← Eesti

2-20-13121/23

Obsah (5)§ 430§ 433§ 150§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13121 Tsiviilasi R. S.´i hagi

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on R. S.´i hagi A. S.´i vastu, milles hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 470 eurot. Pooled sõlmisid 14.09.2021 toimunud kohtuistungil kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud 2 2-20-13121 seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kostja hüvitab ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda. Riigilõivu tagastamine

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja taotleb enamtasutud riigilõivu ja poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist Hagiavalduse esitamisel on hageja 28.09.2020 tasunud riigilõivu summas 115.02 eurot. Antud tsiviilasja hagihind on 470 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub hagilt hinnaga 470 eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Seega on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 15.02 eurot enam ning see kuulub vastavalt hageja taotlusele tagastamisele. Hagejale tuleb vastavalt hageja taotlusele tagastada ka käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 100 eurost pool, s.o 50 eurot. Riigilõivud tuleb vastavalt hageja taotlusele XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. kanda hageja arveldusarvele nr 3 2-20-13121 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.