Obsah (6)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number ja hagi ese Hagihind nr 2-21-6758 Y hagi Z vastu elatise väljamõistmiseks 2628 eurot Kohtunik

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

2.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal

§ 100

lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. 3. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

4. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad 2 suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-78-13, p 15).
3. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 6. Kuna mõjuv põhjus on

§ 102

lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt otsuse p-d 18 ja 21).
3. Kostja on nõus tasuma hageja ülalpidamiseks 75 eurot kuus. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et ta saab töötasu 550 eurot kuus ning ta ei ole võimeline rohkem tasuma.
4. Kostja on esitanud kohtule tõendid on sissetulekute kohta. Pangaväljavõtte kohaselt on kostja keskmine kuusissetulek 1626 eurot kuus, mis on kolm korda suurem sissetulek, kui kostja kohtule ise avaldas. Kohus arvestab kostja reaalset igakuist sissetulekut. Lisaks eelnevale teevad ka erinevad eraisikud kostja arveldusarvele ülekandeid, mille kohta kostja ise selgitusi ei ole andnud. Kostja on oma kirjalikus seisukohas kinnitanud, et tema väljaminekuteks on laen, kindlustus ning kommunaalmaksed.
5. Kostja on palunud elatist vähendada ka seetõttu, et tal on peale hageja veel kolm alaealist last - G (xxx), I (xxx) ja E (xxx). Rahavastikuregistri päringu kohaselt on kostjal koos hagejaga kokku 3 last, mitte
6. G isaks ei ole kostja, vaid R., seega ei saa kohus arvestada teda kostja ülalpeetavate hulka.
7. Kohus arvestab otsuse tegemisel Justiitsministeeriumi tellimusel tehtud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uurimusega lapsevajaduspõhisest miinimumelatisest.
8. Nimetatud uurimuse kohaselt on leitud, et ühe lapse eeldatavad ülalpidamiskulud on keskmiselt 402 eurot kuus (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf).
9. Kohus arvestab otsuse tegemisel kostja sissetulekut, kostja püsikulutusi ning uut uuringut lapsevajaduspõhisest miinimumelatisest. Kostja on nõus ise maksma 75 eurot kuus. Hageja on kompromissi korras olnud nõus elatisega ka 200 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja sissetulekuid ja püsikulutusi ning hageja kulusid on mõistlikuks elatise suuruseks 200 eurot kuus. Hageja saaks kostjalt 200 eurot kuus ning eelduslikult peaks ka lapse ema panustama teise vanemaga võrdselt ehk 200 eurot kuus. Kokku teeb see 400 eurot kuus. Selline elatis on põhjendatud ning katab eelduslikult ka kõik lapse ülalpidamiskulud.
10. Arvestades kõike eeltoodut on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 200 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
11. Hageja soovis elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, so alates 29.04.
13. Tagasiulatuvalt tuleb kostjal hagejale maksta 1039,13 eurot (aprill 2 päeva (200/30)x2=13,33 eurot, mai – september 1000 eurot (5x200) ning oktoobri 4 päeva 3 (200/31)x4=25,80 eurot). Oktoobris jääb lisaks tagasiulatuvale elatisele tasuda veel 174,20 eurot perioodi 05.10.2021 – 31.10.2021 ehk 200 eurot kokku ühe kuu kohta. Menetluskulud
14. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
16. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
17. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
18. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 4