KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasi M. V. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-21-3672 Menet

§ 153

lg 1 p 2): Võlausaldaja nimi Võlg (€) OK Incure OÜ (rk 1 742,05 11542046) Bondora AS (rk 2 470,04 11483929) Aktiva Finants OÜ (rk 3 482,68 10746479) Creditstar Estonia AS 7 915,70 (rk 11251314) Kokku: 15 610,47 Jaotis Konto number 11,16% XXX Viitenumber 15,82% XXX 22,31% XXX 50,71% XXX XXX XXX 100,00 Aktiva Finants OÜ nõude rahuldamiseks tuleb makse teha Julianus Inkasso OÜ kontole nr XXX. Creditstar Estonia AS nõude rahuldamiseks tuleb makse teha Monefit Estonia OÜ kontole nr XXX. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

1. Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi töötasu suuruseks M. V. (pankrotis) pankrotimenetluses 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku Tsiviilasi 2-21-3672 673,20 eurot ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rg-kood 10609096, arvelduskonto nr XXX).
2. Pankrotihalduri tasu summas 337,39 eurot, sh käibemaks 56,23 eurot, tasuda pankrotivara arvel.
3. Anda M. V. (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 335,81 eurot, sh käibemaks 55,97 eurot.
4. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 335,81 eurot, sh käibemaks 55,97 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rg-kood 10609096) arvelduskonto nr XXX.
5. Algatada M. V. (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Nimetada M. V. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks XXX XXX (registrikood XXX; XXX; e-post XXX).
2. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. oktoobril) vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele.
4. Usaldusisikul esitada kord aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne esitada hiljemalt
5. novembriks 2022, järgmine
6. novembriiks 2023, jne.
7. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2021 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. 2 Tsiviilasi 2-21-3672 Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (

1. aastal 220,48 eurot). Kui M. V. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
2. Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ja usaldusisikule ning jõustumisel p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
3. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud Tartu Maakohtu 18.03.2021 määrusega kuulutati välja M. V. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 08.04.2021. Võlausaldajad olid

§ 93lg 1 järgi kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 18.05.2021.

Pankrotihaldur esitas 23.08.2021 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude ja jaotiste määramiseks ning jaotiste alusel raha väljamaksmiseks kohtu nõusoleku saamiseks. Tartu Maakohtu 06.09.2021 määrusega kinnitati võlausaldajate nimekiri. Pankrotihaldur Einar Vallandi esitas kohtule 16.09.2021 aruande ja taotlused: 1) lõpetada M. V. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) vabastada Einar Vallandi M. V. pankrotihalduri kohustustest; 3) määrata M. V. pankrotihalduri tasuks 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, konto nr XXX); 4) mõista pankrotihalduri töötasu välja kahest allikast järgnevalt: 337,39 eurot (281,16 eurot + käibemaks 56,23 eurot) M. V. pankrotivarast; 335,81 eurot (279,84 eurot + käibemaks 55,97 eurot) riigi vahenditest; 5) otsustada M. V. kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine. ARUANNE 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta 3 Tsiviilasi 2-21-3672 Võlgnikul puudub turuväärtust omav vara, mida saaks müüa, katmaks menetluse läbiviimise kulusid ja rahuldamaks võlausaldajate nõudeid. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik saanud sissetulekut kokku XXX eurot. Sellest arvati pankrotivara hulka XXX eurot. Eeldatavalt laekub oktoobri algul pankrotivarasse täiendavalt 46,68 eurot. 2. Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta 2.

1. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.
2. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
3. Massikohustused: Pankrotivara arvel ei täidetud massikohustusi. 2.
4. Pankrotimenetluse kulu: Pankrotimenetluse läbiviimise kulusid ei ole pankrotivara arvel tasutud. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades nii

§ 15

lg 2 kui ka

§ 171lg 11.

Pankrotihaldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimisele kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma

§ 171

lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väga väike.

§ 65

lg 11 ja lg 111 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1 – 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Pankrotihaldur taotleb kohtult halduritasu 8,5 töötunni eest 561 eurot (66 eurot tund) büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 112,20 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta) 1 tund - kogutud teabe töötlemine, analüüs 0,5 tundi - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,5 tundi - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine 0,5 tundi - suhtlemine XXX seoses võlgniku varaliste õiguste ja kohustustega 0,5 tundi - järelevalve võlgniku sissetuleku üle, sissetulekust osa pankrotivarasse eraldamine 0,5 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nende kontrollimine ja analüüs 2 tundi - võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,5 tundi - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine 0,5 tundi - pankrotihalduri ettekande ja pankrotimenetluse lõpparuande koostamine 2 tundi Töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on seni olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr XXX raha 290,71 eurot. Eeldatavalt laekub sellele kontole oktoobri algul 4 Tsiviilasi 2-21-3672 täiendavalt 46,68 eurot. Juhul, kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva ja tulevikus lisanduva summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu 281,16 eurot ning tasule lisanduva käibemaksu 56,23 eurot. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa saab hüvitada riigi vahenditest ulatuses, milles kohus peab pankrotihalduri töötasu taotlust põhjendatuks. 3. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid jaotiste katteks. 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist. 5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Selle tegevuse tulemusena kogutud teave on kajastatud aruandes. Lisaks eeltoodule kaasnesid pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevad toimingud: 1) koosolekute läbiviimine, dokumentide kohtule ja muudele isikutele koostamine ja esitamine; 2) võlausaldajatega suhtlemine, esitatud nõuete kontrollimine ning kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa tuvastamine ning 3) võlgniku XXX suhtlemine, arvestuse pidamine võlgniku jooksva sissetuleku üle, selle jagamise korraldamine pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks. 6.

1. Pankrotihaldur vaatas läbi neli nõudeavaldust summas 15 610,47 eurot. Nõuetele ei esitatud vastuväiteid. 6.
2. Pankrotivara eraldamiseks võlgniku muust varast avas haldur võlgniku nimele AS-is SEB Pank uue arvelduskonto nr XXX. 6.
3. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on XXXX saadav XXX ja XXX saadav XXX. Ajavahemikul 18.03.2021 – 16.09.2021 on võlgnik saanud sissetulekut XXX eurot. Võlgniku sissetulekust eraldati pankrotivara hulka 290,71 eurot. Ülevaade võlgniku sissetulekust ja selle jagunemisest kuude kaupa: XXX Kuu XXX Sissetulek kokku Sissetulekust võlgniku osa Sissetulekust pankrotivara aprill 2021 41,68 461,59 XXX XXX 48,22 mai 2021 41,68 453,90 XXX XXX 46,68 juuni 2021 juuli 2021 41,68 41,68 469,03 453,90 XXX XXX XXX XXX 49,71 46,68 august 2021 41,68 469,03 XXX XXX 49,71 sept 2021 41,68 469,03 XXX XXX 49,71 5 Tsiviilasi 2-21-3672 KOKKU: 250,08 2776,48 XXX XXX 290,71 Võlgniku sissetulek laekub AS-is SEB Pank avatud arvelduskontole nr XXX, mille käsutusõigus on paralleelselt XXX XXX ja pankrotihalduril.
4. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille osas võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised:
5. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Võlausaldaja nimi ja registri- või isikukood Rahuldamata nõude summa OK Incure OÜ

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et M. V. puudub vara pankotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning M. V. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus avaldas 17.09.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus M. V. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1000 eurot hiljemalt 08.10.2021. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et M. V. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu 6 Tsiviilasi 2-21-3672 Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli nn muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu

§ 163

lg 5,

§ 28tähenduses.

Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Einar Vallandi vabastada M.

V. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2021. aastal 1752 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasuks 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 335,81 eurot, sh käibemaks 55,97 eurot. Pankrotihalduri tasu 337,39 eurot, sh käibemaks 56,23 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvel.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 8,5 töötunni eest on 8,5 × 66 ehk 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 673,20 eurot, sh käibemaks 112,20 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. 7 Tsiviilasi 2-21-3672 TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2020 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot, kahekordne alammäär on 1168 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning M.V. tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 335,81 eurot, sh käibemaks. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasust 337,39 eurot, sh käibemaks, tasuda pankrotivara arvel. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. M. V. XXX esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§ 173

toodud kohustusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada M. V. kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole XXX tõttu võimeline ise usaldusisiku ülesandeid täitma ja tema usaldusisikuks tuleb nimetada XXX XXX. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid üks kord aastas, esimene aruanne tuleb esitada 1. novembriks 2022, järgnev 1. novembriks 2023, jne.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (M.

V. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab M.

V. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest 8 Tsiviilasi 2-21-3672 saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Väljamaksed võlausaldajatele tuleb sooritada igal aastal hiljemalt 15. oktoobril. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui M. V. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 9