Väärteoasi nr. 4-19-1251 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Harju Maakohus 13. märtsil 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas 4-19-1251

§ 236

lg 1 järgi: Menetlusalune isik R.S, isikukood: xxxxxxxxxxx, xx kodanik, emakeel eesti keel, töökoht: xxxx OÜ, elukoht: xxxx varasemalt kriminaal – ja väärteokorras karistatud; Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri esindaja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju; Juhindudes KarS §-dest 48, § 63 lg 1; VTMS §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111; KrMS § 126 lg 3 p 4; LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada R.S Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ja mõista talle karistuseks arest 3 (kolm) päeva.
2. Süüdi tunnistada R.S Liiklusseaduse § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ja mõista talle karistuseks arest 5 (viis) päeva.
3. R.Sile karistuseks mõistetud aresti kandmise aja algust arvata alates isiku reaalselt aresti kandmisele asumisest või isiku kinnipidamisest.
4. KarS § 66 lg 1 alusel arvestades R.S tööalast seisundit, määrata aresti kandmine ositi kohtuotsuse jõustumisest 3 (kolme) kuu jooksul, seejuures järjest kantava karistuse kestvus peab olema vähemalt kaks päeva.
5. Kohustada R.Si arest ära kandma hiljemalt 21.juuniks 2019.a.
6. LS § 223 lg 1 alusel lisakaristusena võtta R.Silt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. 1
7. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
8. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 väärteoasja materjalide juurde lisatud kahel CD plaadil olevad videosalvestised, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav
9. aprillil 2019.a. Asjaolud ja menetluse käik Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja Helen Roos poolt on väärteoasjas nr 2302,18,013683 30.01.2019.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1577786 selle kohta, et R.S 07.12.2018.a kella 06:59 ajal Tallinnas, Harjumaal Liivalaia – Pronksi – Tartu mnt juhtis mootorsõidukit XXX, foori keelava märguande (punase tule) korral ei jäänud seisma ning sõitis ristmikule pöörates vasakule ette trammile, mis sõitis ristmikul otse foori lubava tulega, mille tagajärjel toimus kokkupõrge ja tekitati varaline kahju LL AS’ile ja TLT’le, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabeliga. Juht lahkus sündmuskohalt, politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju põhjustamise eest vastutav isik. Märgitud väärteoprotokolli kohaselt rikkus R.S sellise tegevusega LS §-de 7 lg 1 p 4; § 58 lg 3; § 169 lg 4, 5 ja § 169 lg 4 sätteid, pannes toime LS § -

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

/kd I tl 38/ Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 13.03.2019.a toimunud kohtuistungil menetlusalune isik R.S tunnistas end LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises süüdi, andes kohtuistungil selgitusi selle kohta, et tõepoolest väärteoprotokollis märgitud ajal juhtis tema Opel Insigniat, millega tegi liiklusõnnetuse, ei näinud fooris punast tuld. Soovis teha vasakpööret, Jõe tänava suunas, lahkus peale liiklusõnnetust sündmuskohalt, sest sai kõva paugu. Auto sõidukõlblik ei olnud, läks maha kandmisele, terve auto külg oli nii segamini. Auto jäi sinna, koju läks vist jala. Vigastusi tal ei olnud, sai ainult peapõrutuse, arsti juurde ei pöördunud, oli kodus kaks päeva järjest. Menetlusalune isik kinnitas kohtus, et tema töötab ehitusfirmas XX OÜ juba pool aastat. Töötab ta Soomes, Helsingis üheksast viieni. Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele menetlusalune isik R.S kinnitas, et temal on ka varasemaid väärteokaristusi ning nendest on ta ära tasunud kindlasti 4-5 trahvi. Viimase tasus

1. jaanuaril sel aastal. Märgib ta seda, et ta on elukohta vahetanud, seega ei pruugi olla kõiki otsuseid kätte saanud. 2 Kohtulikes vaidlustes kohtuväline menetleja asus seisukohale, et R.Si süü temale etteheidetud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud väärteomenetluses kogutud tõenditega, tunnistaja ülekuulamise protokollidega, foorigraafikutega ja videosalvestusega, mis on väärteomaterjalide juurde esitatud. Kohtuväline menetleja märkis, et R.S poolt on toime pandud sündmuskohalt lahkumine, kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et menetlusaluse isiku poolt on maksmata rahatrahve väga suures summas. Varasemad karistused ei ole suutnud mõjutada menetlusalust isikut hoiduma uute väärtegude toimepanemisest seetõttu kohtuväline menetleja ei pea mõistlikuks karistada R.Si enam väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja esindaja vanemväärteomenetleja Jaak Paju taotles kohtus R.S süüdi tunnistamist LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises ja viimse karistamist arestiga 6 ööpäeva. Samuti taotles kohtuväline menetleja R.S süüdi tunnistamist LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises ja viimase karistamist arestiga 5 ööpäeva. Kohtuväline menetleja võttes arvesse, et menetlusalusel isikul on juba väga palju rikkumisi taotles R.S suhtes kohaldada lisakaristuse kohaldamist, võttes ära temalt mootorsõiduki juhtimise õigus ja seda sanktsiooni keskmises määras kaheks kuuks. Kohtulike vaidluste käigus R.S veelkord kinnitas, et tema tunnistab end süüdi. Miks ta sündmuskohalt lahkus, seda ta ei tea, ta ei saanud mitte midagi aru, mis toimus. Kohtult palus menetlusalune isik lube mitte ära võtta, sest tal on juhiload vajalikud seoses tööga. Karistuse osas palus menetlusalune isik kohtul kohaldada rahatrahvi, sest ta on kõik trahvid seni tasunud. Kohtus avaldati kirjalike materjalidena väärteotoimiku materjalid ning kuulati üle menetlusalune isik R.S, kes andis allkirja selle kohta, et kohtuistungil ta antavate ütluste protokollimist ei soovi. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid: - 07.12.2018.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (liiklusõnnetuse akt) ja sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevaid fototabeleid; /kd I tl 1-14/ - 07.12.2018.a koostatud sõiduki Opel Insignia Grand Sport reg nr XXX kohta koostatud hoiukohta teisaldamise akti; /kd I tl 15/ - 07.12.2018.a kohtuvälise menetleja poolt koostatud taotlust Tallinna Linnatranspordi AS’le videosalvestuste väljastamiseks ja samal päeval Tallinna Linnatranspordi AS trammiteenuste osakonna juhataja asetäitja A. Martynenko saadetud e-kirja selle kohta, et olemas on trammi nr 131 videosalvestused; /kd I tl 16-17/ - 07.12.2018.a koostatud sõiduki vaatlusprotokolli; /kd I tl 18-18a/ - 07.12.2018.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli /kd I tl 19/ - Väärteomenetleja poolt 10.12.2018.a koostatud taotlust ja 10.12.2018.a AS AR Eesti As poolt väärteomenetlejale saadetud e-kirja ja AR Eesti As poolt väljastatud rendilepingu koopiat; /kd I tl 20-21, 23, 24/ - Skeemi, valgusfoori graafikut; /kd I tl 27/ - Üleandmise ja vastuvõtmise akti /kd I tl 28/ - Liiklusõnnetuse kohta 07.12.2018.a koostatud skeemi; /kd I tl 22/ - Liivalaia –Tartu mnt – Pronksi tn skeem; / kd I tl 29/ - Vastuskiri AS Signaal; /kd I tl 30/ 3 - 30.01.2019.a väärteoasjas nr 2302,18,013683 koostatud väärteoprotokolli AB 1577786 /kd I tl 38/; - R.S suhtes väljastatud karistusregistri õiendit; /kd I tl 39-40/ Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Tunnistajate ülekuulamist pooled ei taotlenud. Kohtuotsuse motiivid: R.Si süüdistatakse Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises s.o mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamises, millise eest seadusandja näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni ning LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises s.o liiklusõnnetuse mitteteatamises s.t liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise toimepanemises, kui teatamine oli kohustuslik, millise toimepanemise eest on ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus on seisukohal, et antud juhul on menetlusaluse isiku poolt süü omaksvõtuga kohtus ning kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega on kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine R.Si poolt. Tema poolt 07.12.2018.a. mootorsõiduki Opel Insignia reg nr XXX juhtimine, juhitud sõidukiga liiklusõnnetuse põhjustamine Liivalaia – Pronksi – Tartu mnt selliselt, milline tõi kaasa varalise kahju tekitamise LL AS ja TLT’le. Samuti on käesolevas väärteoasjas tõendamist leidnud R.Si süü selles, et tema kui oli põhjustanud liiklusõnnetuse lahkus sündmuskohalt, jättes politseid toimunud liiklusõnnetusest teavitamata. Lisaks menetlusaluse isiku poolt on süü tunnistamisele tõendavad tema poolt väärtegude toime panemist ka teised väärteoasjas kogutud tõendid. AR Eesti AS ja menetlusaluse isiku R.S vahel sõlmitud rendilepingu koopia xxx, millisest nähtub, et mootorsõiduk Opel Insignia reg nr XXX oli 07.12.2018.a renditud R.Sile /kd I tl 24/, märgitud fakti toetab ka AS AR Eesti AS juhatuse liikme P. L poolt väljastatud sellekohane kinnitus /kd I tl 20/. Eelpool märgitud mootorsõiduki juhtimist 07.12.2018.a kella 06.59 ajal menetlusalune isik R.S kohtus ka kinnitas ning andis detailseid selgitusi toimunud kohta. Kohtule on menetlusliku tõendina esitaud sündmuskoha vaatlusprotokoll (liiklusõnnetuse akt), millises on kohtuvälise menetleja poolt fikseeritud kõne all oleva liiklusõnnetuse asjaolud kohe vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist, sündmuskoha vaatlusprotokolli (liiklusõnnetuse akti) juurde on lisatud fototabelid, millisest nähtub, et fotografeeritud on nii menetlusaluse isiku R.S kasutuses olnud, eelpool märgitud sõiduautot ning trammi, millisele viimane otsa sõitis. Teostatud menetlustoimingu käigus on fikseeritud nii menetlusaluse isiku kasutuses olnud sõidukile liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastused kui ka trammile Tatra KT6T nr 131 esiosa kahjustused. Antud väärteoasja menetluse käigus ei ole kohtul tekkinud põhjust ja alust kahelda selles, et antud väärteoasja uurimise käigus oleks esinenud või esineks menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel, rikkumiste fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetsete rikkumiste asjaolud ja kogutud tõendid, need on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri, teenistuses oleva ametniku poolt (kd I tl 1-24, 27-30, 38-40). 4 Isiku süü on kohtus tõendamist leidnud ja seda: • • • • • • • • • • • • 07.12.2018.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (liiklusõnnetuse aktiga) ja sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevate fototabelitega. Koostatud dokumentidest nähtub, et 07.12.2019.a toimus Tallinnas Liivalaia- Pronksi –Tartu mnt ristmikul põrkas sõiduauto Opel Insignia Grand Sport reg nr XXX kokku trammiga Tatra KT6T nr
2. sõiduautol oli deformeerunud vasak külg. Trammil oli alumine küljekaitse plekk eraldunud, esiosal olid kriimustused, paremal esinurgal kriimustused. Sõidukeid on fotografeeritud, fotod on paigutatud fototabelitesse; /kd I tl 1-14/ 07.12.2018.a koostatud sõiduki Opel Insignia Grand Sport reg nr XXX kohta koostatud hoiukohta teisaldamise aktiga, millisest nähtub, et 07.12.2019.a Tallinnas Liivalaia –tn ja Taru mnt ristmikult toimetati Rahumäe tee 6/1, Tallinn LL AS kuuluv sõiduauto Opel Insignia Grand Sport reg nr XXX, mootorsõidukit fotografeeriti; /kd I tl 15/ 07.12.2018.a koostatud sõiduki vaatlusprotokollis tuvastatuga ja nimelt märgitud tõendist nähtub, et vaadeldud on liiklusõnnetuses osalenud trammi Tatra KT6T nr
3. Teostatud menetlustoimingu käigus on tuvastatud, et trammi vasakpoolne esimene alumiine küljekaitseplekk on eraldunud trammi küljest, esiosa haakeseadeldis oli vigastatud, esiosa vasak – ja parempoolsel osal olid kraapejäljed; /kd I tl 18-18a/ 07.12.2018.a kohtuvälise menetleja poolt koostatud taotlusega Tallinna Linnatranspordi AS’le videosalvestuste väljastamiseks ja samal päeval Tallinna Linnatranspordi AS trammiteenuste osakonna juhataja asetäitja A. Martynenko saadetud e-kirjaga selle kohta, et olemas on trammi nr 131 videosalvestused, märgitud videosalvestused 2 CD plaadil on lisatud käesoleva väärteoasja materjalide juurde; /kd I tl 16-17/ 07.12.2018.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millisest nähtub, et kõne all oleva liiklusõnnetuse sündmuskohaks on olnud Liivalaia tn – Pronks tn – Tartu mnt ristmik, Tallinnas; /kd I tl 19/ Väärteomenetleja poolt 10.12.2018.a koostatud taotlusega ja 10.12.2018.a AS AR Eesti As poolt väärteomenetlejale saadetud e-kirjaga ning AR Eesti AS poolt väljastatud rendilepingu koopiaga, millisest nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise ajal s.o 07.12.2018.a oli sõiduauto Opel reg nr XXX renditud R.Sile; /kd I tl 20-21, 23, 24/ Skeemi, valgusfoori graafikuga, millisest nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise ajal põles R.Si jaoks valgusfooris vasakpöörde tegemiseks punane tuli ja trammil roheline tuli; /kd I tl 27/ Üleandmise ja vastuvõtmise aktiga, millisest nähtub, et Tallinna Linnatranspordi AS on üle andnud väärteomenetlejale valvekaamerate videosalvestused; /kd I tl 28/ Liiklusõnnetuse kohta 07.12.2018.a koostatud skeemiga, millises on fikseeritud liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku kasutuses olnud sõiduauto ning trammi liikumise suund; /kd I tl 22/ Liivalaia –Tartu mnt – Pronksi tn skeemiga, millisest on näha ristmiku skeem, ja fooriprogrammi taktijaotus; / kd I tl 29/ AS Signaal vastuskirjaga, millisest nähtub, et väärteomenetlejat teavitatakse sellest, et Tallinnas, Liivalaia tänava, Tartu mnt ja Pronksi tänava fooriristmikult (INT 104) töötas 07.12.2018.a viidatud ajal (kell 07.00) taktijaotusega PL01 fooriprogramm. /kd I tl 30/ Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja Helen Roos poolt on väärteoasjas nr 2302,18,013683 30.01.2019.a. koostatud väärteoprotokolliga AB 1577786 selle kohta, et R.S 07.12.2018.a kella 06:59 ajal Tallinnas, Harjumaal Liivalaia – Pronksi – Tartu mnt juhtis mootorsõidukit XXX, foori keelava märguande (punase tule) korral ei jäänud seisma ning sõitis ristmikule pöörates vasakule ette trammile, mis sõitis ristmikul otse foori lubava tulega, mille tagajärjel toimus kokkupõrge ja tekitati varaline kahju LL 5 AS’ile ja TLT’le, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja tototabeliga. Juht lahkus sündmuskohalt, politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju põhjustamise eest vastutav isik. Märgitud väärteoprotokolli kohaselt rikkus R.S sellise tegevusega LS §-de 7 lg 1 p 4; § 58 lg 3; § 169 lg 4, 5 ja § 169 lg 4 sätteid, pannes toime LS § -

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

/kd I tl 38/ Käesoleva väärteoasja menetluse käigus R.S on kohus selgitanud, et tema pööret tehes ei pannud fooris olevat punast tuld tähele, peale toimunud liiklusõnnetust muutus ta kasutuses olnud sõiduauto Opel Insignia kasutuskõlbmatuks ja ta jättis selle maha. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku R.S sellekohased ütlused haakuvad kohtus uuritud ja eelnevalt märgitud tõenditest sisalduva teabega. Väärteoasja menetluse käigus ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et R.S peale 07.12.2018.a toimunud liiklusõnnetust oleks jäänud sündmuskohale või andnud politseile teada toimunud liiklusõnnetusest. Kohus asub seisukohale, et eelpool välja toodud ja refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud R.S poolt LS §-

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine.

Lisaks uuriti kohtuistungil ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid sisaldavaid materjale: R.S suhtes väljastatud karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et R.Si näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt väärtegude toimepanemise k.a liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, menetlusalusel isikul on kokku 12 kehtivat väärteokaristust, millistest täidetud on üksnes 4 karistust; /kd I tl 39-40/ Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. R.S on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et 07.12.2018.a R.S põhjustades liiklusõnnetuse pidi olema teadlik asjaolust, et temal on kohustus mitte lahkuda liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning teavitada juhtunust (toimunud liiklusõnnetusest) politseid, kuid jättis seda tegemata s.t lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohal ja jättis politseid toimud liiklusõnnetusest teavitamata. Seega pidi R.S olema teadlik, et 07.12.2018.a lahkudes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes politsei liiklusõnnetuse toimumisest teavitamata paneb ta toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo s.o liiklusõnnetusest mitteteatamine. Vaatamata sellele, et käesoleva väärteoasja uurimise käigus R.S märkis, et tema ei pannud talle põlevat punast tuld tähele, oleks viimane tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral seda ikkagi märkama ning tegema endast olenevalt kõik, et ära hoida liiklusõnnetuse põhjustamine. Seega R.S olles teadlik, et kui ta liikluses, mootorsõidukit juhtides ei ole tähelepanelik võib ta toime panna LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Menetlusalusele isikule mõistetav karistus: KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6 Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel isiku karistust raskendavaid asjaolusid. KarS § 57 p 3 tähenduses karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isikupoolset puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud väärtegudesse Kohtuväline menetleja taotles R.Sile LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest aresti 6 päeva ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 5 päeva aresti, kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et R.S on korduvalt erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud ning enamuses temale määratud rahatrahvidest on tasumata. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek R.S karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. Tulenevalt karistatuse õiendist /kd I tl 39-40/ on R.S varem ka karistatud liiklusalaste süütegude eest. Õiendi kohaselt on R.Sil 12 kehtivat väärteokaristust (10 liiklusalast), millisest täidetud on 4 karistust, viimati karistati teda väärteokorras mitte küll liiklusalase süüteo toimepanemise eest 06.06.2018.a. Vaatamata sellele, et menetlusalune isik R.S on kohtus kinnitanud, et enamus temale määratud rahatrahvidest on tasutud, kohus märgitud selgitust asjakohaseks ei pea, sest menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri andmed antud väidet ei toeta. Märgitut arvesse võttes ei ole R.Si rahatrahviga karistamine enam põhjendatud, sest ta ei ole seniseid trahve tasunud. Kuna isik on jätkanud uute väärtegude toimepanemist, ei ole seega rahatrahvi kui karistuse liigiga saavutatud karistuse eesmärke. Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset eesmärki (RK 3-1-1-99-06 p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. R.S näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime erinevaid väärtegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õigusja liikluskorda. Karistuse määramisel tuleb arvestada toimepandud ka rikkumiste iseloomu ja sagedust (RKKKo 3-1-1-38-07, p 19), isiku süüd ning asjaolu, ning asjaolu, et R.S on tahtlikult toimepannud kaks liiklusalast rikkumist. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Vaadates R.S mineviku käitumismustrit, võib ta vabaduses suure tõenäosusega jätkata uute süütegude toimepanemist. Tema poolt liiklusalaste rikkumiste toimepanemine on nüüdseks olnud korduv. Kohus leiab, et kuigi isiku süü on suur, siis arvestades siiski asjaolu, et karistusregistri õiendist nähtuvalt ei ole isikut varem kandmisele kuuluva arestiga karistatud, viimane on kahetsenud toimepandut on võimalik teda karistada arestiga väiksemas määras, kui seda taotles kohtuväline menetleja. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks R.Si karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest LS § 223 lg 1 järgi arestiga 3 päeva ja LS § 236 lg 1 järgi arestiga 5 päeva. Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke – kohus on seisukohal, et R.S on seniste karistuste puhul pääsenud 7 kergemaliigilise karistusega, kuid ei ole osanud taolist võimalust hinnata ning jätkas uute väärtegude toimepanemist. Ka asjaolu, et isikul on täitmata eelmiste väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, iseloomustab isiku suhtumist õiguskorda. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi väärtegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise näol. Käesoleval hetkel karistuse mõistmisel kohus arvestab ka menetlusaluse isiku tööalast seisundit ning asub seisukohale, et viimasele karistuseks mõistetud 8 päeva aresti on otstarbekas kandmisele määrata ositi ning seda alates kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu jooksul, pidades silmas tingimust, et järjest ära kantava aresti kestvus peab olema vähemalt 2 päeva. Kohus peab asjakohaseks ka kohtuvälise menetleja esitatud taotlust, arvestades R.S isikut, kohaldada viimase suhtes ka lisakaristust s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda kuni keskmises määras – kaheks suuks. Kohus selgitab, et LS § 223 lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 223 lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtu hinnangul on R.S suhtes lisakaristuse kohaldamine sanktsiooni alamääras põhjendatud. Lisakaristuse mõistmisel kohus arvestab R.S süü suurust, tema isikut iseloomustavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel vähetähtsaks teadmine, et R.S pani temale inkrimineeritud väärteo toime kella 06:59 paiku s.o ajal, mil veel ei esinenud keskmiselt tihedamat liiklust. Kohus on seisukohal, et karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on õigustatud KarS § 223 lg 2 kohaldamine. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas selliseid erandlikke asjaolusid, millised annaksid võimaluse lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Kohtuistungil menetlusalune isik küll avaldas, et juhtimisõigust on vaja, kuna seda nõuab tema tööiseloom, kuid kohtu hinnangul oli märgitud asjaolu menetlusalusele isikule teada ka enne väärtegude toimepanemist ning märgitud asjaolu ei olnud selline, milline oleks hoidnud viimast õigusrikkumise toimepanemisest. R.S on küll oma rikkumisi tunnistanud kuid ka ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse mittekohaldamine põhjendatud. Kohus on seisukohal, et R.S teades märgituid asjaolusid ka enne väärteotoimepanemist, oleks pidanud järgima oma liiklusalast käitumist ning seda ka juba seetõttu, et teda – R.Si on varasemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Kohus on seisukohal, et õigusrikkumise jätkuva toimepanemise tõttu sh isiku süü suuruse ja karistuse üld – ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud R.S karistamine lisakaristusega s.t kohus peab vajalikuks eemaldada R.S mõneks ajaks juhina liiklusest s.t võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus ning seda üheks kuuks. Asitõendid ja salvestised Väärteoasja materjalide juures olevad 2 CD plaati salvestisega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes ning see tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohus juhindub KarS § 48, § 56, § 63; VTMS § 2; § 107 lg 1 p 1; § 108-111; § 113; KrMS § 126 lg 3 p 4; LS § 223 lg 2. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 8