← Eesti

1-21-356/28

Obsah (11)§ 4896§ 50839§ 50834§ 50835§ 4899§ 48911§ 309§ 339§ 390§ 361§ 186

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 1-21-356 10. november 2021 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Jaanis Krieli k

) § 50835 mõttes on täidetud. J. Kriel tunnistati süüdi mh tegude eest, mis on Eestis kuriteod ja mis on samuti loetletud

§ 4896lg 1 p-s 5.

Kaitsja viidatud

§ 50839

p 1 kohaldub välistava asjaoluna eeskätt olukorras, kus isik on tunnistatud süüdi üksnes nende tegude eest, mis pole loetletud

§ 4896lg-s 1 ega ole Eestis kuriteod.

Praegu sellist olukorda ei ole. Samuti ei ületa J. Krielile Rootsis mõistetud vangistus Eestis sama kuriteo eest ette nähtud karistuse maksimaalset määra.

  1. Maakohtu määruse vaidlustas kaitsja, kes taotles Rootsi kohtuotsuse täitmise Eestis lubamatuks tunnistamist. Ringkonnakohtu määrus
  2. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. juuni
  4. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata ja seda järgmistel argumentidel. 5.
  5. J. Kriel tunnistati Rootsis süüdi neljas kuriteos. Dopinguaine omamine ja narkootilise aine tarvitamine pole Eestis kuriteod, samuti ei sisaldu need

§ 4896lg 1 loetelus.

Vabadusekaotuse tunnistusest ja Rootsi kohtuotsusest nähtub, et J. Krielile mõisteti nelja kuriteo toimepanemise eest liitkaristuseks vangistus 4 aastat 2 kuud. Kuidas liitkaristus moodustus, pole aga selgitatud. 5.

  1. Rootsi I astme kohtu otsuses, millega nõustus ka Rootsi ringkonnakohus, võeti karistuse määramisel arvesse kuritegude suurt karistusväärsust. See lubab arvata, et Rootsi kohus pidas vangistusmäära n-ö väljamõõtmisel silmas eelkõige rasket narkokuritegu ja narkootikumide salakaubavedu, sest kaks ülejäänud tegu on kerged kuriteod. Sellist seisukohta kinnitab kaudselt asjaolu, et ainuüksi raske narkokuriteo eest on Rootsis võimalik karistada 2–7-aastase ja narkootikumide salakaubaveo eest kuni 3-aastase vangistusega. Seega ei mänginud kergemad kuriteod, mis pole Eestis karistatavad, karistuse pikkuse kujunemisel eelduslikult määravat rolli. 5.
  2. Eelnev käsitlus on kooskõlas ka Rootsi õigusest erinevalt formuleeritud Eesti karistusõiguse üldosaga, mille kohaselt on reaalkonkurentsi korral võimalik lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks (karistusseadustiku (KarS) § 64 lg 1 alt 2). Puuduvad mis tahes argumendid väitmaks, et Rootsi kohtud lähtusid karistuse mõistmisel teistsugusest põhimõttest. J. Krieli karistati mh raske narkokuriteo ja narkootikumide salakaubaveo eest vangistusega, mis jääb alla nende tegude eest Rootsis mõistetava sanktsioonimäära keskmist. 5.
  3. Kohtuotsuse tunnustamist ei väära kaitsja viide

§ 50839p-le 1.

Maakohus leidis õigesti, et osutatud säte kohaldub eeskätt olukorras, kus isik on tunnistatud süüdi üksnes nende tegude eest, mis pole Eestis kuriteod ega ole loetletud

§ 4896lg-s 1. 2

(4)1-21-356 MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  1. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas kaitsja. Kui pole teada, kui palju võis iga üksikkuritegu mõjutada kogukaristuse kujunemist, peab kohus tunnistama otsuse Eestis täitmise tervikuna lubamatuks.
  2. Riigiprokuratuur määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Määruskaebemenetluse põhiküsimus on, mida peab kohus vabadusekaotuse tunnistust (

§ 50834

) lahendades tegema, kui isik on teises EL-i liikmesriigis tunnistatud süüdi ja karistatud vangistusega mh teo eest, mis ei ole Eestis kuritegu ega sisaldu nende kuritegude loetelus (

§ 4896

lg 1), mille puhul ei ole nõutav teo karistatavus Eesti karistusseadustiku järgi. 9. Kohtud tuvastasid, et J. Kriel tunnistati Rootsis süüdi neljas teos, millest kaks ei ole Eestis kuriteod ega ole nimetatud ka

§ 4896lg-s 1.

Sealjuures leiti aga, et kuna J. Kriel tunnistati Rootsi kohtuotsusega süüdi mh tegude eest, mis on ka Eestis kuriteod, saab selle otsuse täitmise tunnistada lubatavaks täielikult. Kolleegium sellega ei nõustu. 10.

§ 50835

lg-te 1 ja 2 kohaselt on teises EL-i liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka Eestis või see on nimetatud

§-s

  1. Seega ei saa asjasse puutuva Rootsi kohtuotsuse täitmist tunnistada lubatavaks tegude osas, mis ei vasta nendele tingimustele. Samuti tuleb arvestada, et Rootsi kohtute otsustest ei nähtu, kuidas moodustati J. Krielile liitkaristusena mõistetud vangistus (4 aastat 2 kuud). Teisisõnu pole teada, kui suur karistus mõisteti nende tegude eest, mille puhul seadus kohtuotsuse tunnustamist ja karistuse täitmist ei välista. Siiski ei tingi see automaatselt välisriigi kohtuotsuse täitmise lubamatuks tunnistamist, nagu väidab kaitsja.
  2. Kirjeldatud olukorras on vabadusekaotuse tunnistust lahendaval kohtul võimalik

§ 4899

lg 2 kui EL-i liikmesriikide vahelist kriminaalmenetlusalast koostööd reguleeriva üldsätte alusel küsida taotlevalt riigilt Justiitsministeeriumi kaudu lisateavet. Nii saab näiteks praeguses asjas uurida, kuidas täpsemalt J. Krielile mõistetud liitkaristus moodustati. Alles siis, kui vajaminev info jääb saamata, tuleb kohtuotsuse täitmine tunnistada tervenisti lubamatuks (

§ 48911lg 1 p 2).

12. Vabadusekaotuse tunnistust reguleerivas

  1. ptk
  2. jao
  3. jaotises, millega võeti Eesti õigusesse üle EL-i Nõukogu raamotsus 2008/909/JSK kriminaalasjades tehtud vabadusekaotuslikku karistust või muud vabadust piiravat meedet kohaldavate otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta nende EL-is täideviimise eesmärgil (edaspidi raamotsus), pole expressis verbis käsitletud välisriigi taotluse osaliselt lubatavaks tunnistamist. EL-i liikmesriikide vahelise kriminaalmenetlusalase koostöö üldsätted (
  4. ptk
  5. jao
  6. jaotis), täpsemalt

§ 48911

lg 1 p-d 1 ja 2, nimetavad üksnes võimalust tunnistada liikmesriigi otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks.

  1. Kohtuotsuse osalise tunnustamise ja täideviimise näeb ette aga viidatud raamotsuse art
  2. Juhul, kui täidesaatva riigi pädev asutus võiks kaaluda osalist kohtuotsuse tunnustamist ja karistuse täideviimist, võib ta enne kogu kohtuotsuse tunnustamisest ja karistuse täideviimisest keeldumise kohta otsuse tegemist konsulteerida väljaandjariigiga, et saavutada kokkulepe 3

(4)1-21-356 (art 10 lg 1). Igal üksikjuhtumil võib eraldi kokku leppida karistuse osalises tunnustamises ja täideviimises, kui selle tulemusel karistuse kestus ei pikene (art 10 lg 2 ls 1). Sellise kokkuleppe puudumisel võetakse vabadusekaotuse tunnistus tagasi (art 10 lg 2 ls 2).
  1. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on riigisisese õiguse raamotsusega kooskõlalise tõlgendamise kohustus. See tähendab, et kohus, kes riigisiseseid õigusnorme kohaldades on õigustatud neid tõlgendama, peab seda tegema – ulatuses, mida võimaldab riigisisene õigus – raamotsuse sätteid ja eesmärki silmas pidades (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus nr 1-17-10162/351, p 33). Kolleegiumi hinnangul tuleb seda arvesse võttes tõlgendada menetlusseaduse asjasse puutuvaid sätteid viisil, et EL-i liikmesriigi kohtuotsuse täitmise võib tunnistada mõne teo osas lubatavaks ning mõne suhtes lubamatuks. Sarnaselt nimetab

§ 309

kohtuotsuse liikidena vaid õigeksmõistvat ja süüdimõistvat otsust, mis ei takista kohtul sama kohtuotsusega tunnistada süüdistatava ühes kuriteos süüdi ning mõista teises kuriteos õigeks. 15. Kuna maakohus tunnistas vaidluse esemeks oleva Rootsi kohtuotsuse täitmise lubatavaks ka nende tegude osas, mis pole Eestis kuriteod ega ole loetletud

§ 4896

lg-s 1, rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

Samuti tuleb rikkumiseks lugeda vabadusekaotuse tunnistuse lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamata jätmist. Ringkonnakohus neid vigu ei kõrvaldanud. 16. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

  1. juuni
  2. a määruse ja Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a määruse ning saadab asja uueks arutamiseks Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus. Kaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  5. Riigikohtu
  6. augusti
  7. a määrusega loeti menetluskulude hulka J. Krielile määruskaebuse esitamisega seotud riigi õigusabi osutamise eest Advokaadibüroo Radziwill OÜ-le määratud 81 eurot. Kuna kolleegium teeb

§ 361

lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, jääb see menetluskulu

§ 186lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.