lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissis kokku leppinud hagi tagamise abinõude asendamises selliselt, et kohus kehtivate abinõude asemel seab kohtuliku hüpoteegi kostjale kuuluvale kinnisasjale ning kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse. Kohtulik hüpoteek jääb tagama käesoleva määruse täitmist.
lg 2 näeb ette, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
lg 1 lause 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel määrusega asendada ühe hagi tagamise abinõu teisega.
lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohtu hinnangul on käesolevalt põhjendatud hagi tagamise abinõud (kinnistuga tehingute tegemise keelamine, käsutamise keelumärge) asendada kohtuliku hüpoteegiga. Kohtu hinnangul ei piira kohtulik hüpoteek kostjatel kinnistu tavapärast kasutamist. Samas on hageja nõue tagatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja taotletav kohtuliku hüpoteegi summa 11 776,94 eurot. Tegemist on summaga, mida kostjad on kohustatud kompromissimääruse kohaselt hagejale maksma. Kohtu ette toodud asjaoludest järelduvalt on kostja III teadlik hageja taotlusest ning ta on nõus kohtuliku hüpoteegi seadmisega tema kinnisasjale. Alaealise kostja III nimel on hüpoteegi seadmiseks nõusoleku kompromissis andnud kostja III seaduslikud esindajad kostjad I ja II. Kohtuliku hüpoteegi seadmine ei kahjusta kostja III huve. Eeltoodust tulenevalt asendab kohus käesoleva määruse täitmiseks 07.09.2021.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud kohtuliku hüpoteegiga.
lg 3 kohaselt kantakse kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse hageja kasuks tema avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Hageja taotlusel edastab kohus määruse käesoleva seadustiku § 387 4 2-21-13865 lõikes 2 sätestatud korras ise kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks. Hüpoteek tekib sissekandmisega. Hageja esitas eelnimetatud avalduse, millest tulenevalt edastab kohus määruse ise registripidajale. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud menetluskulude hüvitises, mille kohus kinnitas. Hüvitist ületavas osas ei ole pooled kokku leppinud teisiti. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõuete esitamise eest tasunud riigilõivu 650 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 325 eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.