2-21-115768/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-115768 Tsiviilasi A.A.P. hagi V.T. vastu võla väljamõistmiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A.A.P; registrikood XXX; asukoht XXX. Hageja lepinguline esindaja: A.K. e-post XXX Kostja: V.T, isikukood XXX; tegelik XXX. RESOLUTSIOON
2. Jätta A.A.P. hagi V.T. vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.
3. Jätta menetluskulud A.A.P. kanda.
4. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.
5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V.T. võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna V.T. ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis
6. septembri 2021 määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis
7. septembril 2021 hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis; hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks; andmete esitamiseks, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada; kohtualluvuse põhjendamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks vastavalt hagi hinnale. Hageja esitas
8. oktoobril 2021 oma nõude ja selle põhjenduse. KOHTU SEISUKOHT 1 Avalduse saanud kohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse, rahvastikuregistri ja e-maksuameti kohaselt on kostja elukoht XXX. Maksekäsu kiirmenetluses tagastati juulis 2020 tsiviilasjas nr XXX dokumendid aadressilt XXX, kuna kostja ei ela/asu sel aadressil. Rahvastikuregistri andmetel elab korteris XXX üksteist täisealist isikut ja üks XXX. T.L.
9. septembri 2021 vastuse kohaselt ei ole T.L. kostja tegeliku viibimiskoha kohta andmeid. Politsei- ja Piirivalveameti
10. septembri 2021 ja
11. oktoobri 2021 vastuse kohaselt puuduvad politsei andmebaasis kostjat puudutavad juhtumid. E-maksuameti kohaselt ei ole kostja saanud Eestis maksustatavat tulu. Rahvastikuregistri andmetel ei ole kostjal kunagi olnud muud Eesti elukoha aadressi peale aadressi XXX. Rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukoht alates
12. juunist 2019 kuni
13. veebruarini 2020 XXX. Aadress XXX tekkis rahvastikuregistrisse
14. veebruaril
15. Rahvastikuregistri kohaselt on kostja lisa-aadress
16. veebruari 2020 seisuga XXX. Politsei- ja Piirivalveameti
17. oktoobri 2021 vastuse kohaselt märkis kostja
18. veebruaril 2020 Eesti kodaniku passi / isikutunnistuse taotluses oma aadressiks XXX. Maksekäsu kiirmenetluses tagastati aadressilt XXX dokumendid hoiutähtaja möödumisel. Politsei- ja Piirivalveameti
19. oktoobri 2021 vastusest nähtuvalt on kostja alates
20. veebruarist 2020 ületanud XXX piiri viiel korral. Kõik piiriületused algasid sisenemisega Eesti Vabariiki ja lõppesid väljumisega Eestist XXX. Kõik sisenemised kestsid vähem kui ühe päeva. Esimene sisemine ja väljumine toimus
21. veebruaril
22. Viimane sisenemine Eesti Vabariiki toimus
23. märtsi 2020 hommikul. Viimane väljumine Eesti Vabariigist XXX toimus
24. märtsi 2020 pealelõunal. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostja oleks sõlminud Eestis tegutsevate äriühingutega lepinguid pärast seda, kui ta ületas viimati Eesti-XXX piiri
25. märtsil
26. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sõlmis kostja erinevate teenusepakkujatega ajal, mil ta viibis piiriületuste andmetel Eestis, mitmeid krediidi- ja järelmaksulepinguid. Hagi aluseks olev leping sõlmiti ka ajal, mil kostja oli piiriületuste andmete järgi Eestis, so
27. veebruaril
28. Kohtul ei ole andmeid, et kostja oleks viibinud pärast
29. märtsi 2020 Eestis. Kohus leiab eeltoodud asjaolusid koostoimes arvestades, et kostjal puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht. Kostja elukoht on XXX. Kuigi kostja elukoht on XXX, ei kuulu käesoleval juhul kohtualluvuse määramisel siiski kohaldamisele Eesti Vabariigi ja XXX leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades. Õigusabilepingu artiklist 1 tulenevalt kohalduks õigusabileping juhul, kui kostja oleks XXX kodanik. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Eesti Vabariigi kodanik. Õigusabileping käesoleval juhul seega ei kohaldu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012,
30. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 6 lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti. Kuna antud juhul ei tulene määruse nr 1215/2012 artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 teisiti, tuleb kohtualluvus määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Füüsilise isiku vastu võib TsMS § 79 lg 1 kohaselt esitada hagi tema elukoha järgi. Nagu eelnevalt märgitud, puudub kostjal Eesti Vabariigis TsÜS § 14 lg 1 tähenduses elukoht. Kostja elab XXX. Tsiviilasi ei allu seega üldise kohtualluvuse kohaselt Eesti kohtule. Hageja tugineb üksnes üldisele kohtualluvusele. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul TsMS § 363 lg 2 4 järgi põhjendanud, et kohalduks muu kohtualluvus kui üldine kohtualluvus. Kuna hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue tarbijakrediidilepingust, alluks hagi TsMS § 89 lg 1 ja 2 järgi kostja elukoha järgi XXX kohtule. Hagi tuleb jätta seega TsMS § 371 lg 1 p 2, § 372 lg 7 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 3