KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 25.08.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1326 Haldusasi Xi kaebus Tallinna Vangla 17.05.2021 vastusele nr 5

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohus (edaspidi kohus) registreeris 17.06.2021 Xi (edaspidi kaebaja) kaebuse Tallinna Vangla 17.05.2021 vastusele nr 5-37/21/70-
2. Kaebaja taotleb kaebuses järgmist: 1) Kohustada vanglat looma komisjoni kaebuste läbivaatamiseks, vangla direktori käskude kinnitamiseks ja Tallinna vangla reglemendi ning Vangistusseaduse muutmiseks seoses nende tühisuse, ebatäiuslikkuse, kahemõttelisusega (ebaselgusega) ja sellega, et keegi neid ei täida, samuti seoses suure hulga trükivigadega ning pealkirjade, osade ja üldise selguse puudumisega. 2) Keelata sotsiaalvaldkonnas töötamist süüdlastele 5 aasta jooksul, samuti toitlustamise ja toiduainetega seotud aladel seoses nende inimvaenuliku hoiakuga. 3) Kohustada vanglat elektroonilist relva demonteerima, samuti paigaldama kambritesse kaitset elektroonilise relva – piinamise eest. 4) Kohustada vanglat võimaldama alternatiivset õhu ligipääsu (avada aken) ja paigaldama sulgurit ventilatsiooniklapile. 5) Kompensatsioonikaebus kahju hüvitamiseks summas, mis võrdub riigilõivu tasumisega väärtuses 750 eurot. Vangla kasutab piinamist reguleerimatu sundventilatsiooni näol, mis kahjustab tervist, kasutab elektroonilist relva, annab kehva toitu ja piinab söökla kaudu. Hilineb eriarsti kutsumisega ja keeldub kartseris vitamiine väljastamast.
3. Tallinna Vangla esitas 24.08.2021 vastusena kohtunõudele kaebuses viidatud vaidlusaluse haldusakti ning muud seonduvad asjakohased dokumendid. Esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla registreeris 31.03.2021 kaebaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja kirjeldab kolme episoodi, mil ta ei olnud rahul vangla poolt osutatava meditsiiniteenusega (ei väljastatud vitamiine, vaid ainult valuvaigistit, arst ei teinud normaalset läbivaatust, ei pannud diagnoosi ning ei võtnud vastu kaebaja erinevaid kaebusi). Tallinna Vangla jättis 17.05.2021 otsusega kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuivõrd asjaoludest ei nähtunud, et kaebaja kaebusi oleks eiratud, talle on osutatud vajalikku arstiabi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda endale meelepärast ravi, vaid vajaliku ravi määrab arst. Ei nähtu, et kaebajale osutatud ravi oleks olnud vale. Kaebajale ei ole tervishoiuteenuse osutamisega kahju tekitatud. Menetlusabi taotluse lahendamine tõlke kulude osas
4. Kaebaja on kaebuses palunud võimaldada tõlge. Kohus tõlgendab kaebaja taotlust kui menetlusabi taotlust tõlke kulude kandmise osas. Kuivõrd kohus on korduvalt jõudnud järeldusele, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal kohtumenetluses eesti keeles osaleda (vt nt Tallinna Halduskohtu 09.04.2021 määrused asjades nr 3-21-223 ja 3-21-355, kaebajal piisava eesti keele oskuse olemasolu on Tallinna Ringkonnakohus tuvastanud ka nt haldusasjades nr 3-21-238, 3-21-662, 3-21-359, 3-21-638 ja 3-21-466), ei ole täidetud kaebajale tõlkimiseks menetlusabi andmise tingimused. Seega ei pea kohus põhjendatuks kaebajale tõlkimiseks menetlusabi andmist ning jätab kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamata. Kaebuse tagastamine
5. Seonduvalt kohustamisnõudega moodustada komisjon, selgitab kohus, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetse komisjoni moodustamist, mis tegeleks vangla õigusaktide läbivaatamisega. Halduskohus lahendab kaebusi üksnes haldusorgani haldusakti või toimingu peale. Kaebaja üldine nõue vangla õigusaktide ülevaatamiseks ja korrastamiseks vastab kohtu hinnangul pigem populaarkaebusele, mis ei ole lubatav. Kaebajal on võimalik vaidlustada konkreetset sätet vangla kodukorras, mis tema subjektiivseid õigusi rikub või konkreetset kaebajale suunatud haldusakti või toimingut. Kuivõrd eeltoodud nõue ei ole seotud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsega, puudub kaebajal selles osas kaebeõigus ning kohus tagastab kaebuse kohustamisnõude osas

§ 121lg 2 p 1 alusel.

5. Nõude osas, mis käsitleb kaebaja taotlust keelata süüdlastel (kohus eeldab, et kaebaja mõtleb selle all teatud vangla töötajaid) töötada sotsiaalvaldkonnas ja toitlustamise valdkonnas, märgib kohus, et kaebajal on võimalik esitada pretensioone ning kaebusi konkreetse vangla(ametniku) 2 tegevusele, milliste menetlemise käigus hinnatakse konkreetse toimingu õiguspärasust. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglas teatud tüüpi keeldude või käskude kehtestamist. Seetõttu kuulub kaebus nimetatud nõude osas tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (

§ 121lg 2 p 1).

6. Kohtule ei nähtu vangla 17.05.2021 otsusest nr 5-37/21/70-2, et vangla oleks lahendanud küsimusi elektroonilise relva demonteerimise ning ventilatsiooniklapile sulguri paigaldamise taotluste osas. Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile; taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule (riigivastutuse seaduse § 6 lg 3). Kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud (vangistusseaduse § 11 lg 5). Kuivõrd eelnimetatud kohustamisnõuete osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, tagastab kohus kaebuse selles osas

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kuivõrd kohtule teadaolevalt on kaebaja kinnipidamisasutusest vabastatud 08.07.2021, kuuluksid eeltoodud kohustamisnõuded tagastamisele ka seetõttu, et kaebaja ei viibi enam Tallinna Vanglas ning kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (

§ 121lg 2 p 2).

7. Kahju hüvitamise nõude osas nähtub kohtule, et vangla 17.05.2021 otsus nr 5-37/21/70-2 käsitleb kahjunõuet seoses vanglapoolse tervishoiuteenuse osutamisega. Ei kahju hüvitamise taotlustes ega vangla otsuses ei ole käsitletud küsimusi seoses ventilatsiooni, elektroonilise relva ning toitlustamisega. Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 11 lg 8). Kuivõrd vangla on kahju hüvitamise taotluse lahendanud üksnes tervishoiuteenuse osutamise kohta, on muus osas kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning kaebus tuleb selles osas tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

8. Riigikohtu üldkogu 28.06.2021 määruse nr 3-21-30 kohaselt on kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi pädevad lahendama halduskohtud. Samas leiab kohus kahju hüvitamise nõude osas, mis puudutab vangla poolset tervishoiuteenuse osutamist, et esitatud asjaolude pinnalt ei nähtu vangla tegevuse õigusvastasus tervishoiuteenuse osutamisel. Kohus nõustub vangla 17.05.2021 vastuses tooduga, et vajaliku ravi määrab arst ning kaebajal ei ole õigust ise nõuda endale meelepärast ravi (erandiks võivad olla konkreetsed vastunäidustused mõne ravimi osas, mida aga käesolevas asjas ei nähtu). Kohtule ei nähtu, et kaebajat ei oleks üldse abistatud, samuti ei nähtu, et kaebajale oleks vale ravi osutatud, mille tagajärjeks võiks potentsiaalselt olla tervisekahju. Liiatigi ei ole kaebaja taotletav kahjuhüvitise summa kooskõlas Eesti kohtute praktikaga mittevaralise kahju väljamõistmisel ning on võrreldes potentsiaalse õiguste riivega ebaproportsionaalne ning ilmselgelt liialdatud. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks summas 750 eurot, tulenevalt asjaolust, et kaebaja soovib taotleda kahjuhüvitist summas, millele kohaldub 750 euro suurune riigilõiv. Kohtu tõlgenduse kohaselt taotleb kaebaja seega kahju hüvitamist vähemalt 25 000 euro ulatuses (riigilõivuseaduse § 60 lg 2). Asjaolu, et kaebajale vitamiine ei väljastatud, ei saanud kohtu hinnangul põhjustada kaebajale selliseid vaevuseid, mis õigustaks kahjuhüvitise väljamõistmist. Asjas esitatud dokumentidest võib välja lugeda, et kaebajat vaevasid liigesevalud, mille tarbeks talle valuvaigistit pakuti, samuti kirjutas dr M. Mirme välja vastava ravimi, kui kaebaja talle oma liigesevaludest rääkis. Seega on kaebaja vaevusetele püütud leida lahendust. Eeltoodust 3 tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õiguste riive tervishoiuteenuse osutamisel ei saanud olla intensiivne ning kaebuse rahuldamine selles osas on ebatõenäoline. Seetõttu tagastab kohus kahju hüvitamise nõude tervishoiuteenuse osutamist puudutavas osas

§ 121lg 2 p 21 alusel.

9. Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlus. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 4