lg 2, § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Maiken Mardim Süüdistatav Kert Klein (isikukood: 39511166010; elukoht: xxxxxx xxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; töökoht: töötu; karistatus: 1) 09.03.2015 Tartu Maakohtu poolt
Karistus täidetud 06.09.2019; 2) 26.03.2019 Tartu Maakohtu poolt
järgi, karistuseks vangistus 5 kuud
lg 1 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga; 3) 16.11.2020 Tartu Maakohtu poolt
järgi, karistuseks vangistus 1 aasta
lg 1 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Kert Klein süüdi karistusseadustiku (
) § 424 lg 2 ja § 4231 järgi ja mõista talle
lg 1 alusel raskeima sätte, s.o
lg 2 järgi karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Kert Kleinile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.11.2020 otsusega Kert Kleinile mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta vangistust võrra ning mõista Kert Kleinile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 31.07.-01.08.2021, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ning lugeda Kert Kleinil lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 5 ja
lg 1, 3 alusel asendada Kert Kleinile mõistetud vangistus 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga 808 (kaheksasada kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.
lg 4 alusel on Kert Klein kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xxx x-x xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Kert Kleinile
lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.
lg 4 alusel määrata Kert Kleinile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla - Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee) - AJK Kliinik - Viru Haigla Tapa Tervisekeskus - Kuressaare Haigla.
lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 09.03.2015 otsusega nr 1-15-1832
järgi, mille eest mõistetud karistus ei ole veel kustunud, juhtis uuesti 31.07.2021 kella 03:40 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas XXXXXX külas Paistu-Holstre tee 1. kilomeetril mootorsõidukit BMW 730D registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,25 mg/l kohta. Nimetatud tegevusega rikkus Kert Klein kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2) sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt
järgi, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 16.11.2020 otsusega nr 1-20-4973
¹ järgi, juhtis uuesti 31.07.2021 kella 03:40 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas XXXXX külas Paistu-Holstre tee 1. kilomeetril mootorsõidukit BMW 730D registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
§-de 424 lg 2 ja 423¹ järgi.
lg 1 alusel mõista Kert Kleinile raskeima sätte, s.o
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.07.-01.08.2021, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.11.2020 mõistetud ärakandmata karistuse - 1 aasta 3 vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 2 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s. o 808 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Kert Klein
lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tulenevalt
lg 2 p 2 on Kert Klein kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 4 alusel määrata Kert Kleinile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla - Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee) - AJK Kliinik - Viru Haigla Tapa Tervisekeskus - Kuressaare Haigla. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4 Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kert Kleini kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 155,76 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1031,76 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 155,76 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kert Klein on kahtlustatavana kinni peetud 31.07.-01.08.2021, seega on Kert Klein viibinud eelvangistuses 2 päeva.
MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.