← Eesti

2-20-5762/59

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-5762 Kohtuasi XXi ja YYi hagi WWi vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.04.2021 otsus Kaebuse esitaja ja liik WWi apellatsioonkaebus Kaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja I XX (isikukood xxxxxxxxxx) Hageja II YY (isikukood xxxxxxxxxxx), hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets Kostja WW (isikukood xxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu 29.04.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-5762 muutmata.
  2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  3. Menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulud ei kuulu hüvitamisele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. 2-20-5762 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue
  4. XX ja YY (hagejad) esitasid 17.04.2020 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 24.04.2020), milles palusid mõista kummagi hageja kasuks välja elatise 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.07.2019 kuni 17.04.2020 summas 2661,47 eurot kummalegi hagejale. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagejate 27.05.2020 ja 15.04.2021 taotluste kohaselt osutati hagejatele õigusabi kokku 42 tundi 10 minutit tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks). Kostja vastuväited
  5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Maakohtu otsus
  6. Harju Maakohus rahuldas 29.04.2021 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus rahuldas hagejate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja 5908 eurot ja viivise.
  7. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole hagejatele seaduses sätestatud ulatuses ülalpidamist andnud. Kostja on seega rikkunud ülalpidamiskohustust ja hagejatel on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole võimeline oma alaealistele lastele piisavat ülalpidamist andma või ülalpidamise teenimiseks tulu teenima. Kostja on oma tegelikke sissetulekuid ja võimalusi hoolimata kohtu korduvatest selgitustest varjanud ning on esitanud tõendeid valikuliselt, püüdes näidata ennast varatuna. Kohtu kogutud andmed ei kinnita kostja väidet tema halva majandusliku olukorra kohta. Vastupidi, kostja võimalused on piisavad, et pidada üleval nii ennast kui ka hagejaid. Kohus selgitas kostjale, et asjaolud, mis saavad anda aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra, tuleb esile tuua ja tõendada kostjal. Kuna kostja seda ei teinud, ei ole kohtul seadusest tulenevat alust elatise vähendamiseks. Eeltoodu tõttu rahuldas maakohus hagi.
  8. Seoses hagi rahuldamisega jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
  9. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hagejate lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leidis maakohus, et hagejate esindaja tunnitasu määr tuleb lugeda põhjendatuks 140 euro ulatuses (lisandub käibemaks). Tegemist on elatise vaidlusega, mis ei ole tõenduslikult ega õiguslikult keerukas.
  10. Hagejate taotlust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks pidas maakohus põhjendatuks osaliselt. Maakohus leidis, et: - ajakulu hagiavalduse koostamisele, nõupidamisele kliendiga ja dokumentide analüüsile 4 tundi 30 minutit on hagejate õigustatud huve ja menetluse staadiumit arvestades põhjendatud; - ajakulu nõupidamisele kliendiga 1 tund 40 minutit eest ei ole põhjendatud välja mõista tasu kostjalt; - põhjendatud ei ole välja mõista kostjalt kulusid (2 tundi 50 minutit), mis seonduvad kompromissläbirääkimistega. Kompromissläbirääkimistega seotud kulude väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt on vastuolus nii kompromissläbirääkimiste olemusega kui ka kohustusega pidada kompromissläbirääkimisi heas usus; 2 2-20-5762 - hagejate esindaja ajakulu 6 tundi 10 minutit hagiavalduse vastusega tutvumisele ja sellele seisukoha koostamisele oli vajalik ning põhjendatud, arvestades kostja vastuse ja selle lisade ning hagejate seisukoha ja selle lisade mahtu ja sisu; - ajakulu kostja 04.08.2020 ja 07.09.2020 seisukohtadega tutvumisele (1 tund 50 minutit) ja nende osas seisukoha koostamisele (4 tundi 50 minutit) on põhjendatud. Kohus arvestas seejuures poolte esitatud dokumentide mahtu ja sisu ning nendega koos esitatud lisade mahtu; - kohtumäärusega tutvumine, analüüs ja strateegia nõupidamine kliendiga 2 tundi 30 minutit ei ole põhjendatud ajakulu. Eelduslikult on tegemist kohtu 13.10.2020 kirjaga seotud kuluga. Põhjendatud ei ole välja mõista esindaja ja kliendi vahelise suhtlemisega seotud kulu ning kohtumääruse analüüsimisega seotud kulu sisaldub eelduslikult kohtumääruse alusel esitatud menetlusdokumendiga seotud kulus (13.11.2020 menetlusdokument); - hagejate esindaja ajakulu 5 tundi 40 minutit kostja 02.11.2020 seisukohaga tutvumisele ja hagi 13.11.2020 tervikteksti koostamisele on dokumentide, sh tõendite sisu ja mahtu, samuti maakohtu 13.10.2020 kirjas antud juhiseid arvestades põhjendatud; - kohtu poolt 01.02.2021 kogutud tõendite läbivaatamine ja analüüs 2 tundi 50 minutit ning 02.03.2021 seisukoha koostamine kohtu kogutud tõendite kohta 4 tundi 30 minutit, samuti kohtu poolt 06.04.2021 kogutud tõendite analüüs 1 tund 10 minutit ning tõendite osas 15.04.2021 seisukoha koostamine 3 tundi 40 minutit on kogutud tõendite mahtu ja sisu ning hagejate esitatud seisukohtade sisu ja põhjalikkust arvestades põhjendatud arvesse võtta täies ulatuses.
  11. Hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 35 tundi 10 minutit (4 tundi 30 minutit + 6 tundi 10 minutit + 1 tund 50 minutit + 4 tundi 50 minutit + 5 tundi 40 minutit + 2 tundi 50 minutit + 4 tundi 30 minutit + 1 tund 10 minutit + 3 tundi 40 minutit). Arvestades hagejate lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hagejate õigusabikulud kokku 5908 eurot (35 tundi 10 minutit × 140 eurot + käibemaks). Apellatsioonkaebus
  12. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ja teha menetluskulude jaotuse osas uue otsuse, millega jätta kõik põhjendamatud menetluskulud hagejate kanda.
  13. Maakohus hindas valesti esitatud dokumentide sisu, mahtu ning nende vajalikkust ja kohaldas ebaõigesti TsMS § 175, mistõttu jaotas maakohus ebaõigesti menetluskulud. Kohus ei tuvastanud piisavalt olulisi asjaolusid ja tegi ebaõigeid järeldusi tõendite hindamisel. Kostja palub hagejate lepingulise esindaja töötundide mahu detailselt ja kriitiliselt ümber hinnata, kuivõrd maakohtu menetluskulude suurus on ebamõistlik, põhjendamatu ja ülepaisutatud.
  14. Maakohus tegi menetluskulude arvutamisel arvutusvea, kuna menetluskulude nimekirja p-s 3.9 toodud kulu 4 tundi 30 minutit on maakohtu arvutuskäigus välja toodud kahel korral. Menetluskulude nimekirjas sellist ajakulu kahel korral ei ole.
  15. Menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda, kuivõrd õigusabile kulunud menetluskulude maht on ülepaisutatud ning ka kulunud aeg ja keerukus ei ole eluliselt usutav. Arvestades, et hagejad küsisid ülalpidamist miinimummääras, ei olnud vaidlus õiguslikult ülemäära keeruline, vaid pigem mahukas hagejate enda esitatud kohati emotsionaalsete seisukohtade tõttu. Õigusabikulude hulka ei peaks kuuluma sellised toimingud ja tegevused, mille kohta kohus ei ole menetlusosalistelt selgitusi või tegevusi nõudnud ning mis ei puutu üldse vaidlusesse, näiteks hagejate ema isiklikku laadi süüdistused kostjale. 3 2-20-5762
  16. Õiguslikku sisu omab eelkõige kohtule esitatud hagiavaldus, mitte korduvalt esitatud seisukohad ja tõendid. Ka kohtule esitatud hagiavalduses esineb infot, mis ei oma olulises mahus juriidilist sisu, peamine sisu on hageja seadusliku esindaja poolt sotsiaalmeediast otsitu või omavahelised vestlused, mis ei ole seotud elatise väljamõistmisega või mis vajaks õiguslikku analüüsi, samuti ei puutu need elatise vaieldavasse ajaperioodi. Tsiviilasja keerukusele ei viita iseenesest kohtumenetluse kestus ega lehekülgede arv toimikus. Ainuüksi reageerimine igale kostja dokumendile või kontoväljavõtete analüüs ei muuda tsiviilasja keeruliseks.
  17. Kostja toob esile 17.04.2020 dokumendi p-d 1–12 ja 25.09.2020 dokumendi. Viidatud dokumentide sisus ei ole ühtegi õiguslikku materjali ja on kirjutatud hagejate seadusliku esindaja poolt, sisuks probleemid ja läbisaamine, mis ei puutu elatise vaidlusesse. Õigusliku osa materjalidena ei ole käsitletavad ka lisad 1, 2 ja
  18. Põhjendatud ei ole seega ajakulu, mis on esitatud 15.04.2021 menetluskulude nimekirja p-des 3.3, 3.4 ja 3.
  20. Kostja toob esile 22.06.2020 dokumendi p-d 1–16 ja 13.11.2020 dokumendi, millistes on õiguslikud asjaolud esitatud korduvalt kopeerides eelnevalt esitatud dokumendi õiguslikke argumente.
  21. Samuti esineb kordusi 17.04.2020 dokumendi p-des 3, 4, 13–17, 20 ja 23 ning 22.06.2020 dokumendis p-des 4, 20, 29 ja
  23. 13.11.2020 hagiavalduse terviktekst on täiel määral kopeeritud 17.04.2020 esitatud hagiavaldusest ja muudest varem esitatud dokumentidest. 13.11.2020 esitatud dokumendi lisades 1–6 puudub õiguslik sisu, mida tulnuks analüüsida. Seega õiguslikku täiendavat tööd ei tehtud, mistõttu on kulu põhjendamatu.
  24. 02.03.2021 esitatud menetlusdokumendi koostamise menetluskulu on ülepaisutatud, kuna esitatud dokumendi sisus ei ole ühtegi õiguslikku argumenti.
  25. Hagejate kanda tuleb jätta ka 15.04.2021 menetluskulude p 3.10 ja 3.11 nimetatud ajakulu, kuna dokumendiga tutvumise aeg 1 tund 10 minutit ei ole mahust lähtuvalt usutav ning usutav ei ole ka vastusele kulunud ajakulu 3 tundi 40 minutit. Hagejate põhjendamatu taotluse jättis kohus otsusega rahuldamata, mistõttu ei ole põhjendatud nende kulude väljamõistmine kostjalt.
  26. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Dokumentide metaandmetest on selgelt tuvastatav, et esitatud argumente ei ole koostanud lepinguline esindaja, vaid dokumendi autor on hagejate ema ning dokumenti on redigeerinud lepingulise esindaja büroo töötaja LL, kellel ei ole advokaadi kvalifikatsiooni. LL on büroo veebilehe https://xxxxxxxxxxx kohaselt nõunik, kes ei osuta õigusteenust vastavalt advokatuuriseaduse § 40 lg-le
  28. 22.06.2020 esitatud dokumendi autor on AA ja seda on redigeerinud 51 minuti vältel hagejate ema sõbranna LL, mitte hagejate advokaat. Nimetatud kulude väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud, kuivõrd dokumendis ei sisaldu õiguslikku argumentatsiooni. Seega ei ole tegemist vajaliku või põhjendatud menetluskuluga. Lisaks ei saa hüvitada büroo nõuniku kulusid advokaadi tunnitasu määras. Juhul, kui hagejate ema dokumendi parandamise teenuse eest oli nõus maksma advokaadi tunnihinda, siis on see tema valik. Nimetatud kulu aga ei saa 4 2-20-5762 välja nõuda kostjalt. Tsiviilasja menetluse hilisemas etapis on hagejate esindaja dokumente esitatud pdf-failina, mistõttu ei ole võimalik enam dokumendi algandmeid tuvastada.
  29. Kostja toob ka välja, et kui hagiavalduse koostamise, nõupidamise, dokumentide analüüsile on kulunud 4 tundi 30 minutit ja kompromisslepingute kahekordsel koostamisel ja läbirääkimisel 2 tundi 50 minutit, siis ei ole usutav, et ainuüksi 15.04.2021 esitatud dokument võttis aega 3 tundi 40 minutit. Kogenud advokaadil kulunuks nimetatule vähem aega.
  30. Riigikohtu varem väljendatud hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et hagejate nõuded kattuvad sisu poolest ning kostja on kohtumenetluse vältel tasunud hagejatele elatist, kui tal on see olnud võimalik. Seega ei ole kostja hinnangul põhjendatud võtta n.ö maksimaalmäärana aluseks tsiviilasja koguhinda, mis on korrutatud kahe hageja puhul kahega. Väljamõistetav hüvitis ega õigusabi kulud ei ole proportsioonis ning seavad kostja raskesse majanduslikku olukorda.
  31. Kohus järeldas ebaõigesti, et kostja võlgnevuste tasumine lõpeb novembris
  32. Nimetatud järeldus ei põhine mitte ühelgi tõendil, vaid on kohtuniku subjektiivne kallutatud hinnang. Ülekanded T ja LLsalt ei ole sissetulek, vaid kostja vanemate toetus võlgade maksmiseks. Lisaks jättis kohus tähelepanuta kostja selgitused, et ta on saanud laenu, mitte ei ole raha välja laenanud. Kohus jättis ka tähelepanuta kostja selgitused, et kostja kulutas taksoteenuse osutamisele ca pool teenitud tulust (kütus, auto kulud, taksoteenuse luba) ja arvestas nimetatut puhta tuluna. Kostja ei saanud tõendada taastusravi kulusid, kuna need tasutakse tavapäraselt sularahas teenuse osutajale. Samuti ei olnud kostjal mõtet taotleda töövõimetuslehte, kuna ta ei olnud palgatööl. Kostjale ei oleks kaasnenud töövõimetuse taotlemisel hüve. Kohtu viidatud kolm ettevõtet lõpetasid tegevuse menetluse ajal. Kostjal ei olnud varem vahendeid, et tasuda ettevõtte lõpetamisega seotud kulusid. Vastustajate seisukoht
  33. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  34. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
  35. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud ja ringkonnakohus hagi rahuldamise kohta tehtud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
  36. Kostja apellatsioonkaebuse nõue on sõnastatud viisil, kus kostja palub tühistada maakohtu otsuse nii menetluskulude jaotuse kui ka rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, paludes jätta kõik põhjendamatud menetluskulud hagejate kanda. Apellatsioonkaebuse tekstis on kostja seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda osas, milles neid ei ole tulenevalt menetlustoimingute ja -dokumentide sisust põhjendatud välja mõista kostjalt. Ringkonnakohus leiab, et nii apellatsioonkaebuse põhjendustest kui ka nõude sõnastusest tuleneb, et apellant 5 2-20-5762 soovib vaidlustada hagejate menetluskulude, milleks olid lepingulise esindaja kulud, rahalise suuruse kindlaksmääramist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et hüvitatavate lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel hindab kohus nende vajalikkust ja põhjendatust, kuid menetluskulude jaotuse üle otsustamisel ei kaaluta kulude põhjendatust. Apellant ei ole esile toonud ega väitnud, et maakohus oleks TsMS § 162 lg 1, mille alusel kohus määras menetluskulude jaotuse, ebaõigesti kohaldanud. Juhul, kui mingis osas ei ole hagejate lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud, siis saab kohus jätta need TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel vastaspoolelt välja mõistmata, kuid see ei tähenda menetluskulude jaotuse muutmist. Seega on kostja apellatsioonkaebuses sisuliselt vaidlustanud üksnes hagejate kindlaksmääratavate menetluskulude suurust ja ringkonnakohus lahendab esitatud apellatsioonkaebust kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale esitatut.
  37. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja teenuse tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
  38. Praegusel juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hagejate lepingulise esindaja töö mahtu, sellest tulenevalt õigesti vähendanud nii lepingulise esindaja teenuse tunnihinna määra kui ka toimingute ajakulu maakohtu otsuses märgitud ulatuses ning rahuldanud hagejate menetluskulude hüvitamise taotluse põhjendatud ja vajaliku kulu osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna määra osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud otsuse põhjenduses jälgitav ja arusaadav ning ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Alljärgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
  39. Maakohus ei eksinud toimingute ajakulu arvutamisel. Hagejad esitasid kaks menetluskulude nimekirja (I kd, tl 20 ja II kd, tl 78). Nii 27.05.2020 kui ka 15.04.2021 esitatud menetluskulude nimekirjas on märgitud menetlustoimingud, mille ajakulu on 4 tundi 30 minutit. Tegemist on erinevate toimingutega.
  40. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et elatise vaidlus ei ole õiguslikult ülemäära keeruline ja seda on vaidlustatud otsuses märkinud ka maakohus. Samas on elatise vaidluses oluline tuua esile elulised asjaolud seoses laste ja vanemate suhtlemise, kulude kandmise ning vanema varalise olukorraga ning võimekusega elatist tasuda. Ringkonnakohus ei näe asja materjalide pinnalt, et praegusel juhul oleks alust pidada ühte vaidluse poolt teisest emotsionaalsemaks. On arusaadav, et selliseid elulisi asjaolusid teavad ja saavad esile tuua eelkõige elatist nõudvate laste vanemad. See aga ei välista lepingulise esindaja töö põhjendatust ja vajalikkust menetlusdokumentide koostamisel ja tõendite analüüsimisel. 6 2-20-5762
  41. Kui pooled ei saavuta elatise maksmises kokkulepet kohtuväliselt, siis eelduslikult hindavad pooled elatise väljamõistmise aluseks olevaid olulisi asjaolusid erinevalt ja sellest võib tuleneda vaidluse suurem mahukus, menetlusdokumentide rohkus ning seisukohtade keerulisus. Ringkonnakohtul ei ole põhjust arvata, et kostja viidatud menetlusdokumendi koostas hagejate lepingulise esindaja asemel hagejate seaduslik esindaja. Asjaolu, et faili metaandmetest nähtuvalt on dokumendi autor hagejate seaduslik esindaja, võib tingida ka see, et ta saatis faili omapoolsete seisukohtadega lepingulisele esindajale, kes koostas sama faili alusel kohtusse esitatud menetlusdokumendi. Senise kohtupraktika järgi ei pea kohus menetluskulude hüvitamise otsustamisel kontrollima menetlusdokumentide metaandmeid, vaid seda, kas asja materjalidest nähtuvalt on menetlusosalist esindanud lepinguline esindaja, ja hindama tema töö vajalikkust ja põhjendatust. Ka asjaolu, et menetlusdokumenti on redigeerinud advokaadibüroo töötaja, ei anna alust pidada dokumendi sisu koostamise ajakulu põhjendamatuks. Advokaat võib oma ülesannete täitmisel kasutada büroo töötajaid, kelle tööd tasustab advokaadibüroo. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt ei ole hagejad taotlenud isikute, kes ei ole hagejate lepingulised esindajad, töö ajakulu hüvitamist.
  42. Ringkonnakohus möönab, et apellatsioonkaebuses viidatud hagejate menetlusdokumentides esineb osaliselt asjaolude ja seisukohtade kordusi, kuid ka see on kohtuvaidlustes pigem tavapärane. Menetlusdokumendid sisaldavadki mingis osas vaidluse ülevaadet, sh faktilisi asjaolusid ning seni esitatud seisukohtade kinnitamist ja nende sidumist vastaspoole argumentidega, ja mingis osas uusi seisukohti, sõltuvalt sellest, milliseid seisukohti on vaidluse teine pool esitanud. Praegusel juhul ei ole korduste maht ringkonnakohtu hinnangul märkimisväärne, mis võiks õigustada menetluskulude kindlaksmääramist maakohtu määratust väiksemas ulatuses.
  43. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejad esitanud põhjendamatuid seisukohti, mille koostamise ajakulu ei peaks kuuluma hüvitamisele. Hagejate menetlusdokumentide sisu ja mahukus olenes ennekõike kostja poolt hagile esitatud vastuväidetest. Kostja on minimaalmääras elatise nõudele esitanud kokkuvõtvalt vastuväited, mille kohaselt tema majanduslik olukord ei võimalda tasuda nõutud elatist, hagejate kulud on ülepaisutatud, kostja soovib hagejaid ülal pidada vahetult ja hagejate ema majanduslik olukord on kostjast parem. Oma vastuväiteid on kostja põhjendanud ja esitanud nende tõendamiseks tõendid. Kuna tegemist on asjakohaste vastuväidetega, siis oli hagejate poolt neile vastamine põhjendatud ja ajakulu hagejate menetlusdokumentides ei ole ringkonnakohtu arvates ülepaisutatud. Maakohus on 01.02.2020 ja 22.03.2021 TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 alusel nõudnud asjakohast teavet kostja majandusliku seisundi kohta finants- ja riigiasutustelt. Arvestades esitatud tõendite mahtu ei ole hagejate ajakulu nendega tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks ülepaisutatud. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulud määras praeguses asjas kindlaks kohtukoosseis, kes ka asja sisuliselt lahendas, omades täielikku ülevaadet menetlustoimingute ja -dokumentide sisust ja mahust.
  44. Eeltoodu tõttu puudub alus, et sekkuda kostja apellatsioonkaebuses esitatud argumente arvestades maakohtu diskretsiooniotsusesse menetlusdokumentide koostamise ajakulu hindamisel.
  45. Seoses kostja väitega, et väljamõistetav hüvitis ja õigusabikulud ei ole proportsionaalsed, selgitab ringkonnakohus järgmist. Riigikohus muutis 14.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 varasemaid seisukohti ja leidis, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Seega ei ole kohus seotud menetluskulude hüvitise suuruse kindlaksmääramisel väljamõistetava elatise suuruse ega tsiviilasja hinnaga. 7 2-20-5762
  46. Maakohtu tuvastatud kostja majanduslik olukord ei kinnita apellatsioonkaebuse väidet, et väljamõistetud menetluskulude hüvitis seab kostja sedavõrd raskesse majanduslikku olukorda, mis põhjendaks väljamõistetavate kulude vähendamist.
  47. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtu otsusele ette ka rea sisulisi minetusi asjaolude tuvastamisel, kuid otsust hagi rahuldamise osas kostja ei vaidlustanud. Kuivõrd hagi rahuldamise osas on maakohtu otsus jõustunud, siis käesolevas menetlusetapis ei saa kostja tugineda otsuse väidetavale ebaõigsusele selles osas. Eeltoodud põhjusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta kostja etteheited maakohtu otsusele seoses väidetavate menetlusnormide rikkumisega tõendite hindamisel kostja majandusliku olukorra tuvastamisel.
  48. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seega ei kuulu hüvitamisele kulud, mis tekkisid seoses apellatsioonkaebuse läbivaatamisega. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.