Obsah (7)

§ 64§ 430§ 371§ 3401§ 372§ 168§ 660

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr Tsiviilasi 2-21-112214 Osaühingu Aktiva Finants hagi H. S. ) vastu

) § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Praegusel juhul jättis kohus

1. septembri 2021 määrusega hagi käiguta ning määras hagejale 14-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli puudused kõrvaldada
2. septembriks
3. Kohus pikendas puuduste kõrvaldamise tähtaega hageja taotluse alusel kuni
4. oktoobrini
5. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja taotlus menetlustähtaja pikendamiseks on esitatud pärast menetlustähtaja möödumist (puuduste kõrvaldamise tähtajaks oli
6. oktoober 2021 ning taotlus on esitatud
7. oktoobril 2021).

§ 64

lg 1 lähtub sellest, et tähtaja pikendamise avaldus esitatakse enne tähtaja möödumist ega näe expressis verbis ette tähtaja pikendamise võimalust siis, kui tähtaeg on juba möödunud (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn § 64 komm 3.1.7). Samas ei ole tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmise aluseks see, et taotlus esitati pärast algse tähtaja möödumist.

§ 64

lg 1 eesmärgiks on võimaldada teha menetlustoimingut ka pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, kui tähtaega ei järgitud mõjuval põhjusel. Selle eesmärgi saavutamine poleks alati võimalik, kui taotlus tuleks esitada määratud tähtaja jooksul (vt nt Riigikohtu

1. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-10, p 12).
2. Samas on kohus seisukohal, et hageja ei ole välja toonud sellist mõjuvat põhjust, mis annaks kohtule aluse puuduste kõrvaldamise tähtaja teistkordseks pikendamiseks. Kohtu hinnangul ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks kompromissiläbirääkimiste pidamine kostjaga. Kohus leiab, et kostjaga kompromissiläbirääkimiste pidamine ei takista hagejal nõuetekohase hagi esitamist. Pooled võivad esitada kohtule kompromissi kuni lõpplahendi jõustumiseni (

§ 430lg 1).

1. Kohus saab aru sellest, et hageja ei soovi teha lisakulutusi (lepingulisele esindajale ja riigilõivule) olukorras, kus kostja on põhimõtteliselt nõustunud kompromissi sõlmimisega. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et maksekäsu kiirmenetlus avaldus on esitatud
2. aprillil 2021, Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse
3. septembril 2021 ning 2 kohus on juba pikendanud puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni
4. oktoobrini
5. Seega oli pooltel kohtu hinnangul piisavalt aega kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks. Ka määruse tegemise ajaks (
6. oktoobriks 2021) ei ole kohtule mõlema poole allkirjastatud kompromissi esitatud. Eelneva tõttu jätab kohus hageja
7. oktoobri 2021 taotluse tähtaja pikendamiseks rahuldamata. 8.

§ 371

lg 1 p-de 9, 10 ja 12 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõuded, hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu ning õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

§ 3401

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

§ 3401

lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai hageja

1. septembri 2021 puuduste kõrvaldamise määruse kätte
2. septembril
3. Puuduste kõrvaldamise tähtajaks oli seega
4. september 2021, mida kohus hageja taotlusel pikendas kuni
5. oktoobrini
6. Selleks tähtajaks ei ole hageja nõuetekohast hagiavaldust esitanud.
7. Eelneva tõttu jätab kohus

§ 371lg 1 p-de 9, 10 ja 12 ning § 3401 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmata.

Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

10. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole ka kulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seega tuleb määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 11.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimene lause sätestab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3