Obsah (5)

§ 96§ 105§ 106§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. september 2021 Tsiviilasja number

) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 96

järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada (

§ 105

lg 2).

§ 106

lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest vabastatud. Kuna vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest

§ 102

lg 2 järgi ei vabane, ei saa ka vanavanematel tekkida

§ 106

lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Vanavanematel võib tekkida oma lapselapse suhtes ülalpidamise kohustus

§ 106

lg 2 alusel, s.o juhul, kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on raske saavutada. Praeguses asjas on hagi esitatud, kuna hageja isalt ei ole õnnestunud täitemenetluse abil järjepidevalt ülalpidamist kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses saada. Hagiavaldusele lisatud kohtutäituri

1. novembri
2. a e-kirja (tl 10) kohaselt on täitemenetlus hageja isa suhtes elatise sissenõudmiseks algatatud
3. jaanuaril 2018, raha laekus hageja isa töökohast. Täitemenetlus on lõpetatud
4. juulil 2018 sissenõudja avalduse alusel ja kogu võlgnetav summa seisuga
5. juuni
6. a on tasutud. Sissenõudja
7. veebruari
8. a avalduse alusel jätkati 3 täitemenetlust elatise võlgnevuse 1300 eurot perioodi juuli
9. a – veebruar
10. a eest sissenõudmiseks.
11. oktoobril 2020 esitas sissenõudja avalduse igakuise elatise arvestamise lõpetamiseks, kuna igakuist elatist tasub vanavanem ja palus jätkata tekkinud elatise võla sissenõudmist. Kostja I on tasunud vabatahtlikult augustist
12. a elatist, hageja on arvestanud makseid oma elatise võlgnevuse nõude kindlaksmääramisel (tl 150, pöördel). Mõlemad kostjad kinnitasid, et hageja isa on alates jaanuarist
13. a asunud tööle X-is (tl 107–109) ning täitemenetluse raames on kohtutäitur täitnud hageja isa suhtes elatise otsust. Maakohus leidis, et asenduskohustuse puhul elatise väljamõistmisel ei saa lähtuda eeldusest, et hageja isa lõpetab töötamise ja seega ei ole täitemenetluses võimalik elatise nõuet täita. Elatise väljamõistmine vanavanematelt asenduskohustusena kohaldub eelkõige siis, kui täitemenetluse raames ei ole võimalik kohustatud isiku suhtes kohtulahendit täita, st sissenõuet ei ole kohustatud isiku varale võimalik pöörata. Praeguses asjas on tõendatud, et täitementluse raames toimub hageja isalt kohtuotsuse alusel elatise nõude rahuldamine, sh elatise võlgnevuse sissenõudmine. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjatelt kui osavõlgnikelt hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis 1861 eurot perioodi
15. detsember
16. a –
17. november
18. a eest; mõista kostjatelt kui osavõlgnikelt hageja kasuks välja igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates
19. detsembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni
20. septembril 2033; mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivised elatise nõudelt seadusega kehtestatud määras ning jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud materiaalõigust, leides, et

§ 106

lg 2 kohaselt kohaldub elatise väljamõistmine vanavanematelt asenduskohustisena eelkõige siis, kui täitemenetluse raames ei ole võimalik kohustatud isiku suhtes kohtulahendit täita, st sissenõuet ei ole kohustatud isiku varale võimalik pöörata. Asenduskohustuse tekkimist saab jaatada juba siis, kui vanem on olnud viivituses kasvõi ühe kuu elatise maksmisega. Asenduskohustuse korral täidab vanavanem vanema, mitte enda, kohustust ja vanavanemal on

§ 106

lg 2 teise lause alusel regressinõue vanema vastu.

§ 106lg-st 2 ei tulene, et asenduskohustust ei teki juhul, kui vanem asub tööle.

Asenduskohustuse tekkimist ei saa välistada vanema tööle asumine, seda veel kohtumenetluse ajal, ega töötasu arvelt vana elatise võlgnevuse osaline tasumine. Asenduskohustus tekib vanavanematel ka juhul, kui elatise sissenõudmine täitemenetluses on olnud ülemäära raskendatud, mida hageja on ka tõendanud. Hageja isa tööle asumine jaanuaris 2021. a ning tööandjalt laekuva töötasu arvestamine hageja elatise võlgnevuse katteks ei anna garantiid, et kohustuse täitmine hageja isa sissetuleku arvelt jätkub. Hageja isa ei ole omanud ametlikku sissetulekut aastaid. Senine kogemus näitab, et hageja isa võime töökohta omada ning kokkuleppeid täita on lühiajaline. Kuivõrd kostjad täidavad oma poja ülalpidamiskohustust, mitte enda ülalpidamiskohustust, ei ole hagejal võimalik saada elatist topelt, st kahe kohtuotsuse alusel.

§ 106lg 2 alusel elatise väljamõistmine mitmelt isikult ei ole välistatud.

Maakohus jättis täielikult põhjendamata, miks kohus ei rahuldanud hageja tagasiulatuvat nõuet kostjate vastu perioodi

1. detsember
2. a –
3. november
4. a eest. Vaidlust ei ole, et viidatud perioodil oli elatise sissenõudmine täitemenetluses raskendatud ning hageja isa hageja 4 ülalpidamiskohustust ei täitnud, sh ei ole hageja isa tasunud viidatud perioodil tekkinud elatise võlgnevuse katteks ka kohtumenetluse ajal. Maakohus ei ole põhjendanud, miks võib eeldada, et edaspidiselt on kohtulahendi täitmine hageja isa suhtes tulemuslik. Maakohus ei ole märkinud, mis kuupäevadel ja mis summas on toimunud hageja isa poolt elatise nõude rahuldamine, mis annaks alust jätta hagi kostjate vastu rahuldamata. Maakohus ei ole põhjendanud, millistele konkreetsetele asjaoludele tuginedes on võimalik eeldada, et hageja isa suhtes toimuv täitemenetlus elatise nõudes viib soovitud tulemuseni, s.o elatise võlgnevuse ja jooksva elatise tasumiseni. Maakohus on rikkunud TsMS § 230 lg-t 3, jättes omal algatusel tõendid kogumata. Maakohtul oli võimalik teha päring töötamise registrile selgitamaks välja, kui pikk on hageja isa tööstaaž ning kas tema varasemad töösuhted võimaldavad eeldada, et tema töösuhe X-ga on jätkusuutlik. Apellatsioonkaebuse esitamise seisuga on tekkinud olukord, kus hageja nõude katteks ei laeku mitte midagi, ei täitemenetlusest ega kellegi poolt vabatahtlikult. Isegi kostja I on alates
5. maist 2021 lõpetanud elatise maksete tegemise hagejale. Kohus on rikkunud menetlusõigust, jättes menetluskulud poolte endi kanda. Hageja vaidles vastu kostja I taotlusele täiendavate tõendite tsiviilasja materjalide juurde võtmiseks. Töölepingu muutmise tõendist pole tuvastatav, kelle vahel on see sõlmitud või millise töölepingu juurde see kuulub. Seega on vaieldav, kas või kus hageja isa tööl käib. Töölepingu lisa 2 allkirjastamine ja ringkonnakohtule esitamine alles pärast maakohtu otsust on pahauskne ning menetlusreeglitega vastuolus ning tuleb jätta vastu võtmata. Kostja I oleks saanud töölepingu esitada ka maakohtus. Hageja hinnangul omab täitemenetluse lõpetamise otsus tähtsust üksnes tagasiulatuva elatise nõude suhtes. Selle järgi võib olla on põhjendatud 1861 euro suurusest nõudest kostjate vastu loobumine, kuid selle tõendi abil ei ole võimalik luua ettekujutust pikaajalisest kohustuse täitmisest. Hagejal puudub usaldus hageja isa suhtes, mistõttu senisele maksekäitumisele ei saa omistada pikaajalist mõju. Asenduskohustus kostjate kui hageja vanavanemate suhtes on endiselt aktuaalne.
6. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hageja apellatsioonkaebuse taotlus mõista kostjatelt osavõlgnikena välja tagasiulatuv elatis perioodi
7. detsember 2019 kuni
8. november 2020 eest 1861 eurot on ebaselge. Hageja on
9. novembri
10. a hagiavalduses esitanud kostjate vastu elatise 3081 eurot nõude perioodi
11. november
12. a kuni
13. november
14. a eest, s.o hagiavaldusele eelnenud 13 kuu kohta. Hageja ei ole menetluses oma nõuet muutnud ning ka apellatsioonkaebusest ei selgu, kuidas on hageja nüüd jõudnud lühema elatise võla perioodi ja väiksema nõudesummani.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud nõude ühe aasta ja ühe kuu eest. Kostja I osundas sellele asjaolule ja hageja

1. märtsi
2. a istungil sellele vastu ei vaielnud. Seetõttu tuleb ka hagi võimaliku osalise rahuldamise korral tagasiulatuva elatise nõudest maha arvata ühe kuu elatise 292 eurot. Kostjale I teadaolevalt on hageja isa pärast tööle asumist alates veebruarist kuni käesoleva ajani tasunud hagejale igakuiste maksetena elatist ja elatise võlga täitemenetluses kokku 4760 eurot 94 senti. Seega oli hageja isal nii kohtuotsuse tegemise ajal kui ka käesoleval ajal püsiv töökoht ja piisav sissetulek, mis viimase seitsme kuu jooksul on võimaldanud tal järjepidevalt täita täitemenetluses nii elatise kui ka elatise võla tasumise kohustusi. Seega on ebaõige hageja väide, et tal on ülemäära keeruline saavutada ülalpidamist isalt ja tal puudub kindlus, et elatise maksmine isa poolt jätkub. 5 Apellatsioonkaebusest ei selgu, kas ja kuidas on hageja oma nõude kujundamisel arvesse võtnud asjaolu, et kostja I tasus hagejale elatist ajavahemikul august
3. a kuni mai
4. a kokku 1821 eurot. Kuivõrd kostja I tasus vabatahtlikult hagejale elatist, puudus hagejal nõudeõigus kostja I vastu ja hageja esitas hagi kostja I vastu pahauskselt. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel tuleb ringkonnakohtul kindlaks määrata ka kostjate konkreetsete osakohustuste suurused. Kostjate vastavate osakohustuste kindlaks määramisel tuleb juhindudes

§ 105

lg-st 3 ja VÕS §-st 63 kostjalt I välja mõistetava tagasiulatuva elatise summast maha arvata kostja I poolt hagejale alates augustist

1. a kuni maini
2. a tasutud summad. Elatise võla tasumise nõue koos jooksva elatise tasumisega oleks kostjale I majanduslikult ebamõistlikult koormav. Kostja II osakohustuse võimalik vähendamine ei tohiks tuua endaga kaasa kostja I kohustuse suurendamist. Puudub alus arvata, et kostja II majanduslik seisund on kostja I majanduslikust seisundist niivõrd suures ulatuses halvem, et vabastada kostja II üldse hagejale elatise maksmise kohustusest ja/või panna vastav kohustus täies ulatuses ainult kostjale I ja/või kalduda kõrvale osakohustuste suuruse kindlaksmääramisel osavõlgnike osade võrdsuse põhimõttest. Kostja I osakohustuse suurus peaks kõiki asjaolusid arvestades jääma väikemaks poolest elatise summast ja kostja I tuleks vabastada tagasiulatuva elatise tasumise kohustusest, kuivõrd hageja emast tulenevatel põhjustel on katkenud kostja I ja hageja vahelised suhted (

§ 105lg 3).

Hageja ei ole arvestanud hagejale makstud riiklike toetusi 780 eurot ega riigilt saadud elatisabi 700 eurot. Kostjatelt väljamõistetavat igakuist elatist tuleb vähendada poole lapsetoetuse ehk 30 euro võrra. Kostjate menetluskulude jätmine täies ulatuses nende endi kanda ei ole õige ega põhjendatud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral tuleks kostjate menetluskulud ringkonnakohtu menetluses mõista välja hageja hooldusõiguslikult esindajalt. Apellatsioonkaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral tuleb kulude jaotus otsustada iga kostja suhtes eraldi vastavalt iga kostja suhtes tehtava nõude lahendamisele. Kostja I palub võtta tsiviilasja materjalide juurde uued tõendid, s.o enda pangakonto väljavõtte perioodi

1. mai
2. a kuni
3. juuli
4. a kohta, millest nähtuvad kostja I maksed hagejale elatise katteks ning hageja isa töölepingu muutmine. Kostja I ei saanud hageja isa töölepingu muutmise lisa 2 varem esitada, kuivõrd see on koostatud pärast maakohtu otsuse tegemist.
5. septembri
6. a menetlusdokumendis palub kostja I võtta tsiviilasja materjalide juurde
7. septembri
8. a täitemenetluse lõpetamise otsuse täiteasjas nr XXX/XXXX/XX.
9. Kostja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja isa on alates
10. jaanuarist 2021 asunud tööle ning on loonud sellega eeldused hagejale elatise maksmise jätkamiseks. Elatis on laekunud kuue kuu jooksul alates hageja isa tööle asumisest. Tagasiulatuvat elatist nõuab sisse kohtutäitur täitemenetluses. Kohtutäitur on täitemenetluse raames nõudnud hageja elatise nõude täitmiseks sisse juba märkimisväärse summa, mis igakuiselt suureneb. Hageja jätab apellatsioonkaebuses täpsustamata ja lisamata dokumendid, kui palju on kohtutäitur täitemenetluse käigus teinud kinnipidamisi hageja isalt perioodil aprill – juuni
11. a. Kostjale II teadaolevalt on kohtutäitur pidanud hageja isa sissetulekust kinni mitmeid tuhandeid. Seega peaks hageja tagasiulatuva elatise nõue olema täidetud. Vanavanematel ei teki lapselapse ülalpidamisel solidaarkohustust. Mitu sama astme sugulast täidavad

§ 105

lg 3 järgi ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kui ühe vanema asemel täidavad lapse ülalpidamise kohustust järgmise järjekorra kohustatud sugulased, 6 s.o vanavanemad, siis peavad ka nemad pidama lapselast ülal osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile ning nad vabanevad ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd nende varaline seisund ei võimalda neil

§ 102lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda.

Kostja II tegi ettepaneku maksta hagejale igakuiselt 50 eurot kuus. Kostja II ei saanud suuremas summas ettepanekut teha, kuna ta täidab ülalpidamiskohustust juba kahe isiku suhtes. Ettepanek oli tehtud arvestades kostja II majanduslikku seisu. Hagi rahuldamise korral oleks elatis välja mõistetud samal ajal mitmelt isikult, mis ei ole kooskõlas seaduse mõttega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Ringkonnakohus jätab menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.
2. Kostja I esitas apellatsiooniastmes uued tõendid, s.o enda pangakonto väljavõtte hagejale elatise tasumise kohta, tõendi hageja isa
3. juuni
4. a töölepingu muutmise kohta (töölepingu lisa 2) ning
5. septembri
6. a täitemenetluse lõpetamise otsuse. Hageja vaidles tõendite tsiviilasja materjalide juurde võtmisele vastu. TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 alusel asja materjalide juurde kostja I poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Hageja ei vaidle apellatsiooniastmes ega ei ole vaielnud ka maakohutus vastu asjaolule, et kostja I on teinud makseid hagejale elatise kohustuse katteks. Maakohtu menetluses on esitatud kostja I pangakonto väljavõte perioodi
7. juuli
8. a –
9. veebruar
10. a kohta. Ringkonnakohtule on esitatud väljavõte pikema perioodi kohta. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et hageja isa
11. juuni
12. a töölepingu muutmise lisast 2 ei nähtu üheselt selgelt, kelle vahel on leping sõlmitud: hageja isa tööandja nimetust sellelt ei nähtu. Samas ühtib lisas märgitud töölepingu kuupäev
13. jaanuar
14. a töötamise registri andmetega hageja isa X-iga töölepingu sõlmimise kohta (tl 107). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjas tähtsust omava tõendiga, mis tõendab, et hageja isal on püsiv tähtajatu tööleping ning ta omab sissetulekut. Samuti on asjakohane tõend täitemenetluse lõpetamise otsus. Hageja ei vaielnud vastu täitemenetluse lõpetamise otsuse asja materjalide juurde võtmisele.
15. Ringkonnakohus märgib, et pooled arutasid hageja tagasiulatuva elatise nõude suurust ja perioodi
16. märtsi
17. a istungil (tl 129). Hageja esindaja kinnitas, et hageja nõuab tagasiulatuvat elatist perioodi
18. detsember
19. a –
20. november
21. a eest. Samuti on hageja kinnitanud nii
22. märtsi
23. a istungil kui ka
24. mai
25. a menetlusdokumendis 7 (tl 150 pöördel) kostja I poolt tehtud makseid ning on sellest tulenevalt korrigeerinud tagasiulatuva elatise nõude suurust. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuet suurendada või vähendada. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude suurendamist ega vähendamist. Seega oli hageja õigustatud ja ka kohustatud menetluse jooksul tehtud laekumisi nõude täpsustamisel arvestama ja ka nõuet vastavalt seadusele korrigeerima (

§ 108järge tagasiulatuv nõue kuni ühe aasta eest).

11. Hagejad on esitanud maakohtule nõude kostjate vastu elatise saamiseks

§-de 105 ja 106 alusel. Kostjad on hageja vanavanemad. Hageja elab emaga. Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-15348 on hageja isalt alates
3. oktoobrist 2017 välja mõistetud elatis hageja kasuks seadusega kehtestatud miinimummääras (tl 6–8). Hagiavalduse esitamise ajaks oli hageja isal elatise võlgnevus, mida ei õnnestunud täitemenetluses sisse nõuda (tl 10).

§ 96

järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane

§ 105

lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. 12. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled selle üle, kas asenduskohustuse tekkimise eeldused on käesoleval juhul täidetud või mitte.

§ 106

lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Vaidlust ei ole, et hageja isalt on elatis jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud (tl 6–8). Vaidlust ei ole, et hageja isa ei ole ülalpidamiskohustusest vabastatud. Seega ei ole asenduskohustuse tekkimise eeldused

§ 106lg 2 esimese alternatiivi järgi täidetud.

Sugulasel tekib

§ 106

lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest

§ 102

lg 1 järgi küll vabastatud, kuid ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada (

§ 106lg 2 esimese lause teine alternatiiv) .

Hageja hinnangul on praegusel juhul täidetud

§ 106

lg 2 esimese lause teise alternatiivi eeldused, s.o hageja isalt elatise väljamõistmine on ülemäära raske, mis annab aluse kostjate vastu nõude esitamiseks. Asenduskohustuse tekkimine

§ 106

lg 2 teise alternatiivi alusel on üldjuhul seotud sellega, et kohustatud isikul pole vara. Asenduskohustus võib kohalduda ka siis, kui ülalpidamist andma kohustatud vanem, hoidub kohustuse täitmisest kõrvale. Hageja isa vastu on esitatud elatise nõue, mis on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei viinud soovitud tulemuseni, kuna tal puudus vara, mille arvel kohustust täita. 13. Olukorras, kus hageja esitab nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanemate vastu

§ 106

lg 2 järgi põhjusel, et kohustatud vanemalt on ülalpidamist ülemäära raske saada, tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja kohustatud vanema varanduslik seisund ja võimekus elatist tasuda. Seejärel, kui kohus tuvastab

§ 106

lg 2 kohaldamise eeldused, tuleb hinnata, kas vanavanemad võivad vabaneda asenduskohustuse täitmisest

§ 102lg 2 järgi.

Seejuures tuleb arvestada, et vanavanemad täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena

§ 105

lg 3 järgi ning osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 8 75-11, p 20). Kuivõrd tegemist on lapse huvides peetava vaidlusega, oli maakohtul iseenesest õigus tõendeid ise koguda (TsMS § 230 lg 3). Hageja heitis maakohtule ette TsMS § 230 lg 3 rikkumist, leides, et maakohus oleks pidanud teostama päringu töötajate registrisse ning registriandmete järgi saaks anda hinnangu hageja isa töösuhte X-iga jätkusuutlikkusele. Ringkonnakohtu hinnangul puudus käesolevas asjas vajadus omal algatusel tõendite kogumiseks ning hageja etteheide maakohtule TsMS § 230 lg 3 rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Muuhulgas leiab ringkonnakohus, et ainuüksi hageja poolt taotletud töötajate registri väljavõtte järgi ja hageja isa varasema tööstaaži andmete alusel ei saaks anda tõsikindla hinnangu hageja isa kehtiva töösuhte püsimisele tulevikus. Hageja enda tõendist (kohtutäituri
3. novembri 2020 vastus, tl 10) nähtub, et hageja isa on varem töötanud ning kohtutäitur pidas töötasust kinni raha hageja elatise nõude katteks.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas

§ 106

lg-s 2 sätestatud teise alternatiivi alusel tekkiva asenduskohustuse eeldused täidetud. Kostjad on esitanud tõendi hageja isa tööle asumise kohta (tl 107), hageja on isa tööle asumist kinnitanud (nt hageja

1. märtsi
2. a menetlusdokument,
3. mai
4. a menetlusdokument). Samuti on kostjad esitanud tõendeid kohtutäituri poolt hageja isa töötasust kinnipidamiste teostamise kohta (tl 109), hageja on
5. märtsi
6. a istungil kinnitanud, et hageja isa maksab vana elatise võlgnevust (tl 129 pöördel) ning et hageja isalt laekub raha täitemenetluse kaudu (tl 131). Hageja väide, et kohtumenetluse lõppedes lahkub hageja isa töölt, on paljasõnaline. Hageja viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-19-18073 ja selles tuvastatule, et viie kuu jooksul elatise maksete teostamise alusel ei saa teha järeldust, et kohustatud vanem täidab ka edaspidi ülalpidamiskohustust, ei ole asjakohane. Tsiviilasja nr 2-19-18073 ja käesoleva vaidluse asjaolud ei ole võrreldavad. Hageja isa omab ametlikku sissetulekut Eesti Vabariigis ning sellele sissenõude pööramine ei nõua hagejalt ebamõistlikke pingutusi. Seega leidis maakohus õigesti, et käesolevas asjas puudub eeldus vanavanematelt elatise nõudmiseks

§ 106lg 2 järgi.

Asenduskohustuse tekkimiseks ei anna alust ka see, kas hageja isa täitis kohtusse pöördumise hetkel varasemat või käesolevas kohtumenetluses nõututavat elatise võlgnevust. Oluline on, et hageja isa teenib sissetulekut ning täidab oma ülalpidamiskohustust. Seega ei ole hageja menetluses tõendanud, et hageja isal puudub vara, mille arvelt kohustusi täita ning ülalpidamiskohustuse täitmine on ülemäära raskendatud.

1. Hageja ei ole vaielnud vastu kostja I poolt esitatud väitele ega tõendile, et tänaseks on täitemenetlus täiteasjas nr XXX/XXXX/XX lõpetatud nõude rahuldamise tõttu. Hageja hinnangul on täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise tõttu oluline üksnes tagasiulatuva elatise nõude puhul ning saab olla aluseks elatise võlgnevuse nõudest loobumiseks, kuid nõude täitmine täitemenetluses ei mõjuta hageja edasiulatuva elatise nõuet kostjate vastu. Kuigi hageja möönab
2. septembri 2021 ringkonnakohtule saadetud menetlusdokumnedis, et elatise võlgnevuse nõue on täidetud ning võib esineda alus sellest loobumiseks, ei ole hageja nõudest kohtumenetluses siiski loobunud. Vastavalt täitemenetluse lõpetamise otsusele täitis kohtutäitur ka käesolevas asjas kostjate vastu esitatud nõuet. Täitemenetluse lõpetamise otsusest tulenevalt täideti elatise nõuet kuni septembrini 2021 (perioodilise nõude võlgnevus). Kuivõrd hageja kinnitas sisuliselt
3. septembri
4. a menetlusdokumendis, et elatise nõue on hageja isa poolt täitemenetluses täidetud, siis puudub juba ainuüksi nõude rahuldamise tõttu alus hageja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks elatise võlgnevuse osas. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohtu otsusest ei nähtu, mis kuupäevadel ja mis summas on toimunud hageja isa poolt elatise nõude rahuldamine. Kuigi ülalpidamiskohustuse 9 rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt, ei ole praegusel juhul asjas esitatu põhjal võimalik asuda seisukohale, et hageja isalt on ka tulevikus elatise saamine ülemäära raske. Elatise võlgnevus on hageja isa poolt täidetud. Asenduskohustuse tekkimise eeldused ei ole täidetud, kuivõrd hageja isa täidab ülalpidamiskohustust ise.
5. Ringkonnakohus leiab, et hageja käsitlus selle kohta, kas hageja isa jätkab vabatahtlikult edaspidi elatise nõuet täitma või mitte ning hageja oletus, et suure tõenäosusega lõpetab hageja isa töösuhte pärast käesolevas tsiviilasjas menetluse lõppemist, ei ole aluseks ka jooksva elatise nõude rahuldamiseks kostjate vastu. Maakohus leidis põhjendatult, et elatise väljamõistmine vanavanematelt asenduskohustusena kohaldub eelkõige siis, kui vanemalt ei ole võimalik elatist sisse nõuda. Praeguses asjas on tuvastatud, et hageja isa on asunud täitementluse raames nõuet täitma ning on käesoleva otsuse tegemise seisuga kogu võlgnevuse, nii varasema kui ka käesolevas asjas nõutava võlgnevuse, likvideerinud. Hageja väited, et hageja isa lõpetab elatise maksmise, ei ole tõendatud.
6. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et eeldused asenduskohustuse tekkimiseks ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata kostjate majanduslikku seisundit selgitamaks välja, kas nad võivad vabaneda kohustuse täitmisest

§ 102

lg 2 järgi või kas tuleb kalduda kõrvale osavõlgnike kohustuste suuruse võrdsuse põhimõttest.

1. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta maakohtu menetluse menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Praegu on apellatsioonkaebuse esitanud alaealine laps, s.o hageja. Ringkonnakohus leiab, et ülalpidamisasjas ei ole menetluskulude alaealiste laste kanda jätmine mõistlik ja õiglane (TsMS § 162 lg 4). Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
2. Vastuseks kostja I väitele ja taotlusele jätta menetluskulud hageja ema kanda, selgitab ringkonnakohus, et hageja ema ei ole käesolevas vaidluses menetlusosaline, vaid on hageja seaduslik esindaja. Tsiviilkohtumenetluses ei saa panna kohustust isikule, kes ei ole menetlusosaline. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 10