← Eesti

2-19-7900/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 04.10.2021 avatud e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-7900 Tsiviilasi K. M. hagi M. M. vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: K. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xx, xxx) esindajad Hageja lepinguline esindaja: Janika Drobot (e-post: xxx) Kostja: M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xx, xxx) Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 06.05.2021 ja jätkuvalt kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

  1. Võtta vastu K. M. hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus K. M. hagis M. M. vastu varaühisuse lõpetamiseks.
  2. Jätta rahuldamata K. M. hagi M. M. vastu koduse sisustuse esemete (abieluvoodi hind 304 eurot, kapp 280 eurot, köögikapid 480 eurot, köögis nurgadiivani 160 eurot, köögikubu 160 eurot, keraamilise pliidi 200 eurot, mikrolaineahju 60 eurot, keraamilise valamu 72 eurot ja dušikabiini 320 eurot) ja tööriistade (2000 eurot) ühisvarana jagamiseks.
  3. Tuvastada, et K. M. ja M. M. ühisvaraks oli poolte abielu lahutamise aja seisuga (11.06.2019 ) järgmine vara ja kohustused: - sõiduauto Ford Mondeo, riikliku registreerimismärgiga xxxxxx turuväärtusega 4345 eurot; - Kambja Hoiu-laenuühistuga sõlmitud laenulepingust xxxxx (sõlmitud 24.08.2017) tulenev kohustus 495,68 eurot; - Kambja Hoiu-laenuühistuga sõlmitud laenulepingust nr xxxxx (sõlmitud tulenev kohustus 7199,54 eurot; 08.06.2018) - Kambja Hoiu-laenuühistuga sõlmitud laenulepingust xxxxx (sõlmitud 29.01.2019) tulenev kohustus 1685,59 eurot.
  4. Jagada K. M. ja M. M. ühisvara ja ühised kohustused järgnevalt: 4.
  5. jätta M. M. ainuomandisse sõiduauto Ford Mondeo, riikliku registreerimismärgiga xxxxxx (turuväärtusega 4345 eurot); 4.
  6. jätta Kambja Hoiu-laenuühistuga sõlmitud laenulepingust kohustused summas 7199,54 eurot M. M. kanda; nr xxxxx tulenevad 4.
  7. jätta Kambja Hoiu-laenuühistuga sõlmitud laenulepingutest nr xxxxx ja xxxxx tulenevad kohustused summas 2181,27 (495,68 + 1685,59) K. M. kanda.
  8. Tasaarvestada K. M. ja M. M. ühisvara jagamise käigus nende varalised õigused ja kohustused, mille tulemusena mõista K. M.lt välja M. M. kasuks hüvitist 334,63 eurot (3599,77 /hageja kohustus kostja ees/ - 3265,14 (2172,50 + 844,80 + 247,84) /kostja kohustus hageja ees/). Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  9. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
  10. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
  11. K. M. ja M. M. abielu sõlmiti xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuosakonnas ja lahutati Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas xxx, mis jõustus 11.06.
  13. K. M. esitas kohtusse hagi, milles palus: - lõpetada poolte varaühisus; - jagada poolte ühisvara ja ühised kohustused millisteks on: Lk

(8)2
  1. a)sõiduauto Ford Mondeo, riikliku registreerimismärgiga xxxxxx, turuhinnaga 5500 eurot;
  2. b)abieluvoodi väärtusega 800 eurot;
  3. b)kapp väärtusega 300 eurot;
  4. c)köögimööbel väärtusega 2600 eurot, sh praeahi Bosch väärtusega 600 eurot, keraamiline pliit Bosch väärtusega 300 eurot, nurgadiivan (musta värvi) väärtusega 200 eurot, ümar laud väärtusega 200 eurot, mikrolaineahi väärtusega 100 eurot, keraamiline valamu koos segistiga 200 eurot, õhupuhastaja väärtusega 200 eurot, külmkapp Samsung väärtusega 100 eurot, köögikapid, sahtlid, furnituur kokku väärtusega 700 eurot,
  5. d)kodutehnika väärtusega 700 eurot;
  6. e)dušikabiin väärtusega 400 eurot;
  7. f)tööriistad väärtusega 2000 eurot. Kõik nimetatud asjad palus hageja jätta kostjale. Kohtuistungil loobus hageja laua ja külmkapi jagamise nõudest poolte ühisvarana, sest pooled nõustusid, et need on nii vanad esemed (soetatud 2009 ja 2010), mistõttu neil puudub turuväärtus. Hageja palus oma kohustuseks jätta kõik laenukohustused Kambja Hoiu-Laenuühistu ees kokku summas 11.359,47 eurot, mis tulenevad: - laenulepingust nr xxxxx, mis sõlmiti hageja ja Kambja hoiu-laenuühistu vahel 24.08.2017, mille käendajaks oli ka M. M. ning mille laenujääk oli 17.05.2019 495,68 eurot; - laenulepingust nr xxxxx, mis sõlmiti hageja ja Kambja hoiu-laenuühistu vahel 08.06.2018, mille käendajaks oli ka M. M. ning mille laenujääk oli 17.05.2019 7266,21 eurot; - laenulepingust nr xxxxx, mis sõlmiti hageja ja Kambja hoiu-laenuühistu vahel 29.01.2019, mille käendajaks oli ka M. M. ning mille laenujääk oli 17.05.2019 1745,01 eurot ning - laenulepingust nr xxxxx, mis sõlmiti hageja ja Kambja hoiu-laenuühistu vahel 11.03.2019 ning mille laenujääk oli 17.05.2019 1888,57 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise 11.829,74 eurot. Alternatiivselt palus hageja jätta temale ka tööriistad väärtuses 2000 eurot ning mõista sel juhul kostjalt välja hüvitis 9829,74 eurot. Tähtaegselt tasumata hüvitiselt palus hageja välja mõista ka viivise VÕS 113 lg 1 ettenähtud suuruses. 3. Kohtu korraldaval istungil loobus hageja nõudest lõpetada poolte varaühisus, sest poolte abielu on lahutatud ja kohtuotsus selles jõustunud. 4. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja poolte abielu tõendi, 4 laenulepingut, mis olid sõlmitud Kambja hoiu-laenuühistuga, sõiduauto Ford Mondeo registrikaardi, väljavõtte Auto24.ee kodulehelt müüdavate sõidukite hindadega, fotod koduse sisustuse esemetest, kinnistusraamatu väljavõtte korteriomandi xxx xx-xx, xxx, kohta, väljavõtte Euronicsi e-poes müüdavatest keraamilistest pliidiplaatidest, Kambja hoiu-laenuühistu kirja poolte poolt võetud laenudest ja nende tagasi maksmistest. Kostja vastuväited Lk
(8)3
  1. Kostja vastuväidete kohaselt hagile on ta nõus, et poolte ühisteks kohustusteks olid: - laenulepingust nr xxxxx tulenev kohustus. Laenuleping sõlmiti hageja ja Kambja hoiulaenuühistu vahel 24.08.2017, mille käendajaks oli ka kostja. Kuna laen on tagasi makstud, kuid seda tegi hageja ja laenujääk oli abielulahutuse aja seisuga 495,68 eurot, on see põhjendatud pooleks jagada poolte vahel. - laenulepingust nr xxxxx tulenevad kohustused, mis sõlmiti hageja ja Kambja hoiulaenuühistu vahel 08.06.2018, mille käendajaks oli samuti M. M. Kuna see laen võeti sõiduauto ostmiseks, mida kasutab kostja, kostja on laenu tagasi maksnud kuni käesoleva ajani ja laenujääk on umbes 600 eurot, on kostja vastava kohustuse nõus võtma enda kanda. - laenulepingust nr xxxxx tulenevad kohustused, mis sõlmiti hageja ja Kambja Hoiulaenuühistu vahel 29.01.2019, mille käendajaks oli samuti M. M. Selle laenuga remonditi xxx xx-xx korterit. Kostja sõnul puudub vaidlus selles, et see on abielu ajal võetud laen ja seda on tagasi maksnud hageja. Laenulepingust nr xxxxx, mis sõlmiti hageja ja Kambja Hoiu-laenuühistu vahel 11.03.2019 ning mille laenujääk oli 17.05.2019 1888,57 eurot, kostja väidetavalt midagi ei tea. Laen on võetud pärast abielusuhete lõppemist ega ole võetud abikaasa ühistes huvides. Kostja on nõus, et poolte ühiseks varaks on sõiduauto Ford Mondeo, riikliku registreerimismärgiga xxxxxx, kuid kostja sõnul ei maksa sõiduauto nii palju kui kostja väidab maksvat. Kostja soovib saada sõiduauto omale.
  2. Kostja on seisukohal, et hageja on vallasvara hinnad üle paisutanud.
  3. Kostja sõnul ei soovi omale mööblit, mida hageja palub ühisvara jagamise käigus temale jätta ja on seisukohal, et hageja võib kogu mööbli, mida ta soovib jagada, omale võtta. Kostja sõnul ei ole tal ka raha, et hagejale välja maksta hüvitist nagu hageja seda soovinud on. Tööriistadest, mida hageja soovib vallasvarana jagada, ei tea kostja midagi.
  4. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja oma pangakonto väljavõtte, et tema on tagasi maksnud Kambja hoiu-laenuühistult võetud laenu laenulepingu nr xxxxx järgi, sama laenulepingu tagasimakse graafiku, OÜ Survest eksperdi Igor Semjonovi poolt koostatud ekspertiisiakti, mille kohaselt moodustab xxx xx-xx, xxx koduvara koguväärtus 1455,10 eurot ja Ford Mondeo, reg.märgiga xxxxxx turuväärtus on 4345 eurot. Menetluse edasine käik.
  5. 06.05.2021 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele osa ühisvara, sh. ühiste kohustuste koosseisus ja ühisvaraks olevate esemete koosseisus. Pooled leppisid kokku, et nad ei vaidle selle üle, et ühisvaraks on - sõiduauto Ford Mondeo, registreerimise märgiga xxxxxx (vaidlus jäi auto turuväärtuse osas) - abieluvoodi hind 304 eurot - kapp 280 eurot - köögikapid 480 eurot - köögis olev nurgadiivan 160 eurot - köögikubu 160 eurot - keraamiline pliit 200 eurot - mikrolaineahi 60 eurot Lk
(8)4 - keraamiline valamu 72 eurot dušikabiin 320 eurot Nimetatud esemed asuvad xxx xx-xx, xxx korteris. Hageja soovib jätta nii sõiduauto kui ka kogu eelpool nimetatud vallasvara kostjale. Kostja soovib endale saada ühisvara jagamise käigus sõiduauto Ford Mondeo, kuid koduse sisustuse esemeid kostja omale ei soovi.
  1. 06.05.2021 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele ka selles, et: abielu ajal võtsid pooled kokku Kambja Hoiu-laenuühistult kolm laenu: - 24.08.2017 sõlmiti laenuleping xxxxx – laenati 3000 eurot, abielu lõppemise kuupäevaga oli laenujääk 495,68 eurot, mille maksis ära hageja, mistõttu peab kostja maksma hagejale sellest ½ ehk 247,84 eurot; - 08.06.2018 sõlmiti laenuleping nr xxxxx – laenati 8000 eurot, laenu jääk seisuga 11.06.2019 oli 7199,54 eurot. Laen võeti auto ostuks. Laenu on tagasi maksnud ja maksab ka edaspidi kostja M. M.; - 29.01.2019 sõlmiti laenuleping xxxxx- laenati 2000 eurot, seisuga 11.06.2019 oli laenujääk 1685,59 eurot, laenu on tagasi maksnud kogu laenuperioodi, ka pärast abielu lahutamist K. M. Laenuleping nr xxxxx jagamisest hageja loobus, sest see ei ole poolte ühine kohustus.
  2. Kohus selgitas korduvalt pooltele, et kohus ei saa jagada ühisvara poolte vahel muul viisil, kui nad esitatud hagis seda soovinud on, samuti seda, et kui kostja soovib jagada vara teisiti kui hageja, tuleb tal selleks esitada vastuhagi ja ka seda, et kohus ei saa kohustada kumbagi poolt vara omandama, kui pool seda ei soovi. Kohtuotsuse põhjendused.
  3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende abielu sõlmiti xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuosakonnas ja lahutati Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas xxx, mis jõustus 11.06.
  4. Eeltoodust tulenevalt on poolte ühisvaraks vara, mis omandati poolte abielu ajal ning poolte ühisteks kohustusteks kohustused, mis võeti poolte abielu ajal abikaasade ühistes huvides.
  5. Kohus asub seisukohale, et poolte poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite ja poolte seletustega leidis kohtuistungil tõendamist, et poolte ühisvara koosneb järgmisest varast ja ühistest kohustustest: 15.1 - sõiduauto Ford Mondeo, registreerimise märgiga xxxxxx - abieluvoodi – hind 304 eurot - kapp 280 eurot - köögikapid 480 eurot - köögis olev nurgadiivan 160 eurot - köögikubu 160 eurot - keraamiline pliit 200 eurot - mikrolaineahi 60 eurot Lk
(8)5 - keraamiline valamu 72 eurot - dušikabiin 320 eurot Kohus on seisukohal, et tööriistade olemasolu ja nende soetamist abielulise ühisvarana ei ole hageja tõendanud, mistõttu neid poolte ühisvaraks lugeda ei saa. Poolte ühisvaraks oleva sõiduauto Ford Mondeo, riikliku registreerimismärgiga xxxxxx, turuväärtuseks on kohtu hinnangul 4345 eurot, mille on tuvastanud OÜ Survest Ekspert Igor Semjonov. Kohus käsitleb nimetatud tõendit dokumentaalseks tõendiks oleva asjatundja arvamusena. 15.
  1. Poolte ühisteks kohustusteks olid abielu lõppemise aja seisuga kohustused Kambja hoiulaenuühistu ees, mis tulenesid: - 24.08.2017 sõlmiti laenulepingust nr xxxxx, kusjuures laenati 3000 eurot, abielu lõppemise kuupäevaga oli laenujääk 495,68 eurot, mille maksis ära hageja, mistõttu peab kostja maksma hagejale sellest ½ ehk 247,84 eurot (vaidlus puudub); - 08.06.2018 sõlmiti laenuleping nr xxxxx, laenati 8000 eurot, laenu jääk seisuga 11.06.2019 oli 7199,54 eurot. Laen võeti auto ostuks. Laenu on tagasi maksnud ja maksab ka edaspidi kostja M. M.; - 29.01.2019 sõlmiti laenuleping xxxxx, laenati 2000 eurot, seisuga 11.06.2019 oli laenujääk 1685,59 eurot, laenu on tagasi maksnud kogu laenuperioodi, ka pärast abielu lahutamist, K. M. Eeltoodut tõendab ka Kambja Hoiu-laenuühistu poolt väljastatud tõend
  2. septembrist
  4. Poolte ühisvara jagamisel poolte vahel kuulub kohaldamisele PKS § 37 lg 3, mis sätestab, et ühisvara jagatakse abielupoolte vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asja jagamist kaasomandi lõpetamisel reguleerib Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 77 ning nimetatud seadusesätte lõige 2 mis sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus selgitas menetlusosalistele ja jääb ka käesoleval ajal selle seisukoha juurde, et kohus ei saa kohtuotsusega kedagi kohustada abieluvara omandama, kui pool seda ei soovi. Ka ei saa kohus ise valida teistsugust ühisvara jagamise viisi, kui pooled seda kohtu ette toonud on. Kuna käesolevas asjas soovis hageja, et kostjale jääks kogu abielu ajal omandatud vallasvara, sh koduses sisustuse esemed, mille pooled abielu ajal ostsid, kuid kostja avaldas, et tema seda vara omale ei soovi, v.a sõiduauto Ford Mondeo, pealegi pole tal raha, mille eest hagejale hüvitist maksta, ei saa kohus kohtuotsusega koduses sisustuse esemeid poolte vahel jagada ja jätab selles osas hageja nõude ühisvara jagamiseks rahuldamata.
  5. Poolte ühisvaraks oleva sõiduauto Ford Mondeo, riikliku registreerimismärgiga xxxxxx, turuväärtusega 4345 eurot, jätab kohus kohtuotsusega kostja omandisse.
  6. Lisaks nn positiivsele varale, olid poolte abielu lõppemis seisuga ka ühised kohustused, mis tulenesid: - 24.08.2017 sõlmitud laenulepingust nr xxxxx summas 495,68 eurot; - 08.06.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxxxx summas 7199,54 eurot ja Lk
(8)6 - 29.01.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxxx summas 1685,59 eurot. Seega kokku oli pooltel abielu lõppemise ja varaühisuse lõppemise aja seisuga ühiseid kohustusi summas 9380,81 eurot ehk kummalgi abikaasal oli abielu lõppemise aja seisuga kokku käesoleva kohtuotsusega jagatavaid varalisi õigusi 2172,50 (4375:2) euro ulatuses ja kohustusi 4690,41 (9380,81 : 2) euro ulatuses.
  1. Arvestades asjaoluga, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõiduauto Ford Mondeo väärtusega 4345 eurot jääb vara jagamise käigus kostjale, peaks hageja maksma kostjale ühisvara kaotamise eest hüvitist 2172,50 eurot. Kuid kuna pooled on kokku leppinud, et kostja tasub Kambja Hoiu-laenuühistule ka kogu laenulepingust nr xxxxx tuleneva võla, millest ½ ehk 3599,77 eurot (7199,54 : 2) on hageja kohustus, kostja tasub hagejale laenulepingust nr xxxxx tuleneva võla katteks 247,84 eurot (1/2 495,68-st) ja hageja kanda jääb kogu laenulepingust nr xxxxx tulev kohustus, millest ½ ehk 844,80 eurot (1/2 1685,59 eurost) on kostja kohustus, tuleb vastastikused õigused ja kohustused üksteise vastu tasaarvestada, mille tulemusena peab hageja maksma kostjale hüvitist 334,63 eurot (3599,77 /hageja kohustus kostja ees/ - 3265,14 (2172,50 + 844,80 + 247,84) /kostja kohustus hageja ees/).
  2. K. M. nõude osas lõpetada poolte varaühisus, tuleb menetlus lõpetada, sest hageja loobus nimetatud nõudest kostja vastu. Menetluskulude jaotamine.
  3. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel peab kohus põhjendatuks juhinduda TsMS §-st 164 sätestatust, mis on erinormiks sama seaduse §-le
  4. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lõikes 2 märgitust võib kohus jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käesoleva vaidluse näol on tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, tuleb menetluskulud jagada vastavalt TsMS §-le 164 lõikes 1 sätestatule, s.o. iga menetlusosalise menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kuna kohus peab põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja kohus andis hagejale menetlusabi, vabastades ta hagi esitamisel riigilõivu tasumisest, jääb hageja menetluskulu hageja kanda, riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt eelmärgitust puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Tsiviilasja hinna määramine.
  5. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Samuti juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 ja lg 4 p 5 sätestatust, milliste kohaselt on abielulahutuse hagi ja ühisvara jagamise nõue mittevaralised nõuded ning mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500.- eurot. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hagihind 3500.- eurot. Lk
(8)7 (digitaalselt allkirjastatud) Piret Randmaa kohtunik Lk
(8)8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.