RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 5-21-24
- november 2021 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett ja Heiki Loot Andrea Eiche kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
- oktoobri
- a otsuse nr 28 tühistamiseks Andrea Eiche Vabariigi Valimiskomisjon Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA KOHTUEELSE MENETLUSE KÄIK
- Andrea Eiche (kaebaja) kandideeris
- a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Lüganuse vallas Valimisliit MEIE VALD nimekirjas.
- Eelhääletamise ajal,
- oktoobril 2021 teatati häirekeskuse telefonil võimalikust hääletamise reeglite rikkumisest Lüganuse vallas. Väidetavalt oli Kiviõli linnas aadressil Võidu 12a asuvas kaupluses võimalik elektrooniliselt hääletada kolme Eesti Keskerakonna kandidaadi (Dmitri Dmitrijev, Valeri Dmitrijev ja Svetlana Kuzmina) poolt, kelle plakatid olid kaupluses välja pandud ning kaupluses letil olid kingitused hääletanutele.
- Politsei- ja Piirivalveamet leidis, et häälte ostmise kahtlus ei leidnud kinnitust. Piirkonnapolitseinik käis
- oktoobril 2021 kontrollimas ning sedastas, et kaupluses viibis arvutiga isik, kes väitis, et teeb uurimistööd elanike valimisaktiivsuse kohta. Teave kandidaatide kohta oli kinnitatud kauplusest väljapoole, ukse kõrval asuvale seinale koos infoga, millal saab hääletada. Kaupluse juhataja teatas samal päeval Politsei-ja Piirivalveametile, et kahtluste vältimiseks palus ta uurimistööd teinud isikul kauplusest lahkuda.
- Kaebaja esitas
- oktoobril 2021 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse valimiste tulemuste kohta. Kaebaja viitas
- oktoobril 2021 Kiviõli kaupluses toimunud hääletamise reeglite rikkumisele. Samuti sellele, et väidetavalt sai Kiviõli Vene Koolis elektrooniliselt hääletada kooli direktori Jelena Ragni poolt, kes samuti kandideeris Eesti Keskerakonna nimekirjas. Kaebaja palus Vabariigi Valimiskomisjonil kontrollida, kui palju elektroonilisi hääli laekus ühelt IP-aadressilt kõnealuste Eesti Keskerakonna kandidaatide poolt. 5-21-24
- Vabariigi Valimiskomisjon kuulas
- oktoobri
- a koosolekul ära kaebaja seisukohad ja tutvus Politsei- ja Piirivalveameti selgitustega, kuid jättis
- oktoobri
- a otsusega nr 28 kaebuse rahuldamata.
- Valimiskomisjon leidis, et kaebaja vaidlustas elektroonilise hääletamise korraldamist ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist, kuna rikuti hääle salajasuse ja valimiste vabaduse nõudeid. Komisjoni arvates puudusid tõendid selle kohta, et Kiviõli kaupluses või Kiviõli Vene Koolis oleks rikutud seadust ja mõjutatud valijaid hääletama kindlate kandidaatide poolt. Häälte salajasuse põhimõttest tulenevalt on elektroonilised hääled anonüümsed ja valimiskomisjonil ei ole võimalik välja selgitada IP-aadressi, millelt hääl on antud. Kui kaebajal on tõendeid või kahtlusi valijate ebaseadusliku mõjutamise kohta, on tal võimalik esitada avaldus politseile. Valijale elektrooniliseks hääletamiseks arvuti kasutamise võimaluse pakkumine ei ole iseenesest seadusvastane. Siiski näeb e-hääletamise hea tava ette, et erakond ei korralda kollektiivseid ehääletamise üritusi (e-hääletamise kontorite või teeninduslettide avamine jms), kuivõrd seda laadi tegevust võib käsitada valimisvabaduse rikkumisena. Elektrooniliselt antud häält saab valija soovi korral muuta, seda nii uuesti elektrooniliselt hääletades kui ka valimisjaoskonnas või muul seadusega ette nähtud viisil hääletades. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
- Kaebaja esitas
- novembril 2021 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles palub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 28 tühistada ning tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused Lüganuse vallas osaliselt kehtetuks.
- Kiviõli linnas (kaupluses ja Kiviõli Vene Koolis) mõjutati valijaid elektrooniliselt hääletama konkreetse kandidaadi poolt, pakkudes selleks hääletamise vahendit ja ühel juhul ka kingitusi. Kaupluses toimunu oli käsitatav omavolilise valimisjaoskonna loomisena. Hääletamisreeglite rikkumine kaupluses oli ilmselge, kuigi kaupluses viibinud isik eitas hääletamisvõimaluse pakkumist ja valijate mõjutamist. Koolidirektor on võimupositsioonil ja ei tohiks mõjutada õpetajaid ega õpilasi enda poolt hääletama.
- Valijate suunamise ja kingituste pakkumisega rikuti valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse nõuet (põhiseaduse (PS) § 156). Rikkumised toimusid Eesti Keskerakonna huvides ja mõjutasid hääletamistulemusi, valimistulemust ja mandaatide jaotust Lüganuse vallas oluliselt. See rikub Valimisliit MEIE VALD nimekirjas kandideerinute õigusi.
- Vabariigi Valimiskomisjon ei püüdnud välja selgitada, kas ja millises ulatuses vaidlusalustest asukohtadest hääletati, rikkudes sellega haldusmenetluse seadusest tulenevat uurimispõhimõtet. Õigusaktid ei keela IP-aadressi ja sellelt kandidaadi poolt antud häälte arvu välja selgitamist, see ei riku ka hääletamise salajasuse nõuet, kuna hääletaja isiku kohta andmeid ei avaldata. Andmed hääletaja IP-aadressi kohta on elektroonilise hääletamise süsteemis olemas. Kui IP-aadressilt on antud hääli vaid mõnele kandidaadile, on see tõend lubamatu agitatsiooni kohta. Asjaolude väljaselgitamiseks oleks valimiskomisjon saanud kuulata mh tunnistajate ütlusi.
- Vaidlusalustelt IP-aadressidelt antud elektroonilised hääled tuleks jätta Lüganuse vallas antud häälte hulgast välja, kuivõrd ei ole tuvastatud nende andmise vabatahtlikkus ja õiguspärasus. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT 2
(4)5-21-24
- Vabariigi Valimiskomisjon edastas kaebuse
- novembril 2021 Riigikohtule. Komisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma otsuses nr 28 esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses leidis kaebaja, et Lüganuse vallas mõjutati valijaid elektroonilisel hääletamisel õigusvastaselt. Vabariigi Valimiskomisjon asus otsuses nr 28 seisukohale, et kaebaja väited õigusrikkumiste kohta ei anna alust tunnistada elektroonilise hääletamise korraldamine ega elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemine seadusvastaseks. Riigikohtule esitatud kaebuses soovib kaebaja Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 28 tühistamist ning elektroonilise hääletamise tulemuste osalist kehtetuks tunnistamist, elektrooniliste häälte osas, mis anti Kiviõli linnas asuvas kaupluses ja Kiviõli Vene Koolis.
- Vabariigi Valimiskomisjon leidis kaebust tõlgendades õigesti, et vaidluse all oli elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 542) õiguspärasus. Seejuures ei olnud kaebuse ajendiks mitte hääletamistulemused kindlaks teinud riigi valimisteenistuse, vaid kolmandate isikute toime pandud õigusrikkumised. Kolmandate isikute õigusvastane tegevus (sh häälte ostmine) võib hääletamise tulemusi mõjutada ning seeläbi kaebaja õigusi rikkuda, seetõttu on efektiivse kaebemenetluse tagamiseks ka sellisel juhul võimalik tunnistada valimiste korraldaja toiming õigusvastaseks (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- novembri
- a otsus asjas nr 3-4-1-59-13, punktid 19, 23).
- Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga selles, et kaebuses esitatud väited ja Vabariigi Valimiskomisjoni menetluses välja selgitatud asjaolud ei andnud alust tunnistada elektroonilise hääletamise tulemuse kindlakstegemine õigusvastaseks. Seda põhjusel, et valijate seadusvastane mõjutamine kaebaja väidetud kohas ei leidnud valimiskaebemenetluses piisavat tõendamist.
- Kaebaja argumentidest saab järeldada, et tema hinnangul pandi elektroonilisel hääletamisel toime karistusseadustiku § 162 koosseisule vastav tegu – vara või soodustuse lubamise või andmisega (kaupluses) või ameti- või sõltuvusseisundi ärakasutamise teel (koolis) mõjutati valijaid teostama oma valimisõigust. Tegemist on valimiste vabaduse (PS § 156 lõige 1, KOVVS § 1 lõige 1) vastu suunatud kuriteoga.
- Vabariigi Valimiskomisjon ei ole küll pädev tuvastama, kas toime on pandud süütegu, kuid see ei tähenda, et ta saaks jätta süüteole viitavad asjaolud tähelepanuta. Vaidluse lahendamisel on valimiskomisjon aga seotud enda võimalustega tõendite hankimisel ja hindamisel. Valimiskomisjon peab rakendama uurimisprintsiipi sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega kehtestatud kolmepäevane kaebuse läbivaatamise tähtaeg (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- novembri
- a otsus asjas nr 3-4-1-59-13, punktid 22–24;
- novembri
- a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-62-13, punkt 35). Kolleegiumi hinnangul Vabariigi Valimiskomisjon neid põhimõtteid kaebuse läbivaatamisel ei rikkunud.
- Kaebaja heidab Vabariigi Valimiskomisjonile ette seda, et komisjon ei selgitanud välja asjakohaseid IP-aadresse ning kui palju elektroonilisi hääli neilt konkreetsete kandidaatide poolt anti, kuigi teave hääletajate IP-aadresside kohta on elektroonilise hääletamise süsteemis olemas.
- IP-aadressi seostamine konkreetsele kandidaadile antud elektroonilise häälega rikuks hääletamise salajasuse nõuet (PS § 156 lõige 1, KOVVS § 1 lõige 1), kuna tagatud ei oleks hääle anonüümseks 3
(4)5-21-24 jäämine. Seega ei ole selliste andmete töötlemiseks õigust ei Vabariigi Valimiskomisjonil ega teistel riigiorganitel.
- Hääletamise salajasuse põhimõttega ei tarvitse aga vastuollu minna selliste andmete töötlemine, mida ei seostata konkreetse kandidaadiga ning mis ei ohusta hääletamise salajasust, nagu näiteks andmed selle kohta, milliselt IP-aadressilt, millal ja mitu korda hääletati. Samas tuleb nõustuda Vabariigi Valimiskomisjoniga, et mitmel inimesel ei ole keelatud kasutada elektroonilise hääle andmiseks sama arvutit või internetiühendust. Seetõttu ei oleks ainuüksi kaebaja väited ja käesolevas punktis käsitletud andmed IP-aadressi kohta andnud Vabariigi Valimiskomisjonile piisavalt teavet ega alust tunnistada elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemine õigusvastaseks.
- Kuigi Vabariigi Valimiskomisjonil polnud kaebuse lahendamisel piisavalt andmeid selleks, et tunnistada elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemine õigusvastaseks, on kolleegium seisukohal, et kaebaja esitatud info võib viidata võimalikule kuriteole. Tuginedes kriminaalmenetluse seadustiku §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttele, on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud kuriteo asjaolude ilmnemisel toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui puudub alus kriminaalmenetlus lõpetada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a otsus asjas nr 1-20-79/9, punktid 26–27).
- Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et puudub alus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 28 tühistamiseks ning Lüganuse vallas elektroonilise hääletamise tulemuste osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktile 2 jätab kolleegium A. Eiche kaebuse rahuldamata.
- Kuna kohtuasjas ilmnesid asjaolud, mis võivad viidata Lüganuse vallas eelhääletamise ajal toimepandud kuritegudele, peab kolleegium vajalikuks edastada pädevale asutusele kuriteoteade. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)