jürisson (isikukood 38809275721) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
  2. septembri
  3. a määrus Kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. septembri
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo LMP Kuido Jürissonile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 162 (sada kuuskümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 27 eurot.
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kuido Jürissonilt Eesti Vabariigi kasuks välja 162 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Tartu Maakohtu
  10. septembri 2020 otsusega tunnistati Kuido Jürisson süüdi KarS § 4231 järgi. Teda karistati 10-kuise vangistustega. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 424 lg 2 järgi, mille eest mõisteti 8 kuu pikkune vangistus. Süüdi tunnistati K. Jürisson veel KarS § 1572 lg 1 järgi karistades teda 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus 1 aasta 2 kuud, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
  11. jaanuari 2019 otsusega nr 1-19-514 mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, s.o 11 kuu ja 20 päeva vangistuse võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 2 aasta 11 kuu ja 20 päeva pikkune liitkaristus, mida K. Jürisson kannab alates
  12. juulist
  13. Karistuse lõpptähtaeg saabub
  14. septembril
  16. Tartu Vangla esitas maakohtule materjalid K. Jürissoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
  17. Maakohtu
  18. septembri
  19. a määruses leiti, et K. Jürissoni tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, ehkki KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on täidetud.
  20. Kohus tuvastas, et K. Jürissonil on kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kohus märkis, et täidetud on ka vangistatu õiguspärase käitumise eeldus vangistuses – kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on osalenud vangla majandustöödel ja edukalt läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Ka lähedaste toetus on iseenesest positiivne, ent sellele vabastamist rajada ei saa, kuivõrd pereliikmetega olid suhted head ka kuritegude toimepanemise ajal, mistõttu ei hoiaks see ära süüdlase kuritegelikku käitumist.
  21. Murekohaks pidas kohus alkoholi. Kuuest kriminaalkaristusest viis on joobes juhtimise eest, millele kahel juhul on lisandunud mootorsõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata. Varasematest kuritegudest ning kriminaalhooldaja päevikukannetest nähtub, et K. Jürisson võib alkoholijoobes olles käituda agressiivselt. Ta hakkas enda sõnul alkoholi tarvitama 17aastaselt, tarbimine muutus problemaatiliseks ligikaudu 4 aastat tagasi. Õhtuti tarvitas ta 23 pudelit õlut lõõgastumiseks, enne vahistamist ja vanglasse tulekut aga igapäevaselt. K. Jürisson nõustus alkoholiraviga
  22. a ning kohus määras talle alkoholi tarvitamise keelu. Ta lõpetas ravimite tarvitamise usus ilma hakkama saada, ent tekkis tagasilangus. Vangistuses on K. Jürisson teadvustanud sõltuvust. Ta hinnati alkoholisõltlaseks. K. Jürisson on motiveeritud läbima „Eluviisitreeningut“ ning tegelema probleemiga, ent programmi on vangla edasi lükanud. Lisaks alkoholile on K. Jürisson tarvitanud ka narkootikume. Enne vanglasse sattumist umbes korra kuus. Sõltuvust tal diagnoositud pole. K. Jürisson ise peab narkootilise aine tarvitamist juhuslikuks. Narkootikume tarvitab lõõgastumiseks, ent sellist mõju nagu alkoholil neid talle ei ole. Kohtuistungil avaldas K. Jürisson, et alkohol ei ole enam probleem. Ta oli sõltlane, ent ei plaani enam alkoholi tarvitada. Ta võiks ravile minna ning peab perearstiga ravivõimalusest rääkima.
  23. Kohus ei pidanud isiku eelnevat elukäiku, tema pikaajalist alkoholisõltuvust ning lisaks amfetamiini tarvitamist arvestades usutavaks, et K. Jürisson on ilma kvalifitseeritud tugisüsteemita võimeline sõltuvust kontrolli alla saama. Teda on 6 korral kriminaalkorras karistatud. Reaalset vangistust kannab K. Jürisson esmakordselt. K. Jürissoni on karistatud korduvalt joobes juhtimise, mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, kehalise väärkohtlemise ja ühel korral ka avaliku korra rikkumise eest. Praegu kannab ta lisaks joobes ja juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisele karistust teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Süüdlane on kohtu usaldust kuritarvitanud ja jätnud kasutamata mitmed võimalused oma eluviiside korrigeerimiseks – uue kuriteo pani ta toime vaid mõned kuud pärast süüdimõistva kohtuotsuse tegemist katseajal. See ei jäänud ainsaks süüteoks – õigusrikkumiste toimepanemise katkestas alles K. Jürissoni vahistamine. Eeltoodu tõttu ei uskunud kohus K. Jürissoni lubadusi.
  24. ITK-s ettenähtud sõltuvuskäitumist käsitlevad tegevused on läbimata, mistõttu puudub nende läbiviijate hinnang isiku motivatsioonile võtta end käsile. Kohus ei näinud, mille nimel võiks süüdlane pingutada. Samuti ei nähtu tema ütlustest ega kohtule esitatud 2

(6)materjalidest, et K. Jürissonil oleks selge ja kindel kavatsus liituda mõne sõltuvust käsitleva ravi- või rehabilitatsiooniprogrammiga. K. Jürissoni elukäik on ilmekalt näidanud, et omal käel mõnuainetest hoidumine toob varem või hiljem kaasa uued rikkumised. Välistatud pole ka uued ja veelgi raskemad kuriteod. Eeltoodut arvestades järeldas kohus, et K. Jürisson ei ole motiveeritud oma probleemidega siiski süvitsi tegelema, tema motivatsioon võib olla üksnes näiline ja tingitud soovist võimalikult kiiresti vangistuse kandmiselt vabaneda. See muudab ta jätkuvalt ohtlikuks. Jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, läbides rehabiliteerivaid tegevusi, omandades eriala ja soovides vangistusjärgselt läbida sobilikku rehabilitatsiooniprogrammi jne), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. MÄÄRUSKAEBUS
  1. Määruskaebuses palutakse vaidlustatav lahend tühistada ja teha uus määrus, millega K. Jürisson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
  2. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks puudub alus K. Jürissoni ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus on tuginenud peamiselt ühele negatiivsele argumendile – alkoholisõltuvusele, positiivsed asjaolud aga jätnud arvestamata. Liialt kinni on kohus ka K. Jürissoni varasemas elukäigus. Ehkki ta pani teod toime alkoholi mõju all, ei ole see tänasel päeval enam nii suure kaaluga, sest K. Jürisson soovib muutuda ja on läbinud individuaalse täitmiskava. Pole alust arvata, et ta paneks vabanemisel toime uue kuriteo.
  3. K. Jürisson on saanud tegude tagajärgedest aru ja otsustanud oma elu muutma, hakata seaduskuulekaks, elada eeskujulikult ning teha muudatusi. Suurimaks motivaatoriks on talle lapsed.
  4. Maakohus on nentinud, et K. Jürissonil on lähedased, elu- ja töökoht, ent siis ometi pidanud retsidiivsusohtu niivõrd suureks, et isikut ei saa tingimisi ennetähtaegselt vabastada põhjendades seda alkoholisõltuvusega. K. Jürissonil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta tunnistab probleeme ning tahab muutuda. Ta on raviga nõus ning soovib jätkata hariduse omandamisega. See kinnitab, et ta ei hakka uuesti kuritegusid toime panema.
  5. Alkoholisõltuvusele liigselt keskendudes on maakohus jätnud teised eeldused kõrvale või andnud neile liiga vähe tähelepanu. Kuivõrd K. Jürisson soovib ja tahab muutuda, ta on teinud vangistusest järeldused ning tal on elu- ja töökoht ning toetavad lähedased, ei ole põhjust eeldada, et vaid alkohol suurendaks uute kuritegude riski sedavõrd, et jätta ta vabastamata. Ka karistuse lõpunikandmisel on inimesel valik, kuidas edasi. Praegusel hetkel räägib ennetähtaegse vabastamise kasuks soov alustada sõltuvusraviga, hakata teenima elatist ning tasuda võlad. Karistust on jäänud kanda ligi aasta. Vangistus ei aita kaasa isiku hilisemale sotsialiseerumisele lastega. Just kriminaalhooldusele allutamine aitaks parimal võimalikul viisil K. Jürissonil jätkata normikuulekat elu.
  6. Distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et K. Jürisson on suuteline kehtivale korrale alluma, saab aru normidest ja nende vajadusest. Varasemad karistused on K. Jürissonile eripreventiivset mõju avaldanud. Ta on tänaseks viibinud üle aasta vangistuses ning saanud aru, kuidas eluga edasi minna. Ennetähtaegne vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega mõjutab isikut vangistuse lõpunikandmisest paremini. 3
(6)
  1. Maakohtu lahendist ei nähtu kohtu siseveendumuse kujunemine. Kaalutud ei ole negatiivseid ja positiivseid asjaolusid kogumis, vaid antud ülekaal ühele negatiivsele asjaolule.
  2. K. Jürisson oleks mõttekas tingimisi enne tähtaega vabastada. Ta on selleks igati motiveeritud ning arvestades tema isikut, oleks karistuse täielikust ärakandmisest säästmine põhjendatud. K. Jürissoni käitumine vanglas ja tulevane elu vabaduses kaaluvad üles kuritegude asjaolud ja varasema elukäigu. K. Jürissoni muutumistahe annab aluse järeldada, et ta ei jätka vabaduses kuritegelikku elustiili. Mineviku pinnalt tuleviku kohta järeldusi teha ei saa. Inimene on võimeline tahte korral muutuma ning K. Jürissonil on tõsikindel tahe muutuda. Käitumiskontrollile allutamine aitaks tal elu järje peale saada. Positiivsed asjaolud kaaluvad üles negatiivse – s.o korduvkaristatuse ning kuritegude toimepanemise alkoholijoobes. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  4. Kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu. Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
  5. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-169898).
  6. Kaitsja määruskaebust lugedes ei ole maakohtule ette heidetud kaalutlusõiguse teostamata jätmist, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumist või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta jätmist. Küll aga on kaebaja arvates kohus liialt suure kaalu pannud K. Jürissoni varasemale elukäigule ja alkoholisõltuvusele, positiivsetele asjaoludele ja isiku lubadustele aga teenimatult vähe kaalu omistanud.
  7. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus K. Jürissoni ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Isiku vangistusaegset käitumist on seejuures arvestatud piisavalt – kohus on positiivseks lugenud K. Jürissoni rehabiliteerivad tegevused ning distsiplinaarkaristuste puudumise. Küll aga osutas kohus asjaolule, et sõltuvusega seotud programm on vanglast johtuvatel põhjustel läbimata. Isegi kui see tõik kõrvale jätta (sest programmi saaks K. Jürisson vajadusel ka kriminaalhooldusel läbida), puudus maakohtul isiku eelnevat elukäiku, tema pikaajalist alkoholisõltuvust ning lisaks amfetamiini tarvitamist arvestades usk, et K. Jürisson ilma 4
(6)kvalifitseeritud tugisüsteemita on võimeline sõltuvust kontrolli alla saama. K. Jürisson on määruskaebuses kirjutatut arvestades küll nõustunud sõltuvusega tegelema, ent tema varasem kohtu poolt määratud alkoholiravi lõppes tagasilangusega. Maakohus on uute kuritegude ohtu näinud nii isiku varasemat elukäiku, kui ka K. Jürissoni iseloomustavaid andmeid arvestades, tuues välja, et süüdimõistetu võib alkoholijoobes olles käituda agressiivselt. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole K. Jürissoni teod etteplaneeritud, vaid toime pandud impulsiivsusest, reageerides hetkeolukorrale. Tema käitumismuster on korduv ja varasemaga sarnane ning ka kuritegude toimepanemise soodustegurid jäänud samaks: alkoholi tarvitamine ning sellest tingitud impulsiivne käitumine. Maakohus osutas sellelgi, et K. Jürissoni probleemid on sügavate juurtega – alkoholi tarvitamist alustas ta 17aastaselt ning liigtarvitamise periood jääb ligikaudu 4 aasta taha, kui ta enne vahistamist tarvitas alkoholi juba igapäevaselt. Kahtlemata on väga halb kombinatsioon alkohol ja narkootikumid, mida K. Jürisson samuti enne vangistust tarvitas. Sestap pole imekspandav, et uute kuritegude ohu analüüsimisel pööras kohus suurt tähelepanu asjaoludele, mis süüdlase retsidiivsust suurendab. Ehkki K. Jürisson on nüüdseks ära kandnud üle aasta vangistuses, ei saa siiski nõustuda kaitsjaga selles, et tänasel päeval ei ole probleem enam päevakorral. Peab arvestama, et K. Jürissoni alkoholiprobleem on aastatepikkune ning võimendab tema negatiivseid käitumisjooni – iseloomustuse kohaselt tunnistab süüdlane isegi, et on oma käitumiselt olnud vägivaldne ja impulsiivne. K. Jürisson on toime pannud kehalisi väärkohtlemisi alkoholijoobes ning muutunud vägivaldseks nii võõrast isikute kui oma elukaaslase suhtes. Samuti on ta korduvalt juhtinud mootorsõidukit olles alkoholijoobes.
  1. Ringkonnakohtu arvates võib küll K. Jürissoni mõttemaailmas teatavat nihet õiguspärase ja vägivallata eluviisi poole täheldada seoses vangistuses toimunud rehabilitatsiooniga. Samas aga puudub kohtul veendumus, et pikaajalisel alkoholi tarvitajal ei tekiks tagasilangust. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et K. Jürisson on end vanglas positiivsest küljest näidanud – tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja läbitud on rehabiliteerivaid tegevusi, küll aga ei saa unustada, et tegemist pikaaegselt kriminaalset eluviisi harrastanud inimesega. Ringkonnakohtu arvates ei ole kohus ülemäära suurt tähelepanu pööranud K. Jürissoni eelnevale elukäigule – teatavasti on korduvalt karistatud isikute puhul täheldatud suuremat retsidiivsust. Kohus on K. Jürissoni eelnevat elukäiku analüüsides ära märkinud, et teda on 6 korral kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt joobes juhtimise, mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata, kehalise väärkohtlemise ja ühel korral ka avaliku korra rikkumise eest ning teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Kohus osutas sellelegi, et uue kuriteo pani K. Jürisson toime vaid mõned kuud pärast süüdimõistva kohtuotsuse tegemist katseajal. See ei jäänud ainsaks süüteoks – õigusrikkumiste toimepanemise katkestas alles K. Jürissoni vahistamine.
  2. Maakohus ei uskunud K. Jürissoni lubadusi. Ka ringkonnakohus ei ole veendunud, et praeguseks ajaks kantud karistus on eesmärgi täitnud ning K. Jürisson piisavalt muutnud. Apellatsioonikohus ei ole kohanud ühtki kinnipeetavat, kes ennetähtaegse menetluse raames ei ole kinnitanud tahet ja valmidust edaspidi kuritegusid mitte toime panna. Küll aga näitab praktika, et elu väljaspool vanglat pakub väljakutseid, mida ka vanglas kindlat tahet ja seaduskuulekaks eluks valmidust vandunud süüdlased tihti vastu võtta ei suuda. Sotsiaalprogrammidest saadud teadmised on teooria, ent praktika tuleb K. Jürissonil läbida ise ning see võib kujuneda keeruliseks ülesandeks. K. Jürisson on varem korduvalt kriminaalhooldusel olnud. Siiski ei ole see ära hoidnud uusi kuritegusid ega pannud K. Jürissoni sõltuvuskäitumisega tegelema. Seega ei saa olla veendunud, et K. Jürissonile lisakohustuste panemine maandaks uue kuriteo toimepanemise riski. 5
(6)
  1. Alusetu on ka kaitsja väide, nagu puuduks maakohtu määrusest põhjendused, miks kindel elukoht ja toetavad lähedased ei taga õiguskuulekat käitumist vabaduses. Samuti ei soostu kohtukolleegium kriitikaga, nagu oleks I astme kohus ebaproportsionaalselt palju keskendunud K. Jürissoni käitumisele enne vangistusse sattumist – kohus hindas eelnevat elukäiku koos teiste KarS § 76 lg-s 4 hinnatavate alustega ega jätnud arvestamata ka käesolevaks ajaks kantud karistuse mõju.
  2. Apellatsioonikohtu hinnangul ei ole maakohus lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et K. Jürissoni karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus K. Jürissoni vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Sel põhjusel ei jaga kohtukolleegium kaitsja positivismi K. Jürissoni vangistuse eesmärkide täitumisest. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Määrus jääb juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  3. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal materjalidega (maakohtu määrus, istungiprotokoll, iseloomustus ja prokuratuuri seisukoht) tutvumiseks 90 minutit ja määruskaebuse koostamiseks sama palju. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo LMP riigi õigusabi tasu 194,40 eurot (sh käibemaks 32,40 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lgst 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  4. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Arvestades määruskaebuse argumente, peab ringkonnakohus määruskaebuse koostamise eest põhjendatud ajakuluks 60 minutit. Seega määrab ringkonnakohus tasu suuruseks 135 eurot (millele lisandub käibemaks 27 eurot). Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel K. Jürissoni kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.