Tsiviilasi nr 2-21-12829 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 22.oktoober 2021. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21

§-dest 131-133 ei ole. Avaldus saadeti tööjaotusplaani alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus võttis 16.09.

1. a pärandvara pankrotiavalduse menetlusse (tl 1). Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võimalusest maksta Jxx Pxxxxxxxx pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 800 eurot hiljemalt 11.10.
2. a. Teates määratud tähtajaks keegi pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina ettemaksu ei teinud. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Antud juhul on kohtutäitur Jaanika Pajuste Viljandi Linnavalitsuse otsuse alusel läbi viinud Jxx Pxxxxxxxx pärandvara inventuuri. Pärandvara inventuuri kohta 10.08.
3. a koostatud aktist nähtub, et kohtutäitur on kindlaks teinud Jxx Pxxxxxxxxxx kuuluva vara järgmiselt: Jxx Pxxxxxxx omas arvelduskontot SEB Pank AS-is nr EE751010010294388013, mille saldo seisuga 09.06.
4. a oli 0,23 eurot. Pärandaja Jxx Pxxxxxxxxxkohustused on järgmised: • • • • Täiteasjas nr 185/2017/308 võlgnevus 3300 eurot; Täiteasjas nr 185/2017/308 võlgnevus 698,40 eurot; SEB Pank AS ees seisuga 18.06.
5. a võlgnevus 43,58 eurot; Tsiviilasjas nr 2-18-115970 on Jxx Pxxxxxxxxxx välja mõistetud võlgnevus kogusummas 4262,23 eurot. Seega kokku kohustused 8304,21 eurot. Pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt oli Jxx Pxxxxxxx vallaline. 2 Seega kohustused ületavad vara väärtuse. Nimetatud asjaolusid arvestades, saab järeldada, et pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada pärandaja võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine, mistõttu esineb maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõistes. Pärandaja surma tõttu on lõppenud võimalus, et ta oma maksevõimet parandaks saadavate sissetulekute arvel. Vara pärandvarasse tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi teadaolevalt ei ole. Ka võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole nõustunud pankrotimenetlust rahastama ega ole kohtu määratud tähtaja jooksul deposiiti nõutud summat kandnud. Seega, olenemata võlgniku maksejõuetusest, tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus märgib, et PankrS § 2 sätestab pankrotimenetluse eesmärgid, sh on eesmärgiks rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel. Kuna võlgniku vara on väiksemas väärtuses kui on võlgade kogusumma, ei ole võimalik täita pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetluse eesmärke arvestatavas ulatuses. Pankroti väljakuulutamine üksnes pankrotihalduri kaasamiseks ei ole eesmärgipärane ega otstarbekas. Pankrotihalduri nimetamine ei tooks menetlusse vara juurde. Tulenevalt PankrS §-st 28 tuleb kohtul välja tuua võlgniku maksejõuetuse põhjus. Antud juhul moodustuvad pärandvaral lasuvad kohustused, s.o rahalised kohustused (elatisabi väljamaksete võlg, kohtutäituri tasu võlgnevus, samuti võlgnevus SEB Pank AS ees ja võlausaldaja PlusPlus Capital AS ees). Arvestades kohustuste iseloomu, leiab kohus, et maksejõuetus ei ole tingitud raskest juhtimisveast või kuriteo tunnustega teost, vaid maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 4 avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 143

lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Menetluskulude jaotus PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades tuleb jätta pankrotimenetluse kulud avaldaja kanda. Käesolevas asjas ei ole kohus määranud ajutist haldurit ja seega ei ole tekkinud menetluskulusid ajutise halduri tasu näol. Teadaolevaks menetluskuluks on pankrotiavalduselt tasutud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 sätestab, et võlgniku, tema surma korral pärija pankrotiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 eurot. Maksekorralduse (tl 37) kohaselt on avaldaja Viljandi Linnavalitsus tasunud avalduse esitamisel Jxx Pxxxxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks riigilõivu 10 eurot. Kohtutäitur Jaanika Pajuste on inventuuriaktis märkinud, et pärandvara nimekirja koostamise tasu on 42 eurot. Sama nähtub ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest (tl 27).

§ 142

lg 1 p 1 järgi pärast inventuuri tegemist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt (p 1) esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud;

§ 139lg 8 järgi inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvelt.

3 Seega jäävad pärandvara inventuuri tegemise kulud pärija kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4