Plus Capital esitas 24.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult E Plt 761,06 euro saamiseks. Pooled esitasid 28.10.2021 kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromisslepingu saamisega lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 29.10.2021 maksekäsu ja andis tsiviilasja üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. PlusPlus Capital AS (avaldaja), volitatud esindaja Tarvo Ilves, ja E P (võlgnik) 28.10.2021 kohtule esitatud kompromissi kohaselt leidsid pooled, et on nõus sõlmima AS PlusPlus Capital AS esitatud 26.02.2020 Kompromisslepingust/võlatunnistusest nr 24863016 tulenevas võlgnevuse ja menetluskulude nõudes E P vastu kompromissi ja lõpetama tsiviilasja menetluse.
paragrahvides 430 lg 2 sätestatud asjaoludest ja paragrahvis 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 2.
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissleping on esitatud maksekäsu kiirmenetlusest kohtule hagimenetluses jätkamiseks üle antud tsiviilasjas ja enne avaldaja kohustamist oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 486 lg 1, 4 kohaselt, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu, menetleb kohus kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade 4 kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada ilma kohtuistungit pidamata (
Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetatakse. 4. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (
6. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (
Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (
Vastavalt kompromissis kinnitatule jätab kohus kompromisslepingus käsitlemata poolte menetluskulud
Hüvitatavate menetluskulude puudumisel kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 7.
lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et välistavad kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse ja on teadlikud selle tagajärgedest. Arvestades eeltoodut välistab kohus kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise
(allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.