Obsah (11)

§ 659§ 456§ 172§ 177§ 175§ 174§ 662§ 238§ 171§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-16535 Kohtuasi XX ja

) § 172 lg 1 alusel avalduse rahuldamise ulatust arvestades puudutatud isiku kui menetluse põhjustaja kanda. Maakohus märkis, et kulud määratakse avaldajate taotlusel rahaliselt kindlaks pärast määruse jõustumist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ja uue määrusega jätta kõik menetluskulud solidaarselt avaldajate või alternatiivselt poolte endi kanda. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 4.

1. Menetluskulusid puudutatud isiku kanda jättes rikkus maakohus diskretsiooni piire, kuna pidanuks avalduse osalise rahuldamise tõttu jätma avaldajate menetluskulud nende enda kanda. Samuti rikkus maakohus menetlusõigust, jättes tuvastamata, kas ja millises ulatuses on avaldajatel menetluskulud tekkinud. Avaldajate õigusabikulud ei kuulu hüvitamisele, kuna arvetest nähtuvalt on need esitatud menetlusvälisele isikule. Avaldajad olid kohtusse pöördudes pahausksed, kasutades aega, mil juhatuse liikmete vahetumise tõttu puudus juhatusel ligipääs ühistu e-postile. Samuti nõudsid avaldajad puudutatud isikult dokumente, mille puudumist ise teadsid. Avaldajad oleksid saanud dokumendid e-äriregistrist ka ise hankida. Maakohus määras avaldajatele tähtaja kaebusele vastamiseks. 5.
2. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu. Mitme menetlusosalisega hagita menetluse korral on õiglane jätta kulud isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kui puudutatud isik oleks avaldajatele vastanud ja võimaldanud dokumentidega tutvuda, ei oleks avaldajad kohtusse pöördunud. Seega on puudutatud isik menetluskulud oma käitumisega ise põhjustanud. Ükski seadus ei sätesta, et õigusabikulud tuleb tasuda isiklikult oma kontolt. Avaldajad olid ühistuga seoses volitanud oma poega ennast esindama, kelle nimele ka arved esitati. Ühistupoolsed minetused avaldajate taotlusele vastamisel ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust. Avaldajad ei pea dokumentide saamiseks tegema tasulisi päringuid, vaid neil on ühistu liikmetena õigus nendega tutvuda. 5.
3. Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse osas.

§ 456

lg 4 teise lause alusel on maakohtu määrus ülejäänud osas edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastuseks puudutatud isiku kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 3 2-20-16535

§ 172

lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 07.10.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus käesoleval juhul kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud. Kuna menetluse põhjustas puudutatud isik ning lahend tehti valdavas osas tema kahjuks, jättis maakohus õigesti menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kuivõrd määruskaebusega on vaidlustatud üksnes maakohtu määruse kulujaotust, ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust kaebaja etteheited lahendi nendele osadele, mille osas kaebust ei esitatud. Kui puudutatud isik oli veendumusel, et avaldus tuli mingil põhjusel (avaldajate väidetav pahauskne käitumine, koosolekutel mitteosalemine, dokumentide kättesaadavus e-äriregistrist) jätta tervikuna rahuldamata, oli võimalik määrust ka selles ulatuses vaidlustada. Menetluskulude jaotuse aspektist märgib ringkonnakohus täiendavalt, et avaldajate kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud isiku poolt dokumentidega tutvumise nõudele vastamata jätmisest. Tähendust ei oma puudutatud isiku poolsed töökorralduslikud minetused, millest tingituna jäid ühistu juhatuse osalisel vahetumisel e-postile ligipääsu korraldamata jätmisega juhatuse ülesanded teatud perioodil täitmata. Kui avaldajad ei oleks KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud tähtaja kestel avaldusega kohtu poole pöördunud, oleksid nad selle võimaluse minetanud, mistõttu ei saa avaldajatele kohtu poole pöördumist ette heita. Määruskaebuse väide, et menetluskulude jaotamisel tulnuks maakohtul tuvastada avaldajatel menetluskulude kandmine ja kulud eelnevalt kindlaks määrata, ei ole asjakohane.

§ 177

lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist. Praegusel juhul on maakohus vaidlustatud määruses määranud, et kulud määratakse rahaliselt kindlaks

§ 177lg 2 kohaselt mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Maakohtu vastav otsustus ei kujuta endast menetlusnormide rikkumist. Kuna menetluskulude rahaline suurus kuulub

§ 177

lg 2 järgi kindlaksmääramisele pärast vaidlustatud määruse jõustumist, ei käsitle ringkonnakohus lähemalt kaebuse väiteid selle kohta, kas avaldajate menetluskulud on

§ 175alusel hüvitatavad või mitte.

Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus selgub kulude rahalise kindlaksmääramise käigus, mistõttu tuleb vastuväited avaldajate õigusabikulude hüvitatavusele esitada edasises menetluses maakohtule. Siiski märgib kolleegium, et

§ 174

lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Puudutatud isik esitas määruskaebuse lisana kaks täiendavat tõendit (26.03.2019 ja 21.12.2020 toimunud üldkoosolekute protokollid koos lisadega). Samamoodi esitasid määruskaebusele vastates kaks uut tõendit (Tallinna Korteriühistukomisjoni 20.10.2020 protokoll ja avaldajate 21.04.2019 volikiri WWle) ka avaldajad.

§ 662lg 3 lubab määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Samas ei tõenda ükski eelnimetatud dokumentaalsetest tõenditest kaebuse lahendamisel tähtsust omavat asjaolu, mistõttu tuleb nende tõenditena vastuvõtmisest

§ 238lg 1 p 1 alusel keelduda.

Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid füüsiliselt tagastada. 4 2-20-16535 Ülaltoodud põhjustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.

Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus

§ 174lg-s 4 sätestatud korras pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Ringkonnakohtu hinnangul on

§-ga 2 kooskõlas see, kui kulunimekirja ja vastuväidete esitamise võimaluse annab pärast määruse jõustumist maakohus.

§ 696

lg 3 esimese lause ja

§ 178lg 1 alusel saab käesoleva määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 5