Obsah (19)

§ 392§ 366§ 233§ 136§ 122§ 132§ 124§ 133§ 134§ 367§ 163§ 138§ 144§ 174§ 175§ 477§ 445§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 23.12.2020.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2487 Tsiviilasi T. O.i (O.) hagi

§ 392

lg 3 alusel pooltele tähtaja kuni 19.11.2020 kohtunõudes osundatud täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning hagejale nõude täpsustamiseks.

1. Pooled esitasid 19.11.2020 kohtule täiendavad seisukohad ja tõendid. Hageja täpsustas hagiavalduse eseme resolutsiooni punkti 1 ning palus arvestada otsuse tegemisel hageja nõuet järgmises sõnastuses: − kohustada kostjaid solidaarselt 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist avaldama veebilehel xxxx järgmise sisuga teate: „T. O. ei ole Internetiturundus OÜ-le võlgu”. Tekst peab olema avaldatud valgel tagapõhjal musta tekstiga, tähesuurusega 12 ning tekst peab olema veebilehel järjest kättesaadav vähemalt 6 kuu vältel.
2. 03.12.2020 määruses andis kohus pooltele kompromissi, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähataja kuni 09.12.2020 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks tähtaja hiljemalt 11.12.
3. Kohus teatas, et teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 23.12.
5. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud. Kohtuotsuse põhjendused
6. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
7. Hageja palub kohustada kostjaid solidaarselt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist avaldama veebilehel xxxx järgmise sisuga teade: „T. O. ei ole Internetiturundus OÜ-le võlgu“. Tekst peab olema avaldatud valgel tagapõhjal musta tekstiga, tähesuurusega 12 ning tekst peab olema veebilehel järjest kättesaadav vähemalt 6 kuu vältel. Lisaks palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja varalise kahjuhüvitise summas 644 eurot koos viivisega seadusjärgses määras väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni väljamõistetud rahalise põhinõude täitmiseni. 5
8. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt avaldati kostjale I kuuluva internetidomeeni xxxx kodulehel (URL-iga xxxx) hageja au teotav informatsioon järgmiselt: „VÕLGLASED Isikud, kes ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt“. Teabele oli lisatud hageja nimi ja foto ning väikeses trükis A OÜ nimi, registrikood ja kontaktandmed. Kostja II on kostja I ainus juhatuse liige ja osanik. Kogu majandustegevust ja äriühingu esindamist viib kostja II läbi ainuisikuliselt. Teksti lisas kostja I kodulehele kostja II. Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mis on oma sisu ja tähenduse poolest hageja au teotavad. Kostja II avaldatud tekstist nähtub, nagu oleks hageja kostjale I võlgu ja hageja on isik, kes ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Samuti on avaldatud ilma hageja eelneva loata tema pilt (kasutatud tema kujutist).
9. Poolte vahel on vaidlus isiku au teotamisest tuleneva õigusvastase kahju hüvitamise nõudes, millele kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. Hageja väitel põhjustasid kostjad talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostjate käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 ja/või VÕS § 1047 järgi. Hageja nõuab kostjatelt rehabiliteeriva sisuga teksti avaldamist samal kodulehel, kus au teotav tekst avaldati ja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause,

§ 366). Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka VÕS § 134 lgs 2 sätestatuga.

Lisaks on hageja esitanud kostjate vastu varalise kahju hüvitamise nõude tulenevalt kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludega, mille õigusliku alusena kohaldub VÕS § 128 lg 3 koosmõjus VÕS §

2. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: 1) kas kostja II vastutab vaidlusaluse informatsiooni avaldamise eest; 2) milline isik on avaldatu kohaselt võlglane; 3) kas avaldatud on faktiväiteid või väärtushinnanguid; 3) kas avaldatud faktiväited vastavad tõele või mitte. Esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et kostja I on äriühing, mille tegevusalaks on märgitud veebiportaalide tegevus (tl 7). Kostja I reklaamib oma majandustegevust läbi talle kuuluva internetidomeeni xxxx (tl 8). Sellel kodulehel sisaldub täpsustav info selle kohta, et kostja I pakub teenusena brändilogode loomist, e-posti kontode haldamist ja kodulehe valmistamist (tl 9). Kostja II on kostja I ainus juhatuse liige ja osanik. Kogu majandustegevust ja äriühingu esindamist viib kostja II läbi ainuisikuliselt (tl 10-14). Sama kodulehe ühel lehtedest, URL-ga xxxx avaldas kostja II järgmise teksti „VÕLGLASED Isikud, kes ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt“ (tl 15-16). Sellele tekstile järgnevalt avaldas kostja II alltoodud hagejat puudutava info: Foto hagejast T. O. xxxx Hagi esitamise seisuga oli kostja II kostja I kodulehelt hageja andmed eemaldanud (tl 22).
3. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja II vastutab vaidlusaluse informatsiooni avaldamise eest. Hageja on seisukohal, et kostja II vastutab informatsiooni avaldamise eest, kuna veebileht kuulub kostjale I. Juriidiline isik iseseisvalt ühtegi tegu ei tee, tema tegevus väljendub läbi seadusliku esindaja (juhatuse liikme) tegevuse. Kostja I tegevust viib ainuisikuliselt läbi kostja II. Kostja II haldab juhatuse liikmena kõiki kostja I tarkvarasüsteeme ning kostja II tegutsebki ettevõttes ainsana kodulehti ja 6 internetiturundust puudutavatel teemadel. Järelikult on ilmne, et hageja au teotavad ebaõiged faktiväited kirjutas kostja I veebilehele just kostja II. Kostja II vaidleb eeltoodule vastu ja on seisukohal, et kostja II füüsilise isikuna ei saa antud juhul olla faktiväidete avaldajaks. Juhtorganite liikmete käitumist sarnastes olukordades tuleb pidada juriidilise isiku organi käitumiseks ning seega juriidilise isiku tegevuseks. Kostja II kui kostja I juhatuse liikme käitumist veebilehel andmete avaldamisega tuleb pidada kostja I käitumiseks ning tegevuseks. Kohus on seisukohal, et kostja II deliktiõiguslik vastutus tekib hageja ees juhul, kui kostja II tegu oli õigusvastane ja süüline VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046, VÕS § 1047 lg-te 1-3 ja VÕS § 1050 järgi. VÕS § 137 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Avaldajaks VÕS § 1047 tähenduses on isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Näiteks ajakirjanduses on andmete avaldajaks ka isik, kes on meediaväljaandele andmeid edastanud. Antud juhul omas kostja II kostja I ainuosaniku ja juhatuse liikmena täielikku kontrolli informatsiooni avaldamise üle. Kohus juhib kostja II tähelepanu asjaolule, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-is 138 sätestatud hea usu põhimõttest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Isikutel lasub kohustust teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et teised isikud ei saaks tema tegevuse tagajärjel kahjustada. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostjate teo, kahju, põhjusliku seose kostjate teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostjad põhjustasid õigusvastaselt kahju, siis vabanevad kostjad vastutusest, kui nad tõendavad oma süü puudumise (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Kohus kontrollib deliktiõigusliku vastutuse aluseks olevaid elemente tsiviilasja lahendamise käigus alljärgnevalt.
4. Hageja ja kostjate vaidlus on avaldatu ebaselgest esitusest tulenevalt peamiselt asjaolus, kas avaldatu tähenduses on võlgnikuks hageja või A OÜ. Hageja on seisukohal, et avaldatud tekstist nähtub, nagu oleks hageja kostjale I võlgu. Lisatud kuvatõmmisest on selgelt tuvastatav, et hagejat ei esitata kui A OÜ esindajat või juhatuse liiget, vaid suurte tähtedega on kirjutatud hageja nimi ning all on palju väiksemalt kirjas, et hageja on seotud A OÜ. Teksti juurde pole lisatud mitte A OÜ brändile või kodulehele viitavat fotot, vaid füüsilise isiku pilt, mille kostjad leidsid internetist. Keskmine mõistlik lugeja ei taju, et informatsioon on avaldatud A OÜ aadressil. Kostjate vastuväidete kohaselt on andmed avaldatud seoses A OÜ poolt teenuse tellimisega kostjalt I, mille eest esitatud arve nr TM960 jättis A OÜ tasumata. Kostjate selgituste kohaselt on avaldatu kohaselt võlglane A OÜ. Eraldi on välja toodud ettevõtte juhatuse liikme nimi ja foto, kuivõrd tegemist on ettevõtte ainsa juhatuse liikmega. Avaldatus ei ole esile toodud hageja isikukoodi ega muid isiklikke andmeid, avaldatud on üksnes andmed, mis seostuvad ettevõttega. Kohus on seisukohal, et kostjate poolt avaldatut tuleb hinnata lähtudes avaldatud teksti kontekstist ja tuvastada, mida mõistliku inimese arusaama järgi on üldsusele avaldatud. Antud juhul on avaldatud lehekülje pealkirjana suurte tähtedega VÕLGLASED ja alljärgnevalt väikeses kirjatrükis „Isikud, kes ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt“. Seejärel on esitatud raamitult andmed erinevate isikute kohta 7 sh hageja osas. Esile on toodud isiku foto, mille alla on kirjutatud suurte tähtedega T. O.. Seejärel on allosas väikeses kirjatrükis märgitud A OÜ, millele on lisatud ettevõtte andmed. Kohus on seisukohal, et esitatud informatsioon on esitatud ebaselgelt, kuna arusaamatuks jääb, kes on kellele võlgu ja kuidas on hageja või A OÜ nõudega seotud. Selgelt ja rõhutatult on esile toodud hageja nimi ja kujutis fotol, mis võimaldab eeldada, et võlanõudega on eeskätt seotud hageja. A OÜ seos nõudega on pigem teisejärgulise tähtsusega, kuivõrd see on esitatud väikeses kirjatrükis ja hageja nime ning foto all. Mõistlik inimene eeldab, et tegemist võiks olla pigem hageja kontaktandmetega. Eeltoodust tulenevalt on hageja kodulehel avaldatud informatsioon ebatäielik ja eksitav. Tulenevalt informatsiooni sisu ja vormi esitusest seostab mõistlik inimene võlanõudega hagejat.
5. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega- väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt eristamise kohta ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 17).
6. Kohus asub seisukohale, et avaldatud informatsioonis sisalduvad faktiväited „võlglased“ ja „isikud, kes ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt“. Esitatud väidetele saab esitada vastuse skaalal tõene/väär. Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostjad avaldanud sõnaselgelt. Kohus on seisukohal, et ka praegusel juhul ei saa kostjad tugineda sellele, et interneti kodulehel ei ole selgelt esitatud väidet „T. O. on Internetiturundus OÜ-le võlgu“, mille ümberlükkamist hageja taotleb. Oluline on, et nimetatud faktiväited järelduvad avaldatud informatsiooni sisust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.04.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 13).
7. Järgmiseks analüüsib kohus, kas tegemist on ebaõigete faktiväidetega VÕS § 1047 lg 1 tähenduses. Hageja on seisukohal, et ta ei ole kostjale I võlgu (kostjatele võlgu). Samuti ei vasta tõele, nagu oleks hageja isik, kes ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Kostjad on vastuses hagiavaldusele (tl 39, p 3.4) avaldanud, et vastab tõele, et hageja füüsilise isikuna ei ole kostjale I võlgu jäänud. Kostja I selgituse kohaselt tellis A OÜ teenust (tl 43), mille täitmise eest esitati A OÜ-le arve nr TM960 summas 72 eurot käibemaksuga (tl 42, tl 44-47). Kuna A OÜ arvet ei tasunud, siis avaldati võlgnevuse kohta informatsioon maksehäireregistris (tl 48) ja kostja I kodulehel. Kostjad on seisukohal, et kodulehel on andmed avaldatud korrektselt- ebaõigete faktiväidetega oleks üksnes tegemist, kui hageja ei kuuluks selle äriühingu juhatusse, mis on jätnud kostjale I arve tasumata. 8 Kõnealune foto on internetist vabalt kättesaadav- hageja on selle ise avaldanud. Foto oli kodulehele lisatud A OÜ juhatuse liikme isikusamasuse tuvastamise eesmärgil. Kohus juhib kostjate tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-152-09 p 11-12 kohaselt on põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 kohaselt igaühel õigus vabale eneseteostusele. Nimetatud üldisest isiksuspõhiõigusest tuleneb enesekujutamise õigus, mille all tuleb muu hulgas mõista õigust oma kujutisele. Õigus kujutisele hõlmab nii kujutise pildis kui ka liikuvas pildis. Õigus oma kujutisele kuulub ka PS § 26 kaitsealasse, mille esimese lause kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Seega on igal isikul õigus määrata oma kujutise kasutamine ise. Antud juhul on kostjad avaldanud hageja kujutise ilma hageja nõusolekuta eksitava informatsiooni osana. Kostjad on jätnud täpsustamata ja selgelt esile toomata, et võlgnikuks on avaldatud informatsiooni kohaselt A OÜ ja hageja puhul on tegemist A OÜ juhatuse liikmega. Osaühingut esindava isiku märkimine ettevõtte andmete juures on aktsepteeritav üksnes juhul, kui avaldatust järeldub selgelt ja ühemõtteliselt esindava isiku seos esindatavaga. Kostjad on kohtu ette toonud ja tõendanud, et teenuse tellijaks oli A OÜ. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjate poolt avaldatud informatsioonist järelduv faktiväide, nagu oleks hageja võlglane, kes ei täida oma kohustusi kostja I ees nõuetekohaselt, on ebaõige.
8. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral näeb VÕS § 1047 lg 4 ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27). Lahendis nr 3-2-1-161-05 p 12 on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul, kui isikut on üldsuse ees kujutatud ebaõigesti kaudsete asjaolude alusel järelduvate otseste faktidega, siis kohaldub õiguskaitsevahendina VÕS § 1047 lg
9. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktides 13 ja 16 tuvastanud, et kostjad on avaldanud hageja kohta eksitavat informatsiooni au teotavas vormis. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud nõudma VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjatelt ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest.
10. Ebaõige faktiväite avaldamise korral füüsilise isiku kohta on tegemist füüsilise isiku isiklike õiguste rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 4 alaliigiks oleva õigusvastase teoga. Sellisel juhul tuleb õigusvastasuse tuvastamisel lisaks VÕS § 1047 rakendada ka VÕS § 1046 lg 1 ja 2 sisalduvaid põhimõtteid, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostjate poolt avaldatud informatsioon hageja au teotav tulenevalt andmete esitamisest eksitavas vormis. Rikkumise põhjuse ja ajendina on kostjad kohtu ette toonud võlgniku teavitamise võlgnevuse olemasolust. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui kostjate eesmärgiks oli A OÜ võlgnevuse kohta informatsiooni avaldamine, ei ole see hageja nõudeid arvestades tsiviilasja lahendamisel oluline, kuivõrd esitatud informatsiooni hindab kohus mitte lähtudes kostjate arusaamast avaldatu kohta, vaid mõistliku inimese arusaamise järgi selle kohta, mida antud juhul avaldatud on. Mõistliku inimese hinnagul ei ole avaldatud informatsioon selge ja üheselt arusaadav. Avaldatud informatsioonis on rõhutatult esile toodud hageja foto ja nimi. Asjaolu, et tegemist on ettevõtte juhatuse liikmega, esitatud teabest ei nähtu. Antud juhul on kostjad avaldanud hageja kohta informatsiooni eksitavalt ja ebatäielikult, mille tulemusel järeldub mõistlikule inimesele, et hageja on võlglane, kes ei ole täinud kostja I ees kohustusi nõuetekohaselt. Nimetatud teave loetakse VÕS § 1047 lg 1 tähenduses ebaõige informatsiooni avaldamiseks. 9 Kohus asub seisukohale, et kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et esinesid õigusvastasust välistavad asjaolud.
11. Järgnevalt analüüsib kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes nõudesumma kohtu otsustada. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 6 esimese lause ja

§ 366

järgi määrab hüvitise sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. Hüvitatava kahju liike sätestava VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

1. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et täidetud on delikti üldkoosseisu kuuluv teo element, milleks on VÕS § 1047 lg 1-2 alusel kostjate poolt eksitava ja ebatäieliku teabe avaldamine hageja au teotavas vormis.
2. Mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab eelkõige hageja füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja on kahju tekkimist põhjendanud negatiivsete muudatustega hageja elukorralduses, kuivõrd hageja peab korduvalt ja väsimatult selgitama esitatud andmete ebaõigsust ja jagama selgitusi kolmandatele isikutele. See on kahjustanud hageja suhteid nii hagejale tundmatute kolmandate isikutega kui ka hageja tutvusringkonnas. Kahju tekkimine on otseselt seotud kostjate esitatud väidetega, mis lõi hageja tegevusest ja kõlblusest põhjendamatult täiesti ebaõige ettekujutuse. Nimelt jäi kostjate poolt avaldatud väidete pinnalt keskmisele mõistlikule isikule mulje, justkui hageja oleks eluliselt ebamoraalse ja kõlvatu käitumisega ning hoiduks pahatahtlikult oma kohustuste täitmisest. Kostjate avaldatu jättis mulje, et ainus võimalus hagejalt raha kätte saada on teda avalikult internetis laimates. Avaldatud valeväidete eesmärk oli hagejat survestada maksma raha, mida ta kostjatele tegelikult ei võlgnenud. Hageja on esitanud kohtule tõendina kuvatõmmise kodulehelt nähtuva lingi kohta (tl 54-57) ja video (vt 30.04.2020 hageja menetlusdokument, lisa 2). Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et keegi tema tuttavatest külastas seda konkreetset veebilehte ega seda, kes konkreetselt sealt hageja nime avastas ja sellest tulenevalt teda küsitles. Hageja väited kahju tekkimisest jäävad paljasõnaliseks. Antud juhul on tegemist suletud teemalehega, millele pääseb ligi vaid lingi abil need isikud, kellel selleks põhjust on. Statistikast tuleneb, et alates 29.07.2019 kuni 25.03.2020 on seda teemalehte vaadatud üksnes 155 korral. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-152-09 p 16 leidnud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge- muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on antud juhul kahjuks negatiivne mõjutus kannatanu isiklikus sfääris, võrrelda tuleb au teotamise eelset olukorda selle järgse olukorraga, hageja on VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaralise kahjuna au teotamise järgselt toonud kohtu ette negatiivsed muudatused hageja elukorralduses, kuivõrd hageja peab korduvalt ja väsimatult selgitama esitatud andmete ebaõigsust ja jagama selgitusi kolmandatele isikutele. 10 Kohus asub seisukohale, et hageja isikliku õiguse rikkumise tagajärjel tuleb antud juhul mittevaralise kahju olemasolu eeldada, kuna rikkumise tagajärge- muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Objektiivse teokoosseisu viimaseks elemendiks on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et VÕS §127 lg 4 kohaselt on hagejale isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju põhjuslikus seoses talle tekkinud mittevaralise kahjuga.
3. Kostjad on avaldanud informatsiooni teadvalt kindlal eesmärgil (avaldada info võlgniku teavitamiseks), kuid raskest hooletusest tulenevalt ebatäielikult ja eksitavalt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist on VÕS § 1050 süülise kahju tekitamisega raske hooletuse vormis (VÕS § 104 lg 4). Kostjad ei ole kohtu ette toonud süüd välistavaid asjaolusid.
4. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja

§ 233

lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel juhindudes VÕS § 134 lg 2, VÕS § 1050 ja VÕS § 140 lg 1 sätestatust. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja nr 3-2-1-85-08, p 14). Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Hageja on seisukohal, et mittevaralise kahju suuruse hindamisel on oluline arvestada asjaoluga, et hagiavalduse esitamise hetkeks oli kostjate poolt avaldatud informatsioon olnud üleval ca 6 kuud (tl 15-16 väljavõte on tehtud 29.07.2019). Hageja peab põhjendatuks hüvitise suuruseks 3000 eurot.

1. Kohus on seisukohal, et rikkumise raskuse hindamisel tuleb lähtuda hagejale kostjate teo tagajärjel tekkinud hingelise valu asjaoludest. Rahalise hüvitise väljamõistmisel ei saa olla aluseks üksnes kannatanu hingelised üleelamised ja piinlikkustunne (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-04 p 18). Antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest järelduksid olulised muutused elukorralduses või suhetes teiste isikutega. Samuti ei ole hageja maine saanud silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud tulenevalt kostjate poolt eksitava ja ebatäieliku informatsiooni avaldamisest. Rikkumise ulatuse ja intensiivsuse hindamisel leiab kohus, et sõltumata asjaolust, et kostjate poolt avaldatud informatsioon oli kostja I kodulehelt lihtsasti leitav ja sellele pääses ligipääs ka mobiilside seadet kasutades (tl 54-57, 30.04.2020 hageja menetlusdokumendi lisa 2 video) on tegemist üldsusele vähetuntud internetileheküljel avaldatud informatsiooniga ning kostjad eemaldasid informatsiooni peale hagejalt nõudekirja saamist. Seega kahju intensiivsus ja kestvus oli piiratud nii isikuliselt kui ka ajaliselt.
2. Hageja on toonud kompensatsiooni suuruse määramisel võrdlusena kohtu ette erinevat kohtupraktikat. Kohus märgib, et ennekõike juhindub kohus mittevaralise kahju kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramisel vaidlusaluse kaasuse asjaoludest. Antud juhul asub kohus seisukohale, et arvestades rikkumise raskust, intensiivsust, ulatust, kostjate käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist jm asjaolusid, ei ole hageja poolt taotletud mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine põhjendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-17-05 p 29 asunud seisukohale, et isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile ei pea 11 reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Antud kaasuse asjaolude ja tõendite pinnalt peab kohus põhjendatuks lugeda hagejale tekkinud kahju hüvitatuks ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamisega. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja mittevaralise kahju nõude, siis puudub alus ka viivisenõude rahuldamiseks.
3. Hageja palub kostjatelt välja mõista varalise kahju summas 644 eurot seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabiga. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et 09.01.2020 edastas hageja lepinguline esindaja kostjatele nõudekirja, milles nõudis ebaõigete andmete eemaldamist ning mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist (tl 17-21). Kostja I e-posti aadressilt saadetud vastuse kohaselt pidas kostja I nõuet alusetuks (tl 21). Advokaadibüroo esitas hagejale nõudekirjaga osutatud õigusabi eest arve nr 2911062 summas 644 eurot (tl 23). Hageja on seoses õigusabikuludega kohtu ette toonud, et kohtueelsetes läbirääkimistes osutati hagejale õigusabi tunnihinnaga 160 eurot/h kokku 3,36 tunni ulatuses (suhtlemine kliendiga, kliendi esitatud asjaoludele tuginedes põhjaliku õigusanalüüsi tegemine ja nõudekirja koostamine). Kostjad vaidlevad hageja kohtueelsetele õigusabikuludele vastu ja on seisukohal, et õigusabiteenuse tunnihind 160 eurot ilma käibemaksuta on selgelt üle turuhinna. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega, mis sellist tunnihinda õigustaks. Nõudekirja ja hagiavalduse sisu on suures osas kattuv. Ka varasemalt on kohus sarnases vaidluses hageja lepingulise esindajaga leidnud, et arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb tema põhjendatud tunnihinnaks pidada üksnes 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks leiavad kostjad, et ka hageja nimel nõudekirja koostamine ei saanud lepingulisel esindajal võtta rohkem aega kui üks tund. Hageja lepinguline esindaja kasutab nõudekirjade esitamisel blankette, mille tõttu on kõik tema poolt väljastatud nõudekirjad sisuliselt identsed (tl 82-85). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas on põhjendatud arvestada hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasuks 144 eurot (koos käibemaksuga), kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga, mille kohtupraktikat ja kohalduvat õigust valdab hageja lepinguline esindaja tulenevalt oma praktilisest kogemusest au teotamise vaidlustes. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks VÕS § 128 lg 3 koosmõjus VÕS § 131 kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulud kohtueelses menetluses seoses suhtlusest kliendiga, kliendi esitatud asjaoludele tuginedes põhjaliku õigusanalüüsi tegemisest ning nõudekirja koostamisest kostjatele kokku 2 tunni ulatuses summas 288 eurot koos käibemaksuga (144 eurot x 2 h). Hageja nõue jääb rahuldamata summas 356 eurot (644 – 288). 27.

§ 136

lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. 12 25.03.2020 määruses, millega kohus hagi menetlusse võttis, on hagihinnaks märgitud 8204 eurot. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

§ 132

lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

§ 132

lg 3 kohaselt hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

§ 124

lg-s 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

§ 133

lg 2 kohaselt liidetakse

§-s 367 kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

§ 134lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Hageja on esitanud kaks mittevaralist nõuet. Nii ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude hagihinnaks on 3500 eurot (

§ 132lg 1 ja 3).

Varalise kahju hüvitamise nõude suurus on 644 eurot ja

§ 367

alusel lisanduva viivise hagihinnaks on VÕS § 113 lg 1 ja

§ 133

lg 2 alusel 280 eurot.

§ 134

lg 1 alusel on nõuete liitmise tulemusena hagihinnaks 7924 eurot (3500 + 3500 + 644 + 280). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 28. Juhindudes

§ 163

lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 52 % ulatuses hageja kanda ja 48 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda. 29.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 174

lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks on õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. 09.12.2020 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hagejale on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt: − 11.02.2020 hagiavalduse koostamine 4h 40m 160 eurot /h 746,67 eurot; − 13.02.2020 kliendile ülevaate andmine (küsimusele vastamine), telefoninõupidamine 0h 20m 160 eurot/h 53,33 eurot; − 13.02.2020 hagiavalduse täiendamine vastavalt kliendi soovidele 0h 30m 160 eurot /h 80 eurot; 13 − 30.04.2020 arvamuse koostamine kostja
2. aprilli 2020 hagivastusele, tõendite 3h 30m 140 eurot /h 490 eurot; − 19.11.2020 vastuse koostamine kohtu
3. novembri 2020 kohtunõudele 4h 10m 140 eurot /h 583,33 eurot; − 27.11.2020 vastuse koostamine kostja
4. novembri 2020 dokumendile 0h 35m 140 eurot /h 81,67 eurot; − 09.12.2020 lõppseisukohtade koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine 1h 20m 140 eurot /h 186,67 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on hageja kandnud õigusabikulusid 15 h 5 min ulatuses so 2221,67 eurot koos käibemaksuga, mille lisandub riigilõiv 475 eurot. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 2696,67 eurot koos käibemaksuga.
5. Kostjad esitasid hageja menetluskuludele vastuväited. Kostjad on seisukohal, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult ülepaisutatud, mistõttu paluvad nad hageja menetluskulusid nende kindlaksmääramisel vähendada vastavalt kohtu äranägemisele. Varasemalt on kohus sarnases vaidluses hageja lepingulise esindajaga leidnud, et arvestades asja mahtu ja keerukust tuleb tema põhjendatud tunnihinnaks pidada üksnes 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude väljamõistmisel ei arvestata asja materjalidega tutvumisele kuluvat aega, samuti kliendiga suhtlemist ja talle õigusliku olukorra selgitamist, kuna eelnevalt nimetatu peaks olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav seisukoht. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 1 h 20 min on ilmselgelt ülepaisutatud. Kostjate hinnangul kulub menetluskulude nimekirja koostamisele maksimaalselt 30 min, kuivõrd tegemist on eelduslikult osaliselt eeltäidetud menetlusdokumendi blanketiga, mida kasutatakse ka teistes kohtumenetlustes.
6. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulud perioodil 11.02.2020 kuni 13.02.2020, mis seonduvad hagiavalduse koostamisega ja kohtule esitamisega on põhjendatud ja vajalikud kokku 5 h ulatuses, arvestades hagiavalduse mahtu sisuliselt ca 6 lk koos lisadega (erinevad väljatrükid kostja I veebilehelt, kostja I majandusaasta aruande väljatrükk, 09.01.2020 nõudekiri koos vastusega, õigusabiteenuse arve). 30.04.2020 menetlusdokumendi koostamine sisuliselt ca 4,5 lk koos kahe lisaga (väljatrükk kostja I veebilehelt, video) on kokku põhjendatud ja vajalik õigusabi 3 h ulatuses. 19.11.2020 vastus 12.11.2020 kohtunõudele sisuliselt 4 lk on põhjendatud ja vajalik õigusabi 3 h ulatuses. 27.11.2020 menetlusdokument sisuliselt 1 lk kokkuvõtlik ja osaliselt eelnevalt esitatud seisukohtasid kordav on põhjendatud ja vajalik 0,5 h ulatuses. 09.12.2020 menetluskulude nimekirja koostamine ja lõppseisukohtade esitamine kohtule ca 2 lk, mis on samuti eelnevalt esitatud seisukohtasid kordav ja kokkuvõtlik on põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku 1 h ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja õigusabikulude kindlaksmääramisel, et hageja lepinguline esindaja on kohtueelses menetluses tutvunud asjassepuutuvate asjaoludega ja vaidluse sisuga, osaliselt korduvad menetlusdokumentides (sh 09.01.2020 nõudekirjas) esitatud seisukohad. Seoses kostjate vastuväitega materjalidega tutvumisele kuluva ajaga ja kliendiga konsulteerimisega märgib kohus, et nimetatud kulu tuleb kindlaks määrata õigusabi osutamisel sõltumata asjaolust, kas see on esitatud hagiavalduse koostamise osana või mitte, kulu suuruse määrab kohus kindlaks õigusabi vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Lisaks märgib kohus, et hageja menetluskulude nimekiri on esitatud koos lõplike seisukohtadega. Seega ei seisne 09.12.2020 õigusabikulu üksnes menetluskulude nimekirja koostamises. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 12,5 tunni (5 + 3 + 3 + 0,5 + 1) ulatuses. Mis puudutab hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust, märgib kohus järgmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna 14 (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (

1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-93-13), aga ka näiteks 156 eurot koos käibemaksuga (
2. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-134-17, p 15). Kuigi hageja on kohtule lepingulise esindaja tunnitasu suuruse kindlaksmääramisel esitanud võrdlusena erinevaid Riigikohtu lahendeid, juhib kohus hageja tähelepanu, et esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel analüüsib kohus eeskätt vaidlusaluse kaasuse keerukust ja esitatud menetlusdokumentide sisu. Seoses kostjate vastuväitega hageja lepingulise esindaja tasumäärale, juhib kohus kostjate tähelepanu sellele, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabi tunnihind hagiavalduse koostamisel 160 eurot koos käibemaksuga, kuid ülejäänud õigusabitoimingud on osutatud 140 eurot koos käibemaksuga, mis on väiksem määr kui kostjate poolt viidatud 120 eurot + käibemaks= 144 eurot/h. Kohus peab hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks hagiavalduse koostamisel 144 eurot (koos käibemaksuga) ja ülejäänud õigusabi osutamisel 140 eurot koos käibemaksuga, kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Tuginedes eeltoodule ja

§ 174

lõikele 10 on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 1770 euro ulatuses koos käibemaksuga [(5 h x 144 eurot/h) + (7,5 h x 140 eurot/h)]. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 475 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja

§ 132

lg 1 (hagilt hinnaga 7924 tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 475 eurot). Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 475 eurot tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 2245 eurot (1770 + 475), millest 48 % on 1077,60 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1619,07 eurot (2696,67 – 1077,60).

1. 09.12.2020 esitasid kostjad kohtule menetluskulude nimekirja. Kostjatele on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt: − 16.04.2020 materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, hagivastuse koostamine 4h; − 19.11.2020 kohtunõudega tutvumine, kliendilt seisukoha küsimine ja kohtule edastamine 20min; − 27.11.2020 kohtunõudega ja hageja vastusega tutvumine, seisukoha koos lisadega koostamine 3h 20min; − 09.12.2020 menetluskulude nimekirja koostamine 30min. Käesolevas tsiviilasjas on kostjad kandnud õigusabikulusid 8 h 10 min ulatuses so 1176 eurot koos käibemaksuga.
2. Hageja palub kohtul kooskõlas

§ 175lg 1 kontrollida kostjate menetluskulude põhjendatust.

15 35. Kohus nõustub kostjate õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkusega perioodil 16.04.2020 (hagivastus sisuliselt ca 3 lk koos lisadega e-kirjad, arve), 19.11.2020 (12.11.2020 kohtunõudele vastus sisuliselt ca 0,5 lk) ja 09.12.2020 (menetluskulude nimekiri) kokku 4,833 h ulatuses. 27.11.2020 õigusabikulusid peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks 3 h ulatuses, arvestades, et kohtule esitatud menetlusdokument on koostatud sisuliselt ca 2 lk, millele lisanduvad lisadena väljavõtted nõudekirjade võrdlusena. Kohus peab kostjate vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tasumääraks 120 eurot ilma käibemaksuta, kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga. Kostja II kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Tuginedes eeltoodule ja

§ 174

lõikele 10 on kostjale II hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Kohus rahuldab kostja I õigusabikulude avalduse 469,98 euro ulatuses ilma käibemaksuta [(7,833 h x 120 eurot/

1. h)/ 2], millest 52 % on 244,38 eurot, mis tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista ja kostja II õigusabikulude avalduse 563,97 euro ulatuses, mis sisaldab käibemaksu [(7,833 h x 120 eurot/
2. h)/ 2], millest 52 % on 293,26 eurot, mis tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 245,62 eurot (490 – 244,38) ja kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 294,74 eurot (588 – 293,26).

§ 445

lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Juhindudes

§ 445

lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostjate vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 539,96 eurot (1077,60 – 244,38 – 293,26).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

36.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 23.12.2020 kohtuotsus. 16