Obsah (8)

§ 657§ 659§ 466§ 654§ 175§ 174§ 477§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-15916 Kohtuasi AS-

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 9.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse osas, millega jäeti Eurocar OÜ puhul 5 menetluskulud kindlaks määramata ja avaldajalt välja mõistmata 7854,80 eurot ületavas osas ja Sügismaa OÜ puhul 2385 eurot ületavas osas. Välja mõistetud menetluskulude suurust Eurocar OÜ osas 7854,80 euro ja Sügismaa OÜ osas 2385 euro ulatuses ei ole vaidlustatud ning maakohtu määrus on selles osas

§ 466lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§-ga 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. 10.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus saab ja peab

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu

1. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole puudutatud isiku esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsiooni piire ületanud. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on analüüsinud puudutatud isiku esindaja toimingutele kulunud aega ning põhjendanud, millises ulatuses ta loeb menetluskulude nimekirjades toodud ajakulu põhjendatuks ja millises osas mitte. Määruskaebuse väidete osas märgib kolleegium järgmist.
3. Määruskaebuse väite kohaselt on kõik puudutatud isiku esindaja teostatud tegevused olnud põhjendatud, kuivõrd avaldaja avaldus jäi rahuldamata. Maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus kõiki puudutatud isiku esindaja toiminguid pidanud põhjendatuks. Kuigi puudutatud isiku esindaja teostatud toimingud olid põhjendatud ja vajalikud, pidas maakohus nendele kulunud aega teatud juhtudel ülemääraseks. Eeltoodu ei tähenda, et maakohus ei oleks osade menetlustoimingute vajalikkuse ja teostamisega nõustunud.
4. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohtu otsus ei ole põhjendatud. Maakohtu järeldus puudutatud isiku vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb puudutatud isikule osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil, samuti on maakohus arvestanud tsiviilasja keskmist keerukust, menetlusdokumentide sisu, mahtu, asjaolude korduvust ning kliendiga konsulteerimise vajadust. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et puudutatud isiku hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või toimingu tegemiseks rohkem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Asjaolu, et puudutatud isik maakohtu määratud menetluskuludega ei nõustu, ei muuda maakohtu määrust ebaõigeks. Puudutatud isik heidab määruskaebuses ette, et maakohus on menetluskulude põhjendatust hinnanud lähtudes dokumendi lehekülgede arvust. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu
5. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; Riigikohtu
6. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2). See põhimõte kohaldub ka hagita menetluses, eelkõige asjades, kus menetlusosaliste vahel on õigusvaidlus (vt nt Riigikohtu
7. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17; Riigikohtu
8. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13, p 14). Eeltoodust järelduvalt tuli maakohtul menetluskulusid hinnates arvestada lisaks muudele asjaoludele ka menetlusdokumentide mahuga, mis väljendub lehekülgede arvus. Siiski ei ole maakohus 6 menetluskulude põhjendatuse hindamisel lähtunud üksnes menetlusdokumentide mahust, vaid on arvestanud ka dokumentide sisu, tsiviilasja keskmist keerukust, asjaolude korduvust jms.
9. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosalise menetluskulude suurust ja nende põhjendatust ei saa seada sõltuvusse teise poole menetluskulude suurusest. Asjaolu, et avaldaja menetluskulud on praeguses menetluses olnud suuremad, ei ole aluseks puudutatud isiku menetluskulude väljamõistmiseks ulatuses, mis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Ka asjaolu, et avaldaja ei ole puudutatud isiku menetluskuludele vastuväiteid esitanud, ei takista kohtul menetluskulusid põhjendatud ja vajalikus suuruses kindlaks määrata.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Eeltoodust tulenevalt pidi maakohus vaatamata avaldaja vastuväidete puudumisele ise veenduma puudutatud isiku menetluskulude põhjendatuses ja vajalikkuses. 15.

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt) 7