← Eesti

2-20-15939/28

Obsah (15)§ 172§ 146§ 153§ 22§ 162§ 163§ 65§ 23§ 66§ 150§ 169§ 171§ 158§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-15939 Tsiviilasi S S (S) pankrotimenetlus

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete kohta.

  1. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 26.01.2021.a määrusega kuulutati välja S S (S) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks vandeadvokaat Andrias Palmits. S S (S) võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 16.02.
  2. a ühtegi võlausaldajat ei osalenud ning pankrotihalduri ettepanekul otsustas kohus 25.02.
  3. a määrusega jätta S S (S) pankrotimenetluses pankrotitoimkond moodustamata. Nõuete kaitsmise koosolekud toimusid 14.04.
  4. a ja 26.05.
  5. a, 17.06.
  6. a kinnitas kohus S S (S) pankrotimenetluses jaotusettepaneku. 13.08.
  7. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks pankrotimenetluse lõpparuande (täpsustatud 21.09.
  8. a). Haldur palub kohtul lõpetada võlgniku pankrotimenetlus, vabastada pankrotihaldur võlgniku pankrotihalduri kohustuste täitmisest ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 633,60 eurot ning näha ette, et tasu makstakse välja Advokaadibüroo Paas & Partnerid arvelduskontole. Pankrotihaldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgniku pankrotivara moodustus peamiselt tema töötasust, millele pankrotimenetluses ei saanud pöörata sissenõuet. Täiendavalt on võlgniku kontole laekunud füüsilise isiku tulumaksutagastus ning haigushüvitis. Alates pankroti väljakuulutamisest 26.01.
  9. a kuni käesoleva ajani on võlgniku sissetulekute suurus olnud kokku 5 739,03 eurot. Sellest 4 088 eurot on võlgniku sissetulek, millele ei saa täitemenetluse seadustiku § 131 alusel pöörata sissenõuet, millest omakorda tuleneb, et pankrotivarasse laekus kokku 1 651,03 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Kuivõrd pankrotihaldurile teadaolevalt ei olnud võlgniku valduses kolmandate isikute omandis olevat vara, ei ole vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid esitatud. Lisaks eeltoodule ei ole pankrotihaldur esitanud tagasivõitmise hagisid. Ka elatise maksmise küsimust käesolevas pankrotiasjas ei tõusetunud. Pankrotihaldur on seoses pankrotimenetlusega kandnud järgnevaid kulusid (summad koos käibemaksuga, kui käibemaks lisandub): ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud vastavalt pankrotimäärusele osas, milles riik ei ole seda hüvitanud – 560,40 eurot. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa S S (S) pankrotimenetluses on

§ 153

lg 1 p-s 2 nimetatud rahuldamisjärgus (so pandiga tagamata tähtaegselt esitatud ja tunnustatud nõuded) esitatud ja tunnustatud kolme võlausaldaja nõuded kogusummas 7 214,68 eurot. Võlausaldajatele on tehtud väljamaksed kogusummas 745,38 eurot. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajate nõuded jäävad rahuldamata kokku summas 6 469,30 eurot. 2 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandivara hulka ei kuulunud pandiga koormatud vara. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on korraldanud pankrotivara (so võlgniku arvelduskontol oleva raha) säilimise ning kandnud selle arvel pankrotimenetluse kulud, samuti teinud võlausaldajatele kohtu poolt kinnitatud jaotusettepaneku alusel väljamaksed. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur ei ole esitanud kohtule hagisid ega tuvastanud asjaolusid, mis lubaksid neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Pankrotimenetluseaegsete kulude suurus on 1 036,80 eurot koos käibemaksuga – so pankrotimäärusega kindlaks määratud ajutise pankrotihalduri tasu. Muid kulusid ei ole haldur pankrotivara arvel teinud. Maksejõuetuse põhjused Pankrotihaldur ei ole käesoleva lõpparuande kohtule esitamise ajaks tuvastanud raskete juhtimisvigade tegemist või pankrotikuriteo toimepanemist, mistõttu on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Võlgniku selgituse kohaselt on tema makseraskused tingitud kiirlaenude võtmisest, mida võlgnik vajas igapäevaelu kulude finantseerimiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja

§ 162

lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

§ 22lg 5 mõistes muu asjaolu.

Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus S S (S) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Lähtuvalt

§ 65

lg 1 määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. 3

§ 65

¹ lg 1 sätestab, et halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6 400 eurot on 20% pankrotivarast. Samas sätestab

§ 65

lg 12, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Pankrotihaldur palub määrata halduri tasu ajatasu põhimõttel kokku 5,5 töötunni eest arvestusega 96 eurot tunnis. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 633,60 eurot ning näha ette, et tasu makstakse välja Advokaadibüroo Paas & Partnerid arvelduskontole. Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletavale tasule esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu kokku summas 633,60 eurot (sh käibemaks) kinnitamine ei riku võlgniku ega võlausaldajate huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 23lg-tele 13.

Kohus määrab halduri tasuks 633,60 eurot (sh käibemaks).

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur pankrotimenetluse kulude kinnitamist ega hüvitamist taotlenud ei ole.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt

§ 171

lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158

lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

14.04.2021. a toimus S S (S) pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras oli mh

§-s 172 nimetatud usaldusisiku valimine. Teate koosoleku toimumise kohta avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.03.2021. a, kuid koosolekust võlausaldajad osa ei võtnud. Sellest tulenevalt on haldur nõus, et S S täidab oma usaldusisiku ülesandeid ise. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse alustamise. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 172

lg 2, 3, 4 ja 5 järgi peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.

§ 173

lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud 4 tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik

§ 173lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruande võlausaldajale teostatud väljamaksete kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.